Mašikulii: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Freultwah (arutelu | kaastöö)
P Käändelõpp
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Wuerzburg Maschikuli 1.JPG|pisi|Mašikulii [[Marienbergi kindluses]] [[Würzburg]]is]]
[[Pilt:Wuerzburg Maschikuli 1.JPG|pisi|Mašikulii [[Marienbergi kindluses]] [[Würzburg]]is]]
[[Pilt:Machicolations_(PSF).png|pisi|Piginukk kasutuses]]
[[Pilt:Machicolations_(PSF).png|pisi|Piginukk kasutuses]]
'''Piginukk''' ehk '''mašikulii''' (prantsuse keeles ''machicoulis'') on linnusemüüri väravate kohalt eenduv põrandata, [[rinnatis]]ega ümbritsetud puust või kivist kaitserajatis.<ref name="Kunstileksikon" /> Selle kaudu valati vaenlasele keeva vett, tõrva ja muud seesugust kaela. Piginukil võis olla luukpõrand.
'''Piginukk''' ehk '''mašikulii''' (prantsuse keeles ''machicoulis'') on linnusemüüri väravate kohalt eenduv põrandata, [[rinnatis]]ega ümbritsetud puust või kivist kaitserajatis.<ref name="Kunstileksikon" /> Selle kaudu valati vaenlasele keevat vett, tõrva ja muud seesugust kaela. Piginukil võis olla luukpõrand.


Alates 13. sajandist ehitati piginukid Prantsusmaa eeskujul pideva reana, mis toetus [[konsool (arhitektuur)|konsoolidele]] [[kaitsekäigu]] välisküljel või ümbritses torni platvormi.<ref name="Kunstileksikon" /> Tulirelvade kasutuselevõtuga piginukkide tähtsus vähenes.
Alates 13. sajandist ehitati piginukid Prantsusmaa eeskujul pideva reana, mis toetus [[konsool (arhitektuur)|konsoolidele]] [[kaitsekäigu]] välisküljel või ümbritses torni platvormi.<ref name="Kunstileksikon" /> Tulirelvade kasutuselevõtuga piginukkide tähtsus vähenes.

Redaktsioon: 23. aprill 2021, kell 11:49

Mašikulii Marienbergi kindluses Würzburgis
Piginukk kasutuses

Piginukk ehk mašikulii (prantsuse keeles machicoulis) on linnusemüüri väravate kohalt eenduv põrandata, rinnatisega ümbritsetud puust või kivist kaitserajatis.[1] Selle kaudu valati vaenlasele keevat vett, tõrva ja muud seesugust kaela. Piginukil võis olla luukpõrand.

Alates 13. sajandist ehitati piginukid Prantsusmaa eeskujul pideva reana, mis toetus konsoolidele kaitsekäigu välisküljel või ümbritses torni platvormi.[1] Tulirelvade kasutuselevõtuga piginukkide tähtsus vähenes.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Kunstileksikon. Tallinn: Eesti klassikakirjastus, 2001, lk 334.