Infrapunakiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. aprill 2021, kell 22:16

Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).

Infrapunakiirguse alaliigid

Infrapunakiirguse lainepikkuste spektri laias piirkonnas (0,74–1000 µm) on kiirguse omadused erinevad. Seepärast jaotatakse see kitsamateks lõikudeks, kusjuures nende piirid on raskemini määratletavad kui nähtava valguse lainepikkuste korral. Rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad erisuguseid liigitusi kas kiirguse füüsikaliste omaduste või rakenduste alusel. Neist on kõige laiemalt kasutusel CIE liigitus, millel põhineb ka standard DIN 5031.

Rahvusvaheline Valgustuskomisjon CIE (lühend prantsuse nimetusest Commission Internationale de l'Éclairage) liigitab IR-spektri kolmeks ribaks: IR-A, IR-B und IR-C. Kiirguste tähised NIR (near-infrared), MIR (mid-infrared) ja FIR (far-infrared) on standardist ISO 20473.^[1]

Infrapunakiirguse liigitus
IR-kiirguse nimetus	Tähised		Lainepikkus μm	Temperatuur Wieni nihkeseaduse järgi K	Märkused
Lähiinfrapunakiirgus	NIR	IR-A	0,78…1,40	3700…970	NIR-piirkonna lühilaineline osa
Lähiinfrapunakiirgus	NIR	IR-B	1,4…3,0	3700…970	NIR-piirkonna pikalaineline osa. Piiritlus põhineb vee absorbtsioonil 1450 nm juures
Keskinfrapunakiirgus	MIR	IR-C	03…50	970…600	Soojuskiirguse piirkond (Maa tingimustes)
Kauginfrapunakiirgus	FIR	IR-C	0050…1000	60…30	Atmosfäär absorbeerib seda kiirgust tugevasti

Astronoomid jaotavad IR-kiirguse spektrit ülaltoodust erinevalt.^[2] Lainepiirkondade üleminekud võivad siin teatud piires kõikuda.

Nimetus	Lühend	Lainepikkus
Near-Infrared	NIR	(0,7–1) kuni 5 μm
Mid-Infrared	MIR	5 kuni (25–40) μm
Far-Infrared	FIR	(25–40) kuni (200–350) μm

Telekommunikatsiooni otstarbeks on eraldatud järgmised IR-kiirguse laineribad:^[3] Telekommunikatsiooniks valguskaablite kaudu on eraldatud järgmised IR-kiirguse laineribad:^[4]

Nimetus	Kirjeldus	Lainepikkuste vahemik
O-riba (Original)	Originaal	1260–1360 nm
E-riba (Extended)	Laiendus	1360–1460 nm
S-riba (Short)	Lühikesed IR-lained	1460–1530 nm
C-riba (Conventional)	Kasutusel kaugvõrkudes	1530–1565 nm
L-riba (Long)	Pikad IR-lained	1565–1625 nm
U-riba (Ultralong)	Ülipikad IR-lained	1625–1675 nm

Infrapunakiirguse kasutusalad

Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes, temperatuuri mõõtmisel vahetu kontaktita, lähimaa traadita andmesideühendusel ja ilmaennustamisel. Teleskoobid, mis on varustatud infrapunasensoritega, on kasutusel infrapunaastronoomias. Selliste teleskoopidega avastatakse ja uuritakse näiteks molekulaarpilvi. Samuti võib nende abil avastada madala temperatuuriga tavakehi, näiteks planeete.

Öönägemine

Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad. See võimaldab politseil ja sõjaväel teha kindlaks kõrgema temperatuuriga objekte nagu inimesed ja sõidukid.

Teises maailmasõjas kasutati öönägemisaparatuuri snaiperitel.

Suits on infrapunakiirguses läbipaistvam kui tavalises valguses, sellepärast kasutavad tuletõrjujad infrapunakiirguses näitavaid seadmeid tulekahjude kustutamisel, kui nad töötavad suitsuga täidetud aladel.

Termograafia

Infrapunatermograafia on kontaktita ja uuritavat objekti mitte kahjustav testimeetod, et näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve objekti pinna. Seda kasutatakse igal pool, kus temperatuuri teadmine võib anda vajalike teadmisi süsteemist, objektist või protsessist. Kasutatakse palju tingimuste hindamiseks, kvaliteedi tõestamiseks, kohtulikul uurimisel elektrilistel ja mehaanilistel süsteemidel.

Soojendamine

Infrapunakiirgust kasutatakse infrapunasaunas, et soojendada inimkeha teatud kudesid, ja lennukites, et sulatada tiibadelt jääd. Samuti kogub populaarsust asfaldi soojendamine infrapunakiirgusega enne ehitus- või parandustöid. Infrapunakiirgust saab kasutada söögitegemisel, sest see soojendab ainult sööki, mitte ümbritsevat õhku, juhul kui õhus pole osakesi.

Kommunikatsioon

Kasutatakse näiteks optilises andmesides (õhu või valguskaablite kaudu), raadio- ja televisiooniseadmete kaugjuhtimiseks.

Vaata ka

Viited

Välislingid

Infrapunakiirgus

[1] ISO 20473:2007 Optics and photonics — Spectral bands

[2] Mid & Far Infrared

[3] Optical fiber communication: from transmission to networking

[4] Optical fiber communication: from transmission to networking

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Infrared dog.jpg|pisi|300px|Koer pildistatuna infrapunakaameraga]]
-'''Infrapunakiirgus''' ehk '''IR-kiirgus''' (lühend [[inglise keel|ingliskeelsetest]] sõnadest ''infra red'', allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui [[nähtav valgus |nähtaval valgusel]] (punasel valgusel kuni 760 [[nanomeeter|nm]]) ja väiksem kui lühimatel [[raadiolained |raadiolainetel]] (1 mm).
+'''Infrapunakiirgus''' ehk '''IR-kiirgus''' (lühend [[inglise keel|ingliskeelsest]] sõnast ''infrared'', allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui [[nähtav valgus |nähtaval valgusel]] (punasel valgusel kuni 760 [[nanomeeter|nm]]) ja väiksem kui lühimatel [[raadiolained |raadiolainetel]] (1 mm).
 ==Infrapunakiirguse alaliigid ==