Infrapunakiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Infrared dog.jpg|pisi|300px|Koer pildistatuna infrapunakaameraga]]
[[Pilt:Infrared dog.jpg|pisi|300px|Koer pildistatuna infrapunakaameraga]]
'''Infrapunakiirgus''' ehk '''IR-kiirgus''' (lühend [[inglise keel|ingliskeelsetest]] sõnadest ''infra red'', allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui [[nähtav valgus |nähtaval valgusel]] (punasel valgusel kuni 760 [[nanomeeter|nm]]) ja väiksem kui lühimatel [[raadiolained |raadiolainetel]] (1 mm).
'''Infrapunakiirgus''' ehk '''IR-kiirgus''' (lühend [[inglise keel|ingliskeelsest]] sõnast ''infrared'', allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui [[nähtav valgus |nähtaval valgusel]] (punasel valgusel kuni 760 [[nanomeeter|nm]]) ja väiksem kui lühimatel [[raadiolained |raadiolainetel]] (1 mm).


==Infrapunakiirguse alaliigid ==
==Infrapunakiirguse alaliigid ==

Redaktsioon: 22. aprill 2021, kell 22:16

Koer pildistatuna infrapunakaameraga

Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).

Infrapunakiirguse alaliigid

Infrapunakiirguse lainepikkuste spektri laias piirkonnas (0,74–1000 µm) on kiirguse omadused erinevad. Seepärast jaotatakse see kitsamateks lõikudeks, kusjuures nende piirid on raskemini määratletavad kui nähtava valguse lainepikkuste korral. Rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad erisuguseid liigitusi kas kiirguse füüsikaliste omaduste või rakenduste alusel. Neist on kõige laiemalt kasutusel CIE liigitus, millel põhineb ka standard DIN 5031.

Rahvusvaheline Valgustuskomisjon CIE (lühend prantsuse nimetusest Commission Internationale de l'Éclairage) liigitab IR-spektri kolmeks ribaks: IR-A, IR-B und IR-C. Kiirguste tähised NIR (near-infrared), MIR (mid-infrared) ja FIR (far-infrared) on standardist ISO 20473.[1]

Infrapunakiirguse liigitus
IR-kiirguse nimetus Tähised Lainepikkus
μm
Temperatuur Wieni
nihkeseaduse
järgi K
Märkused
Lähiinfrapunakiirgus NIR IR-A 0,78…1,40 3700…970

NIR-piirkonna lühilaineline osa

IR-B 1,4…3,0

NIR-piirkonna pikalaineline osa.
Piiritlus põhineb vee absorbtsioonil 1450 nm juures

Keskinfrapunakiirgus MIR IR-C 03…50 970…600

Soojuskiirguse piirkond (Maa tingimustes)

Kauginfrapunakiirgus FIR 0050…1000 60…30

Atmosfäär absorbeerib seda kiirgust tugevasti

Astronoomid jaotavad IR-kiirguse spektrit ülaltoodust erinevalt.[2] Lainepiirkondade üleminekud võivad siin teatud piires kõikuda.

Nimetus Lühend Lainepikkus
Near-Infrared NIR (0,7–1) kuni 5 μm
Mid-Infrared MIR 5 kuni (25–40) μm
Far-Infrared FIR (25–40) kuni (200–350) μm

Telekommunikatsiooni otstarbeks on eraldatud järgmised IR-kiirguse laineribad:[3] Telekommunikatsiooniks valguskaablite kaudu on eraldatud järgmised IR-kiirguse laineribad:[4]

Nimetus Kirjeldus Lainepikkuste vahemik
O-riba (Original) Originaal 1260–1360 nm
E-riba (Extended) Laiendus 1360–1460 nm
S-riba (Short) Lühikesed IR-lained 1460–1530 nm
C-riba (Conventional) Kasutusel kaugvõrkudes 1530–1565 nm
L-riba (Long) Pikad IR-lained 1565–1625 nm
U-riba (Ultralong) Ülipikad IR-lained 1625–1675 nm

Infrapunakiirguse kasutusalad

Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes, temperatuuri mõõtmisel vahetu kontaktita, lähimaa traadita andmesideühendusel ja ilmaennustamisel. Teleskoobid, mis on varustatud infrapunasensoritega, on kasutusel infrapunaastronoomias. Selliste teleskoopidega avastatakse ja uuritakse näiteks molekulaarpilvi. Samuti võib nende abil avastada madala temperatuuriga tavakehi, näiteks planeete.

Öönägemine

Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad. See võimaldab politseil ja sõjaväel teha kindlaks kõrgema temperatuuriga objekte nagu inimesed ja sõidukid.

Teises maailmasõjas kasutati öönägemisaparatuuri snaiperitel.

Suits on infrapunakiirguses läbipaistvam kui tavalises valguses, sellepärast kasutavad tuletõrjujad infrapunakiirguses näitavaid seadmeid tulekahjude kustutamisel, kui nad töötavad suitsuga täidetud aladel.

Termograafia

Infrapunatermograafia on kontaktita ja uuritavat objekti mitte kahjustav testimeetod, et näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve objekti pinna. Seda kasutatakse igal pool, kus temperatuuri teadmine võib anda vajalike teadmisi süsteemist, objektist või protsessist. Kasutatakse palju tingimuste hindamiseks, kvaliteedi tõestamiseks, kohtulikul uurimisel elektrilistel ja mehaanilistel süsteemidel.

Soojendamine

Infrapunakiirgust kasutatakse infrapunasaunas, et soojendada inimkeha teatud kudesid, ja lennukites, et sulatada tiibadelt jääd. Samuti kogub populaarsust asfaldi soojendamine infrapunakiirgusega enne ehitus- või parandustöid. Infrapunakiirgust saab kasutada söögitegemisel, sest see soojendab ainult sööki, mitte ümbritsevat õhku, juhul kui õhus pole osakesi.

Kommunikatsioon

Kasutatakse näiteks optilises andmesides (õhu või valguskaablite kaudu), raadio- ja televisiooniseadmete kaugjuhtimiseks.

Vaata ka

Viited

Välislingid