Kaktuselised: erinevus redaktsioonide vahel
Link |
PResümee puudub |
||
| 27. rida: | 27. rida: | ||
Kaktused on jagatud on umbes 100–130 [[perekond (bioloogia)|perekonnaks]] ja 1500–1800 [[liik (bioloogia)|liigiks]], mis on paigutatud neljateistkümnesse [[triibus]]se ja nelja [[alamperekond]]a. |
Kaktused on jagatud on umbes 100–130 [[perekond (bioloogia)|perekonnaks]] ja 1500–1800 [[liik (bioloogia)|liigiks]], mis on paigutatud neljateistkümnesse [[triibus]]se ja nelja [[alamperekond]]a. |
||
{{Vikitsitaadid|Kaktus |
{{Vikitsitaadid|Kaktus}} |
||
[[Kategooria:Kaktuselised| ]] |
[[Kategooria:Kaktuselised| ]] |
||
Redaktsioon: 18. aprill 2021, kell 22:06
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Kaktuselised | |
|---|---|
 Erinevad kaktuselised | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Nelgilaadsed Caryophyllales |
| Sugukond |
Kaktuselised Cactaceae Juss. |
Kaktuselised (Cactaceae) on nelgilaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond. Peaaegu kõik kaktused on lihaktaimed.
Sõna "kaktus" tuleneb vanakreekakeelsest sõnast κάκτος (kaktos), mis tähendas astlalist taime.
Kaktuse kodumaa on Ameerika, ta on levinud Patagoonia lõunaosast Kanadani, välja arvatud niitjas helmekaktus (Rhipsalis baccifera), mis kasvab ka Aafrikas ja Sri Lankal.
Enamik kaktusi kasvab kuivades piirkondades. Paljud kasvavad ülipõuastes tingimustes, sealhulgas Atacama kõrbes, mis on üks maailma kuivemaid piirkondi. Kaktused on kohanenud pikaks ajaks vett säilitama. Paljudel liikidel puuduvad lehed, selle asemel on neil astlad, mis on kõrgelt modifitseeritud lehed.
Klassifikatsioon
Kaktused on jagatud on umbes 100–130 perekonnaks ja 1500–1800 liigiks, mis on paigutatud neljateistkümnesse triibusse ja nelja alamperekonda.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kaktus |