Henno Arrak: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 15. aprill 2021, kell 09:46

Henno Arrak (18. aprill 1930 Tallinn – 25. veebruar 2017) oli eesti raamatugraafik ja karikaturist.

Elukäik

Henno Arrak sündis Tallinnas töölisperes. Lõpetas eksternina 1948 Tallinna 2. Keskkooli. 1948–1949 õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis. Oli nõukogudevastaste lendlehtede levitamise tõttu 1949–1955 poliitvangina Kasahstanis. Jätkas õpinguid 1957 ERKI-s, lõpetas selle 1963 raamatugraafika erialal.

Tema karikatuure avaldati ajakirjas Pikker.

Töötas kunstnikuna Üleliidulise Kaubanduspalati Eesti osakonnas, kirjastuses Valgus, ENE peatoimetuses, 1969–1970 Eesti Raamat peakunstnikuna. Aastast 1966. oli Eesti Kunstnike Liidu liige. Vabakutseline kunstnik alates 1970. aastast.

Ta oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige.

Looming

Ta valmistas rohkesti puugravüüritehnikas eksliibriseid ja postmarke ning oli selle ala tippmeister eesti graafikas. Oma eksliibristega esines ta isikunäitustel 1994. aastal Moskva Eksliibrisemuuseumis (koos abikaasa kunstnik Iris Uugiga), 2005. aastal Mustamäe Kultuurikeskuse Kaja galeriis ja 2013. aastal Frederikshavni Eksliibrise- ja Kunstimuuseumis. 1995. aastal avaldas Eesti Eksiliibriseühing 16-leheküljelise Henno Arraku aastatel 1957–1994 loodud eksliibriste kataloogi^[1].

1970. aastatel kujundas ta ka medaleid.

Raamatud

Henno Arrak illustreeris ja kujundas hulganiselt raamatuid, näiteks Sergei Mihhalkov "Onu Stjopa. Kolm lugu onu Stjopast" (1973), Enn Kippeli "Meelis" (1961, 1976), anglo-ameerika ulmekogu "Lilled Algernonile" (1976), Karl Ristikivi "Inimese teekond" (1990), Voldemar Vaga "Kunst Tartus XIX sajandil" (1971), "Kunst Tallinnas" XIX sajandil" (1976), Ethel Lilian Voynich "Kiin" (1977).

Henno Arrak on Aleksander Solženitsõni "Gulagi arhipelaag" I-III (1990) üks tõlkijaid^[2].

Tema eksliibristest on kirjastanud Tartu Riiklik Kunstimuuseum raamatu "Henno Arraku joonistused ja eksliibrised" (1985).

Näitused

1959. aastal noortenäitusel
1984. aastal Tartu Kunstimuuseumis
2010. aastal Lastekirjanduse Keskuses
2015. aastal Toompea lossi kunstisaalis^[3].
2015. aastal Kiek in de Kökis Linnamuuseum – Henno Arraku juubelinäitus
2016. aastal Tallinna Keskraamatukogus näitus koos Jüri Arraku teostega^[4]

Isiklikku

Kunstnik Jüri Arraku poolvend^[5] ja kunstnik Iris Uuki abikaasa.

Viited

Välislingid

[1] Hiiu Koguja 1995 nr 4

[2] Postimees 27. veebruar 2017 Suri graafik ja karikaturist Henno Arrak

[3] Riigikogu – Riigikogus saab näha ülevaadet kunstnik Henno Arraku loomingust

[4] Tallinna Keskraamatukogu. "Henno ja Jüri Arraku graafika näitus Tallinna Keskraamatukogus".

[5] Eesti Päevaleht 18. oktoober 2008 Jüri Arrak – kunstiajalugu, mütoloogia ja psühholoogia

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 == Raamatud ==
-Henno Arrak illustreeris ja kujundas hulganiselt raamatuid, näiteks [[Sergei Mihhalkov]] "Onu Stjopa. Kolm lugu onu Stjopast" (1973), [[Enn Kippel]]i "Meelis" (1961, 1976), [[Karl Ristikivi]] "Inimese teekond" (1990), [[Voldemar Vaga]] "Kunst Tartus XIX sajandil" (1971), "Kunst Tallinnas" XIX sajandil" (1976), Ethel Lilian Voynich "Kiin" (1977).
+Henno Arrak illustreeris ja kujundas hulganiselt raamatuid, näiteks [[Sergei Mihhalkov]] "Onu Stjopa. Kolm lugu onu Stjopast" (1973), [[Enn Kippel]]i "Meelis" (1961, 1976), anglo-ameerika ulmekogu "Lilled Algernonile" (1976), [[Karl Ristikivi]] "Inimese teekond" (1990), [[Voldemar Vaga]] "Kunst Tartus XIX sajandil" (1971), "Kunst Tallinnas" XIX sajandil" (1976), Ethel Lilian Voynich "Kiin" (1977).
 Henno Arrak on [[Aleksandr Solženitsõn|Aleksander Solženitsõni]] "[[Gulagi arhipelaag]]" I-III (1990) üks tõlkijaid<ref>[http://kultuur.postimees.ee/4028377/suri-graafik-ja-karikaturist-henno-arrak Postimees 27. veebruar 2017 Suri graafik ja karikaturist Henno Arrak]</ref>.