Modernism: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Määratluse parandamine
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
{{See artikkel| on modernsuse rakendusest kunstis. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artiklit [[Uusaeg]].}}
{{See artikkel| on modernsuse rakendusest kunstis. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artiklit [[Uusaeg]].}}


'''Modernism''' (inglise keeles ''modernism'') on uudsete lahenduste ja kaasaja väärtustamine.
'''Modernism''' (inglise keeles ''modernism'') on uudsete lahenduste ja kaasaja väärtustamine ([[modernsus]]), ning [[kunst]]is [[valgustusajastu]] [[idee]]de jõudmine kultuuripraktikasse aastal 1850.


Modernismi seostatakse ka moodsa ühiskonna tekkimisega 19. sajandi teisel poolel (vt [[moderniseerimine]]).
[[Kunst]]is tekkis [[modernsus]] [[valgustusajastu]] [[idee]]de jõudmisega kultuuripraktikasse aastal 1850.

Modernismi seostatakse ka [[moodne ühiskond|moodsa ühiskonna]] tekkimisega 19. sajandi teisel poolel.


Modernismi piiride pidevat ületamist nimetatakse [[postmodernism|postmodernismiks]].
Modernismi piiride pidevat ületamist nimetatakse [[postmodernism|postmodernismiks]].

Redaktsioon: 13. aprill 2021, kell 17:29

 See artikkel on modernsuse rakendusest kunstis. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artiklit Uusaeg.

Modernism (inglise keeles modernism) on uudsete lahenduste ja kaasaja väärtustamine (modernsus), ning kunstis valgustusajastu ideede jõudmine kultuuripraktikasse aastal 1850.

Modernismi seostatakse ka moodsa ühiskonna tekkimisega 19. sajandi teisel poolel (vt moderniseerimine).

Modernismi piiride pidevat ületamist nimetatakse postmodernismiks.

Vahel kasutatakse sõna "modernism" (inglise keeles modernity, modern times) ka uusaja sünonüümina.

Progress ja uue otsingud

Ühelt poolt on modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehnika areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine.

Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Näiteks filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse.

Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet.

Modernism kunstis

Modernistlikku kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut.

Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol.

Ühiskond

Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitarismi abil: fašism, natsism, sotsialistlik riik.

Vaata ka

Kirjandus