Klara Zamenhof: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Klara_Zamenhof.jpg|thumb|Klara Zamenhof aastal 1924]]
[[Pilt:Klara_Zamenhof.jpg|thumb|Klara Zamenhof aastal 1924]]
'''Klara Zamenhof''', sündinud '''Klara Silbernik''' ([[6. oktoober]] [[1863]] [[Kovno]] – [[6. detsember]] [[1924]] [[Varssavi]])<ref>Nekrolog Klary Zamenhof - Germana Esperantisto nr 1(347), styczeń 1925, lk. 1</ref> oli [[Poola]] [[Juudid |juudi]] päritolu esperantist.
'''Klara Zamenhof''', sündinud '''Klara Silbernik''' ([[6. oktoober]] [[1863]] [[Kovno]] – [[6. detsember]] [[1924]] [[Varssavi]])<ref>Nekrolog Klary Zamenhof Germana Esperantisto nr 1(347), styczeń 1925, lk. 1</ref> oli [[Poola]] [[Juudid |juudi]] päritolu esperantist.


Ta sündis [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] aladel Kovnos (tänapäeval [[Leedu]] Kaunas).<ref>Christer Kiselman. "ESPERANTO: ITS ORIGINS AND EARLY HISTORY"</ref> Tema isa oli [[Aleksander Silbernik]]. Aastal 1887 abiellus ta [[Ludwik Zamenhof]]iga. Neile sündisid kolm last - poeg [[Adam Zamenhof |Adam]] (1888–1940), [[Zofia Zamenhof|Zofia]] (1889-1942) ja [[Lidia Zamenhof]] (1904–1942), kes surmati [[Hitler]]i [[natsism|natsistliku]] režiimi [[Koonduslaager |koonduslaagrites]].<ref name="providentia" /><ref name="sohor" />
Ta sündis [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] aladel Kovnos (tänapäeval [[Leedu]] Kaunas).<ref>Christer Kiselman. "ESPERANTO: ITS ORIGINS AND EARLY HISTORY"</ref> Tema isa oli [[Aleksander Silbernik]]. Aastal 1887 abiellus ta [[Ludwik Zamenhof]]iga. Neile sündisid kolm last poeg [[Adam Zamenhof |Adam]] (1888–1940), [[Zofia Zamenhof|Zofia]] (1889–1942) ja [[Lidia Zamenhof]] (1904–1942), kes surmati [[Hitler]]i [[natsism|natsistliku]] režiimi [[Koonduslaager |koonduslaagrites]].<ref name="providentia" /><ref name="sohor" />


Ta toetas oma abikaasa tegevust [[esperanto keel]]e loomisel ja andis oma kaasavara (10 000 rubla) , toetamaks tema esimese raamatu esperanto teemal "Unua Libro" ("Esimene raamat") väljaandmist. Hiljem tegutses ta oma abikaasa assistendi ja sekretärina. Kui Ludwik suri, pühendus ta esperantistide kogukonna kooshoidmisele ja toetas oma tütre Lidia reise, kui see Euroopas esperanto keelt õpetas.
Ta toetas oma abikaasa tegevust [[esperanto keel]]e loomisel ja andis oma kaasavara (10 000 rubla), toetamaks tema esimese raamatu esperanto teemal "Unua Libro" ("Esimene raamat") väljaandmist. Hiljem tegutses ta oma abikaasa assistendi ja sekretärina. Kui Ludwik suri, pühendus ta esperantistide kogukonna kooshoidmisele ja toetas oma tütre Lidia reise, kui see Euroopas esperanto keelt õpetas.


Ta suri Varssavis ja on maetud sealsele [[Varssavi juudi kalmistu|juudi kalmistule]].<ref>[https://cemetery.jewish.org.pl/id_72040/info/_Klara_Zamenhof.html Varssavi juudi kalmistu andmebaas]</ref>
Ta suri Varssavis ja on maetud sealsele [[Varssavi juudi kalmistu|juudi kalmistule]].<ref>[https://cemetery.jewish.org.pl/id_72040/info/_Klara_Zamenhof.html Varssavi juudi kalmistu andmebaas]</ref>

Redaktsioon: 13. aprill 2021, kell 08:16

Klara Zamenhof aastal 1924

Klara Zamenhof, sündinud Klara Silbernik (6. oktoober 1863 Kovno6. detsember 1924 Varssavi)[1] oli Poola juudi päritolu esperantist.

Ta sündis Venemaa aladel Kovnos (tänapäeval Leedu Kaunas).[2] Tema isa oli Aleksander Silbernik. Aastal 1887 abiellus ta Ludwik Zamenhofiga. Neile sündisid kolm last – poeg Adam (1888–1940), Zofia (1889–1942) ja Lidia Zamenhof (1904–1942), kes surmati Hitleri natsistliku režiimi koonduslaagrites.[3][4]

Ta toetas oma abikaasa tegevust esperanto keele loomisel ja andis oma kaasavara (10 000 rubla), toetamaks tema esimese raamatu esperanto teemal "Unua Libro" ("Esimene raamat") väljaandmist. Hiljem tegutses ta oma abikaasa assistendi ja sekretärina. Kui Ludwik suri, pühendus ta esperantistide kogukonna kooshoidmisele ja toetas oma tütre Lidia reise, kui see Euroopas esperanto keelt õpetas.

Ta suri Varssavis ja on maetud sealsele juudi kalmistule.[5]

Viited

  1. Nekrolog Klary Zamenhof – Germana Esperantisto nr 1(347), styczeń 1925, lk. 1
  2. Christer Kiselman. "ESPERANTO: ITS ORIGINS AND EARLY HISTORY"
  3. Zamenhofi pärand. (en: The Zamenhof Legacy), Providentia, 30. september 2016.
  4. Bridge of Words: Esperanto and the Dream of a Universal Language, Esther Sohor.
  5. Varssavi juudi kalmistu andmebaas