Liverpool FC: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Meduus (arutelu | kaastöö)
59 muudatust
PResümee puudub
Meduus (arutelu | kaastöö)
59 muudatust
PResümee puudub
139. rida: 139. rida:
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|märkus=|no=17|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Curtis Jones|Curtis Jones]]}}
{{JK koosseis mängija|märkus=|no=17|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Curtis Jones|Curtis Jones]]}}

{{JK koosseis mängija|märkus=|no=20|rah=POR|pos=RÜ|nimi=[[Diogo Jota]]}}
{{JK koosseis mängija|märkus=|no=20|rah=POR|pos=RÜ|nimi=[[Diogo Jota]]}}
{{JK koosseis mängija|märkus=|no=21|rah=GRE|pos=KA|nimi=[[Kóstas Tsimíkas]]}}
{{JK koosseis mängija|märkus=|no=21|rah=GRE|pos=KA|nimi=[[Kóstas Tsimíkas]]}}
150. rida: 149. rida:
{{JK koosseis mängija|märkus=|no=62|rah=IRL|pos=VV|nimi=[[Caoimhín Kelleher]]}}
{{JK koosseis mängija|märkus=|no=62|rah=IRL|pos=VV|nimi=[[Caoimhín Kelleher]]}}
{{JK koosseis mängija|märkus=|no=66|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Trent Alexander-Arnold]]}}
{{JK koosseis mängija|märkus=|no=66|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Trent Alexander-Arnold]]}}

{{JK koosseis mängija|märkus=|no=76|rah=WAL|pos=KA|nimi=[[Neco Williams]]}}
{{JK koosseis mängija|märkus=|no=76|rah=WAL|pos=KA|nimi=[[Neco Williams]]}}
{{JK koosseis lõpp}}
{{JK koosseis lõpp}}

Redaktsioon: 8. aprill 2021, kell 21:32

 See artikkel räägib Inglismaa professionaalsest jalgpalliklubist; samas linnas 2008. aastal loodud poolprofessionaalse klubi kohta vaata artiklit AFC Liverpool ning Uruguay jalgpalliklubi kohta vaata Liverpool FC (Montevideo)
Liverpool FC
Täisnimi Liverpool Football Club
Hüüdnimi The Reds
Lühend LFC
Asutatud 3. juuni 1892
Väljak Anfield, Liverpool
Mahutavus 54 074[1]
Omanik Fenway Sports Group
Esimees Tom Werner
Peatreener Jürgen Klopp
Liiga Premier League
2019–2020 1. koht
Internet Klubi koduleht
Esimene mäng Liverpool–Rotherham Town 7:1
(1. september 1892)
Suurim võit Liverpool–Strømsgodset 11:0
(17. september 1974)
Suurim kaotus Liverpool–Birmingham City 1:9
(11. detsember 1954)
Enim mänge Ian Callaghan (857)
Parim väravalööja Ian Rush (346)
Kodus
Võõrsil
2. varuvorm

Liverpool Football Club on 1892. aastal asutatud inglise jalgpalliklubi, mis tegutseb Liverpoolis. Liverpool mängib Inglise kõrgliigas ja nende kodustaadioniks on Anfield. Meeskonna peatreener on Jürgen Klopp.

Liverpool on üks edukamaid jalgpalliklubisi Inglismaal, olles tulnud 19 korral Inglismaa meistriks, võitnud neljal korral Euroopa meistrite karikavõistlused ja kahel korral UEFA Meistrite Liiga. Liverpool on võitnud seitse Inglismaa Jalgpalliassotsiatsiooni karikat ja kaheksa Inglise liiga karikat.

Liverpool asutati aastal 1892 ning juba järgmisel aastal võeti klubi Inglise liiga liikmeks. Klubi kõige edukam periood jääb 1970. ja 1980. aastatesse, mil esmalt Bill Shankly ja siis Bob Paisley juhendamisel tuldi 11 korda Inglismaa ja 4 korda Euroopa meistriks.

Liverpooli suurimad rivaalid on naabrid Everton ja Manchester United. Kohtumisi Evertoniga nimetatakse Merseyside’i derbiks.

Ajalugu

Black and white photograph of a man
John Houlding, Liverpool FC asutaja.

Liverpool FC asutati lahkarvamuse tulemusena Evertoni juhatuse ja John Houldingu, klubi presidendi ja Anfieldi omaniku vahel. Pärast kaheksat aastat Anfieldil asus Everton 1892. aastal ümber Goodison Parki ja samal aastal asutas Houlding Liverpool FC mängimaks Anfieldil.[2] Algse nimega "Everton F.C. and Athletic Grounds Ltd." (Everton Athletic lühidalt), sai klubist Liverpool FC märtsis, 1892 ja saavutas ametliku tunnustuse kolm kuud hiljem, kui Inglismaa jalgpalliliit keeldus tunnistamast vastloodud klubi Evertonina.[3] Meeskond võitis Lancashire’i liiga enda debüüthooajal ja liitus Inglise esiliigaga 1893. aastal. Klubi ülendati pärast esiliiga võitmist Inglise kõrgliigasse, mis võideti 1901. aastal ja uuesti 1906. aastal.[4]

Liverpool jõudis oma esimesse FA karika finaali 1914. aastal, kuid seal kaotati 1:0 Burnleyle. 1922. ja 1923. aastal võideti järjestikused Inglise meistri tiitlid, kuid järgmist karikat tuli oodata kuni 1947. aastani, kui Liverpool võitis oma viienda Inglise meistri tiitli.[5] 1950. aastal tuli vastu võtta järjekordne kaotus karikafinaalis, kui FA karika võitis Arsenal.[6] 1953–1954 hooaja järel langes Liverpool Inglise esiliigase.[7] Peagi pärast seda kui Liverpool oli kaotanud 1958–1959 hooaja FA karikas 2:1 amatöörmeeskonnale Worcester City, määrati peatreeneriks šotlane Bill Shankly. Saabudes ütles Shankly lahti lepingud kahekümne nelja mängijaga ning lõi Anfieldile ruumi, kus treenerid saaksid arutada taktikat. Toas nimega "Boot Room" hakkasid Shankly ja teised treenerid, nagu Joe Fagan, Reuben Bennett ja Bob Paisley, Liverpooli meeskonda ümber kujundama.[8]

Klubi ülendati tagasi Inglise kõrgliigasse 1962. aastal ja juba kaks aastat hiljem sama divisjon ka võideti. 1965. aastal võitis Liverpool oma esimese FA karika. Järgmisel aastal tuldi jälle Inglismaa meistriks, kuid UEFA karikavõitjate karikasarja finaalis kaotati Borussia Dortmundile.[9] 1972–1973 hooajal võitis Liverpool nii koduse liiga kui ka UEFA karika. Aasta hiljem võideti taas FA karikas. Peagi pärast FA karika võitu pani Shankly ameti maha ja tema asendajaks sai tema abitreener Bob Paisley.[10] 1976. aastal, Paisley teisel hooajal peatreenerina, võitis Liverpool järjekordse meistritiitli ja UEFA karika. Järgmisel hooajal säilitas klubi Inglismaa meistri staatuse ning võitis ka oma esimese Euroopa karika, samas kaotati 1977. aasta FA karika finaalis suurele rivaalile Manchester Unitedile. 1978. aastal tuli Liverpool taas Euroopa meistriks ja järgmisel aastal võideti järjekordne Inglise meistri tiitel.[11] Paisley üheksa hooaja jooksul peatreenerina võitis Liverpool 21 karikat, nende hulgas kolm Euroopa karikat, UEFA karikas, kuus liigatiitlit ja kolm järjestikust liigakarikat; ainuke kodune karikas mida Liverpool Paisley käe all ei võitnud, oli FA karikas.[12]

1983. aastal, kui Paisley pensionile läks, sai Liverpooli peatreeneriks tema abitreener Joe Fagan.[13] Fagani esimese hooaja jooksul Liverpooli peatreenerina tuli Liverpool nii Inglismaa kui ka Euroopa meistriks ja võitis ka liigakarika. Seeläbi sai Liverpoolist esimene inglise klubi, kes on võitnud kolm karikat ühel hooajal.[14] Liverpool jõudis uuesti Euroopa karika finaali 1985. aastal, kui Heyseli staadionil oli vastaseks valitsev Itaalia meister Torino Juventus. Enne mängu algust murdsid Liverpooli fännid läbi kahe klubi fänne eraldavast tarast ja ründasid Juventuse fänne. Järsult suurenenud raskuse tõttu kukkus kokku üks staadioni tugiseintest, tappes 39 fänni kellest enamik olid itaallased. Juhtunu sai tuntuks kui Heyseli staadioni katastroof. Mõlema peatreeneri protestidest hoolimata mäng ise siiski toimus ja Liverpool kaotas Michel Platini väravast 1:0 Juventusele. Tragöödia tulemusena keelati Inglise klubidel osaleda Euroopa võistlussarjades järgmise viie aasta jooksul. Liverpool sai kümneaastase keelu, mida hiljem küll vähendati kuuele aastale.

Pärast Heyseli tragöödiat loobus Joe Fagan oma ametikohast ja Kenny Dalglishist sai Liverpooli mängiv treener.[15] Dalglishi käe all võitis Liverpool kolm Inglise meistri tiitlit ja kaks FA karikat. Liverpooli edu varjutas aga 1989. aastal aset leidnud Hillsborough' staadioni katastroof: FA karika poolfinaalis Nottingham Foresti vastu 15. aprillil 1989 suruti sajad Liverpooli fännid vastu metalltara mis pidi takistama fänne väljakule jooksmast.[16] Sel päeval sai surma 94 fänni, 95. fänn suri saadud vigastustesse neli päeva hiljem ja viimane, üheksakümne kuues ohver suri haiglas pea neli aastat hiljem.[17] Pärast Hillsborough' katastroofi otsustas valitsus üle vaadata Suurbritannia jalgpallistaadionite ohutuse. Selle tulemusena kohustati kõik kõrgliiga klubid ehitama ümber oma staadionid nii, et igal pealtvaatajal oleks oma istekoht. Seisukohad kaotati. Tragöödia peamiseks põhjuseks leiti olevat ülerahvastatus politsei suutmatuse tõttu olukorda kontrolli all hoida.[18]

3 burgundy tablets with gold engraved writing. Below the tablets are flowers.
Anfieldi kõrval asuv mälestustahvel üheksakümne kuuele Hillsborough' staadioni katastroofis hukkunule

Olles kurnatud Hillsborough' tragöödiast ja sellest tulenevast, astus Dalglish 1991. aastal Liverpooli peatreeneri kohalt tagasi ja tema asendajaks sai endine mängija Graeme Souness.[19] Sounessi käe all võitis klubi küll 1992. aastal FA karika, kuid liigas algas klubi pikaajaline mõõn. 1994. aastal asendas Sounessi Roy Evans ja järgmisel aastal võideti inglase käe all liigakarikas. 1998. aastal määrati prantslane Gérard Houllier Evansile abiks juhendama, kuid taoline partnerlus ei töötanud eriti hästi ja juba sama aasta novembris astus Evans tagasi ja Houllierist sai Liverpooli peatreener.[20] Houllieri teisel täishooajal peatreenerina võitis Liverpool kolm karikat: FA karika, liigakarika ja UEFA karika.[21] 2001–2002 hooajal vajas Houllier südameoperatsiooni, mistõttu ei saanud ta aidata klubil võita nende esimest meistritiitlit pärast 1990. aastat. Liverpool jäi liigas teiseks ning meistriks tuli Arsenal.[22]

2003–2004 hooaja lõpus asendati Houllier hispaanlase Rafa Benítez’iga. Kuigi Beniteze debüüthooajal lõpetati liigas viiendana, siis võideti 2004–2005 UEFA Meistrite Liiga, kus finaalis alistati AC Milan penaltitega 3:2.[23] Järgmisel hooajal paranesid ka Liverpooli kodused esitused. Võideti FA karikas kui finaalis alistati West Ham ja liigas jäädi kolmandaks.[24] 2006–2007 hooajal said klubid omanikeks Ameerika ärimehed George Gillett ja Tom Hicks. Tehingu läbi hinnati klubi väärtuseks olevat 218.9 miljonit naela.[25] Samal hooajal jõuti ka Meistrite Liiga finaali, kus vastaseks oli jälle AC Milan, kuid seekord tuli vastu võtta 2:1 kaotus.[26] 2008–2009 hooajal kogus Liverpool liigas 86 punkti, mis on nende Premier League’i suurim punktisaak läbi aegade, kuid ometigi jäädi liigas Manchester Unitedi järel teiseks.[27]

Pärast seda kui Liverpool lõpetas 2009–2010 hooaja seitsmendana ning jäi Meistrite Liigast välja, asendati Benítez toonase Fulhami peatreeneri Roy Hodgsoniga.[28] 2010–2011 hooaja alguses oli Liverpool pankroti äärel ning klubi võlausaldajad palusid kohtult luba klubi müüa, sõltumata Hicksi ja Giletti enda soovidest. Oktoobris 2010 sai klubi uueks omanikuks John W. Henry, kes on ka pesapallimeeskonna Boston Red Sox omanik.[29] Kehvade tulemuste tõttu hooaja alguses lahkus klubist Hodgson ja tema asendajaks sai endine treener Kenny Dalglish.[30] Kuigi Dalglishi käe all tulemused algul paranesid, ei suutnud ta oma esimesel täishooajal Liverpooli Meistrite Liigasse tagasi tüürida. Liverpool jäi liigas kaheksandaks, mis oli nende halvim tulemus 18 aasta jooksul.[31] Kuigi Dalglishi käe all võideti liigakarikas ja jõuti FA karika finaali, vallandati ta hooaja lõpus ja asendati toonase Swansea peatreeneri Brendan Rodgersiga.[32]

2015. aastal sai Liverpooli peatreeneriks Jürgen Klopp. Esimesel hooajal viis ta Liverpooli Inglismaa liigakarika ja Euroopa Liiga finaali, kuid mõlemad finaalid kaotati vastavalt Manchester Cityle ja Sevillale. Hooajal 2017–18 jõudis Liverpool esimest korda pärast 2007. aastat ja esimese Inglismaa klubina korda pärast 2012. aastat Meistrite Liiga finaali, kus kaotati Madridi Realile. Hooajal 2018–2019 saavutas Liverpool oma seni parima tulemuse Premier League'is, kui koguti 97 punkti ja hooaja jooksul saadi Inglismaa kõrgliigas vaid üks kaotus. Siiski ei piisanud sellest tiitli võitmiseks, sest Manchester City kogus Liverpoolist ühe punkti enam – kokku 98 punkti. Samal hooajal jõuti teist hooaega järjest Meistrite Liiga finaali, kus alistati Tottenham Hotspur ja võideti kuuendat korda Euroopa tähtsaim klubitiitel. Hooajal 2019–2020 tuli Liverpool esimest korda pärast 30 aastat Inglismaa meistriks, Premier League võideti seejuures esimest korda.

Värvid ja vapp

Liverpooli koduvormi värvid (1892–1896)[33]

Suur osa Liverpooli ajaloost on nende koduvärviks olnud punane, aga kui klubi asutati, sarnanes nende vorm pigem tänapäevase Evertoni vormiga. Sinivalgeid särke kasutati kuni 1894. aastani, mil klubi võttis kasutusele Liverpooli linna värvi, punase.[2] Linna sümbol, liver bird, võeti kasutusele klubi logona 1901. aastal, kuid särgil sai seda esimest korda näha alles 1955. aastal. Kuni 1964. aastani koosnes klubi vorm punasest särgist, valgetest pükstest ja valgetest sokkidest, kuid Bill Shankly eestvõtmisel muudeti vorm üleni punaseks.[33] Shankly arvas, et üleni punasel vormil on psühholoogiline efekt. Esimest korda mängiti üleni punases vormis Anderlechti vastu.

Liverpooli võõrsilvorm on enamasti olnud kas üleni kollane või valged särgid mustade pükstega, kuid on olnud ka erandeid. 1987. aastal võeti kasutusele üleni hall vorm, mida kasutati kuni 1991–1992 hooajani, kui see asendati uue vormiga, mis koosnes rohelistest särkidest ja valgetest pükstest. 1990. aastatel kombineeriti mitmete värvidega, nende hulgas kuldne, tumesinine, erekollane, must ja türkiissinine. Üleni hall võõrsilvorm toodi tagasi 2008–2009 hooajaks. Kolmandat vormi kasutab klubi võõrsilmängudeks Euroopas, aga samuti ka kodustes mängudes, kui Liverpooli võõrsilvorm on võõrustaja koduvormiga liiga sarnane. Liverpooli vorme toodab alates 2012–2013 hooajast Warrior Sports.[34] Klubi esimeseks särgitootjaks oli Umbro, kelle vahetas 1985. aastal välja Adidas. Adidas tootis Liverpooli vorme aastail 1985–1996, misjärel sai särgitootjaks Reebok.[35]

Liverpooli vapp põhineb linna sümbolil, liver bird’il, mis on paigutatud kilbile. 1992. aastal, tähistamaks klubi sajandat aastapäeva, loodi uus logo. Uuele logo lisati muu hulgas Shankly väravate kujutis. Järgmisel aastal lisati vapi kilbi kummalegi poolele kaks leeki, sümboliseerimaks igavest tuld, mis põleb Anfieldi kõrval asuva Hillsborough katastroofi mälestustahvli juures.[36] 2012. aastal eemaldas Warrior Sports oma esimeselt Liverpooli vormilt kilbi ja väravad, minnes tagasi logoni, mida võis viimati näha Liverpooli särkidel 1970. aastatel. Leegid tõsteti ümber särgi kraele, kus nad ümbritsevad numbrit 96, mis on Hillsborough katastroofis hukkunute arv.[37]

Staadion

Anfield, Liverpool FC kodu
Peamine artikkel: Anfield

Liverpooli kodustaadion Anfield ehitati 1884. aastal Stanley pargi kõrval olevale maale. Staadionit kasutas algselt küll Everton, kuid tekkinud tüli tõttu staadioni omaniku John Houldinguga, kolisid nad peagi Goodison Parki.[38] Jäänud ilma kasutajata staadioniga, asutas Houlding 1892. aastal Liverpooli mis on Anfieldil sellest ajast saati mänginud. Kuigi staadioni mahutavus klubi asutamise ajal oli 20 000, oli Liverpooli kõige esimesel kodumängul vaid sadakond pealtvaatajat.[39]

1906. aastal nimetati staadioni üks otsatribüün ametlikult ümber Spion Kop’iks, KwaZulu-Natalis asuvas mäe järgi.[40] Mägi oli Teises buuri sõjas Spion Kopi lahingu asukohaks. Tolles lahingus sai surma üle 300 mehe Lancashire’i rügemendist ning paljud neist olid pärit just Liverpoolist.[41] Oma tipphetkel mahutas tribüün 28 000 pealtvaatajat. Paljudel Inglismaa staadionitel oli toona tribüün mis oli nimetatud Spion Kopi järgi, kuid Anfieldi oma oli neist kõige suurem, suutes mahutada rohkem pealtvaatajad, kui mõned terved staadionid.[42]

Oma tipphetkel mahutas Anfield rohkem kui 60 000 pealtvaatajat ja kuni 1990. aastateni oli see arv 55 000. 1993–1994 hooajaks olid kõik Inglise kõrgliiga klubid kohustatud kaotama staadionitelt seisukohad, mis vähendas Anfield mahutavuse 45 276-ni.[43] 1992. aastal ehitati uus Centenary tribüün. 1998. aastal suurendati Anfield Road tribüüni mahutavust, kui sellele lisati teine korrus.

Kuna Anfieldi laiendamine leiti olevat liialt piiratud, tegi Liverpool 2002. aastal teatavaks plaani kolida plaanitud Stanley Park staadionile.[44] 2004. aasta juulis sai klubi planeerimisloa[45] ja 2006. aasta septembris andis Liverpooli linnavolikogu klubile kõnealuse maalapi 999 aastaks rendile.[46] Pärast klubi müümist George Gillettile ja Tom Hicksile 2007. aastal, disainiti planeeritud staadion ümber. 2007. aasta novembris kiideti uus disaini linnavolikogu poolt heaks. Staadion plaaniti avada 2011. aasta augustis ja see pidi mahutama 60 000 pealtvaatajat.[47] Ehitus peatati 2008. aasta augustis, kui Gillettil ja Hicksil tekkisid raskused 300 miljoni naela suuruse projekti rahastamisel.[48]

Toetajad

The Kop tribüün Anfieldil

Liverpool on ühe suurima toetajaskonnaga klubi maailmas.[49] Klubi sõnul on neil rohkem kui 200 ametlikult tunnustatud fänniklubi vähemalt kolmekümnes riigis.[50] Klubi lõikab kasu suurest toetust ülemaailmsete suvetuuridega, pidades sõpruskohtumisi maailma erinevates paikades. Liverpooli fännid kutsuvad end tihti Kopite’ideks. Hüüdnimega viidatakse fännidele, kes paiknevad Anfieldi Kopi tribüünil.[51] 2008. aastal otsustas grupp fänne luua eraldi klubi Liverpoolist, toetajatele, kelle jaoks oli Premier League’i jalgpalli vaatamine liiga kalliks muutunud. Klubi nimeks sai AFC Liverpool.[52]

Laul "You’ll Never Walk Alone", mis pärineb originaalis Rodgers and Hammerstein muusikalist "Carousel" ning mis hiljem lauldi ümber Liverpooli muusikute Gerry & The Pacemakers poolt, on klubi hümn ja Anfieldi publik on seda laulnud 1960. aastatest saadik. Sellest saati on laul kogunud tuntust ka teiste klubide fännide seas üle maailma.[53] Laulu pealkiri on nähtav ka Shankly väravatel, mis avati 2. augustil 1982, mälestamaks endist peatreenerit, Bill Shanklyt. Shankly väravate "You’ll Never Walk Alone" osa on nähtav ka klubi vapil.

Endise peatreeneri Bill Shankly auks püstitatud Shankly väravad

Klubi toetajad on olnud osalised kahes staadioni katastroofis. Neist esimene oli Heyseli staadioni katastroof 1985. aastal, kui hukkus 39 Juventuse toetajat. Juventuse fännid oli Liverpooli toetajate poolt nurka surutud ning kui viimased itaallaste poole jooksma hakkasid, andis järel sein, mille vastu Juventuse fännid olid surutud. UEFA leidis süüdlasteks olevat vaid Liverpooli toetajad,[54] ning määras Inglise klubidel viie aastase võistluskeelu Euroopa karikasarjades. Liverpooli võistluskeeld oli aasta pikem, takistades neil osalemast ka 1990–1991 hooaja Euroopa karikas, olgugi et nad olid 1990. aastal tulnud Inglismaa meistriks..[55] Kakskümmend seitse fänni vahistati mõrvakahtlusega ning anti 1987. aastal välja Belgiale kohtumõistmiseks.[56] 1989. aastal, pärast 5-kuulist kohtumenetlust Belgias, mõisteti 14 Liverpooli fänni kolmeks aastaks vangi.[57]

Teine tragöödia leidis aset FA karika poolfinaalis Liverpooli ja Nottingham Foresti vahel, Hillsborough staadionil, Sheffieldis, 15. aprillil 1989, kus 96 Liverpooli fänni hukkus ülerahvastatuse tõttu staadioni Leppings Lane tribüünil. Juhtunu sai tuntuks kui Hillsborough staadioni katastroof. Järgmistel päevadel avaldas ajaleht The Sun artikli pealkirjaga "Tõde", kus väideti, et Liverpooli fännid olevat urineerinud surnute peale, röövinud neid ning rünnanud politseinikke.[58] Järgnenud juurdlused lükkasid väited ümber, viies ajalehe boikoteerimiseni Liverpoolis ja ka mujal Inglismaal. Paljud keelduvad The Suni ostmast ka 20 aastat hiljem.[59] Katastroofi järel loodi mitmeid toetusorganisatsiooni, näiteks Hillsborough Justice Campaign, mis ühendab hukkunute peresid, ellujäänuid ja toetajaid nende püüdlustes saavutada õiglus juhtunu osas.[60]

Rivaalid

Luis Suárez ja Sylvain Distin Merseyside'i derbis
Peamine artikkel: Merseyside'i derbi

Liverpooli pikima kestusega rivaliteet on linna teise meeskonna, Evertoniga. Nende kahe klubi omavahelisi mängusi tuntakse Merseyside’i derbi nime all. Pikaaegne rivaliteet sai alguse Liverpooli loomisest, kui tekkis tüli Evertoni juhatuse ja Anfieldi staadioni omanike vahel. Erinevalt teistest rivaliteetidest ei ole Liverpooli ja Evertoni omavaheline vastasseis ei poliitilise, geograafilise või religioosse taustaga.[61] Merseyside’i derbid müüakse tavaliselt välja. See on üks vähestest kohalikest derbidest, kus ei kohustata kahe klubi fänne olema üksteisest eraldatud mistõttu on see sageli tuntud kui "sõbralik derbi".[62] Alates 1980. aastate keskpaigast on aga klubide rivaliteet tugevnenud, nii väljakul kui ka sellest eemal. Alates Premier League’i loomisest 1992. aastal on Merseyside’i derbi mängudes väljakult eemaldatud rohkem mängijad, kui üheski teises Premier League’i mängus.

Liverpooli ja Manchester Unitedi rivaliteeti nähakse sageli 19. sajandi tööstusrevolutsiooni ilminguna, kui kaks linna olid pidevas konkurentsis.[63] Vastasseis kahe klubi vahel suurenes 1960. aastatel, kui Manchester Unitedist sai esimene inglise klubi, kes võitis Euroopa karika 1968. aastal. Selle saavutuse lõi Liverpool üle 1970. ja 1980. aastatel, kui võideti neli Euroopa karikat. 1990. aastatel hakkas inglise jalgpallis domineerima Manchester United, muutes vastasseisu veelgi tulisemaks.[64] Viimane üleminek kahe klubi vahel leidis aset 1964. aastal, kui Phil Chisnall liikus Manchester Unitedist Liverpooli.[65]

Mängijad

Algkoosseis

Seisuga 6. oktoober 2020[66]

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
1 Brasiilia VV Alisson
3 Brasiilia PK Fabinho
4 Holland KA Virgil van Dijk (3. kapten)
5 Holland PK Georginio Wijnaldum (4. kapten)
6 Hispaania PK Thiago Alcântara
7 Inglismaa PK James Milner (asekapten)
8 Guinea PK Naby Keïta
9 Brasiilia RÜ Roberto Firmino
10 Senegal RÜ Sadio Mané
11 Egiptus RÜ Mohamed Salah
12 Inglismaa KA Joe Gomez
13 Hispaania VV Adrián
14 Inglismaa PK Jordan Henderson (kapten)
15 Inglismaa PK Alex Oxlade-Chamberlain
Nr. Positsioon Mängija
17 Inglismaa PK Curtis Jones
20 Portugal RÜ Diogo Jota
21 Kreeka KA Kóstas Tsimíkas
23 Šveits PK Xherdan Shaqiri
26 Šotimaa KA Andrew Robertson
27 Belgia RÜ Divock Origi
32 Kamerun KA Joël Matip
46 Inglismaa KA Rhys Williams
47 Inglismaa KA Nathaniel Phillips
62 Iirimaa VV Caoimhín Kelleher
66 Inglismaa KA Trent Alexander-Arnold
76 Wales KA Neco Williams

Laenul

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
16 Serbia PK Marko Grujic (laenul klubis Porto kuni 30. juuni 2021)
18 Jaapan RÜ Takumi Minamino (laenul klubis Southampton kuni 30. juuni 2021)
22 Saksamaa VV Loris Karius (laenul klubis Union Berlin kuni 30. juuni 2021)
54 Inglismaa PK Sheyi Ojo (laenul klubis Cardiff City kuni 30. juuni 2021)
56 Tšehhi VV Vítězslav Jaroš (laenul klubis St Patrick's Athletic FC kuni 30. juuni 2021)
59 Wales PK Harry Wilson (laenul klubis Cardiff City kuni 30. juuni 2021)
67 Inglismaa PK Harvey Elliott (laenul klubis Blackburn Rovers kuni 30. juuni 2021)
72 Holland KA Sepp van den Berg (laenul klubis Preston North End kuni 30. juuni 2021)
73 Poola VV Kamil Grabara (laenul klubis AGF kuni 30. juuni 2021)
— Nigeeria RÜ Taiwo Awoniyi (laenul klubis Union Berlin kuni 30. juuni 2021)|}

Saavutused

Inglismaa meistri tiitel (19)
  • 1900–01, 1905–06, 1921–22, 1922–23, 1946–47, 1963–64, 1965–66, 1972–73, 1975–76, 1976–77, 1978–79, 1979–80, 1981–82, 1982–83, 1983–84, 1985–86, 1987–88, 1989–90, 2019–2020
FA Cup (7)
  • 1965, 1974, 1986, 1989, 1992, 2001, 2006
Inglismaa liiga karikas (8)
  • 1981, 1982, 1983, 1984, 1995, 2001, 2003, 2012
Charity Shield / Community Shield (15)
  • 1964, 1965, 1966, 1974, 1976, 1977, 1979, 1980, 1982, 1986, 1988, 1989, 1990, 2001, 2006
Euroopa karikas / UEFA Meistrite Liiga (6)
UEFA karikas (3)
  • 1973, 1976, 2001
UEFA Superkarikas (4)
  • 1977, 2001, 2005, 2019

Viited

  1. ↑ "Liverpool Football Club". Premier League. Vaadatud 23. mail 2016.
  2. ↑ 2,0 2,1 "Liverpool Football Club is formed". Liverpool FC. Vaadatud 27. detsember 2013.
  3. ↑ Graham (1985). Liverpool. Lk 14.
  4. ↑ Graham (1985). Liverpool. Lk 16–18.
  5. ↑ Graham (1985). Liverpool. Lk 20.
  6. ↑ Liversedge (1991). Liverpool:The Official Centenary History. Lk 14.
  7. ↑ Kelly (1988). You'll Never Walk Alone. Lk 50–51.
  8. ↑ Kelly (1988). You'll Never Walk Alone. Lk 57.
  9. ↑ "1965/66: Stan the man for Dortmund". Union of European Football Associations (UEFA).
  10. ↑ Kelly (1999). The Boot Room Boys: Inside the Anfield Boot Room. Lk 86.
  11. ↑ Pead (1986). Liverpool A Complete Record. Lk 414.
  12. ↑ Kelly (1988). You'll Never Walk Alone. Lk 157.
  13. ↑ Kelly (1988). You'll Never Walk Alone. Lk 158.
  14. ↑ Cox (2002). Encyclopedia of British football. Lk 90.
  15. ↑ Kelly (1988). You'll Never Walk Alone. Lk 172.
  16. ↑ "On This Day – 15. aprill 1989: Soccer fans crushed at Hillsborough". BBC. 15. aprill 1989. Vaadatud 27. detsember 2013.
  17. ↑ Pithers, Malcolm (22. detsember 1993). "Hillsborough victim died 'accidentally': Coroner says withdrawal of treatment not to blame". The Independent. Vaadatud 27. detsember 2013.
  18. ↑ "A hard lesson to learn". BBC. 15. aprill 1999. Vaadatud 27. detsember 2013.
  19. ↑ Liversedge (1991). Liverpool:The Official Centenary History. Lk 104–105.
  20. ↑ Kelly (1999). The Boot Room Boys: Inside the Anfield Boot Room. Lk 227.
  21. ↑ "Houllier acclaims Euro triumph". BBC Sport. 16. mai 2001. Vaadatud 27. detsember 2013.
  22. ↑ "Houllier 'satisfactory' after surgery". BBC Sport. 15. oktoober 2001. Vaadatud 27. detsember 2013.
  23. ↑ "AC Milan 3–3 Liverpool (aet)". BBC Sport. 25. mai 2005. Vaadatud 27. detsember 2013.
  24. ↑ "Liverpool 3–3 West Ham (aet)". BBC Sport. 13. mai 2006. Vaadatud 27. detsember 2013.
  25. ↑ "US pair agree Liverpool takeover". BBC Sport. 6. veebruar 2007. Vaadatud 27. detsember 2013.
  26. ↑ McNulty, Phil (23. mai 2007). "AC Milan 2–1 Liverpool". BBC Sport. Vaadatud 27. detsember 2013.
  27. ↑ "Liverpool's top-flight record". LFC History. Vaadatud 27. detsember 2013.
  28. ↑ "Liverpool appoint Hodgson". Liverpool FC. 1. juuli 2010. Vaadatud 27. detsember 2013.
  29. ↑ Gibson, Owen (15. oktoober 2010). "Liverpool FC finally has a new owner after 'win on penalties'". The Guardian. Vaadatud 27. detsember 2013.
  30. ↑ "Roy Hodgson exits and Kenny Dalglish takes over". BBC Sport. 8. jaanuar 2011. Vaadatud 27. detsember 2013.
  31. ↑ Bensch, Bob; Panja, Tariq (16. mai 2012). "Liverpool Fires Dalglish After Worst League Finish in 18 Years". Bloomberg.
  32. ↑ "Liverpool manager Brendan Rodgers to 'fight for his life'". BBC. 1. juuni 2012. Vaadatud 27. detsember 2013.
  33. ↑ 33,0 33,1 "Historical LFC Kits". Liverpool FC. Vaadatud 27. detsember 2013.
  34. ↑ "LFC and Warrior announcement". Vaadatud 27. detsember 2013.
  35. ↑ Crilly (2007). Tops of the Kops: The Complete Guide to Liverpool's Kits. Lk 28.
  36. ↑ "Hillsborough". Liverpool FC. Vaadatud 27. detsember 2013.
  37. ↑ "Liverpool kit launch sparks anger among Hillsborough families". BBC Sport. BBC. 11. mai 2012. Vaadatud 27. detsember 2013.
  38. ↑ Liversedge (1991). Liverpool:The Official Centenary History. Lk 112.
  39. ↑ Kelly (1988). You'll Never Walk Alone. Lk 187.
  40. ↑ Liversedge (1991). Liverpool:The Official Centenary History. Lk 113.
  41. ↑ Kelly (1988). You'll Never Walk Alone. Lk 188.
  42. ↑ Pearce, James (23. august 2006). "How Kop tuned into glory days". Liverpool Echo. Vaadatud 27. detsember 2013.
  43. ↑ "Club Directory". Premier League Handbook Season 2010/11 (PDF). Premier League. 2010. Lk 35. Vaadatud 27. detsember 2013.
  44. ↑ "Liverpool unveil new stadium". BBC Sport. 17. mai 2002. Vaadatud 27. detsember 2013.
  45. ↑ Hornby, Mike (31. juuli 2004). "Reds stadium gets go-ahead". Liverpool Echo. Vaadatud 27. detsember 2013.
  46. ↑ "Liverpool get go-ahead on stadium". BBC Sport. 8. september 2006. Vaadatud 27. detsember 2013.
  47. ↑ "Liverpool's stadium move granted". BBC. 6. november 2007. Vaadatud 27. detsember 2013.
  48. ↑ "Liverpool stadium 'will be built'". BBC Sport. 17. september 2009. Vaadatud 27. detsember 2013.
  49. ↑ Rice, Simon (6. november 2009). "Manchester United top of the 25 best supported clubs in Europe". The Independent. Vaadatud 27. detsember 2013.
  50. ↑ "Association of international branches (AIB)". Liverpool FC. Vaadatud 27. detsember 2013.
  51. ↑ "Anfield giants never walk alone". Fédération Internationale de Football Association (FIFA). 11. juuni 2008. Vaadatud 27. detsember 2013.
  52. ↑ George, Ricky (18. märts 2008). "Liverpool fans form a club in their price range". The Daily Telegraph. Vaadatud 27. detsember 2013.
  53. ↑ "Liverpool". Fédération Internationale de Football Association (FIFA). Vaadatud 27. detsember 2013.
  54. ↑ McKie, David (3. mai 1985). "Thatcher set to demand FA ban on games in Europe". The Guardian. Vaadatud 27. detsember 2013.
  55. ↑ "The Heysel disaster". BBC. 29. mai 2000. Vaadatud 27. detsember 2013.
  56. ↑ "1987: Liverpool fans to stand trial in Belgium". BBC. 9. september 1987. Vaadatud 27. detsember 2013.
  57. ↑ Jackson, Jamie (4. aprill 2005). "The witnesses". The Guardian. Vaadatud 27. detsember 2013.
  58. ↑ Smith, David (11. juuli 2004). "The city that eclipsed the Sun". The Guardian. Vaadatud 27. detsember 2013.
  59. ↑ Burrell, Ian (8. juuli 2004). "An own goal? Rooney caught in crossfire between 'The Sun' and an unforgiving city". The Independent. Vaadatud 27. detsember 2013.
  60. ↑ "Hillsbrough Family Support Group". Liverpool FC. Vaadatud 27. detsember 2013.
  61. ↑ "Classic: Everton-Liverpool". Fédération Internationale de Football Association (FIFA). 11. september 2006. Vaadatud 27. detsember 2013.
  62. ↑ Smith, Rory (24. jaanuar 2009). "Liverpool and Everton no longer play the 'friendly derby' as fans become more vitriolic". The Daily Telegraph. Vaadatud 27. detsember 2013.
  63. ↑ Rohrer, Finlo (21. august 2007). "Scouse v Manc". BBC. Vaadatud 27. detsember 2013.
  64. ↑ "Rivals: Liverpool v Manchester". BBC. 13. mai 2010. Vaadatud 27. detsember 2013.
  65. ↑ Ingle, Sean (10. mai 2000). "Knowledge Unlimited". The Guardian. Vaadatud 27. detsember 2013. {{cite news}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthor=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)
  66. ↑ "First team". Liverpool F.C. Vaadatud 5.9.2020.

Välislingid

Klubid 2023–2024
Endised klubid
Võistlus
Statistika ja auhinnad
Hooajad
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Liverpool_FC&oldid=5871958"