Seesus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. aprill 2021, kell 13:07

Seesus ehk häktseiteet (uusladina keeles haecceïtas, saksa keeles Dieses-Sein, Diesheit, soome keeles tämyys) on entiteedi individuaalne eksistents (individuelle Wesenheit, Aristotelesel tode ti, entitas positiva), üksiku asja alus ("Grund der einzelnen Dinge", Chr. Wolf. Vern. Ged. I, § 180).

Sõna 'haecceitas' on keskaja filosoofias Johannes Duns Scotuse ja tema järgijate poolt ladinakeelsest sõnast haec ('see') tuletatud uudissõna, millega tähistati üksiku objekti erilisust (partikulaarsust, individuaalsust), see tähendab niisuguseid omadusi või jooni, mis teevad objektist indiviidi:

"Haecceïtas est singularitas" (Prantl, G. d. L. III, 280; vgl. 219)

"Haecceïtas nihil aliud est, nisi quidam modus intrinsecus, qui immediate contrahit et primo quidditatem ad esse... et nominatur differentia individualis" (l.c. III, 290)

"Haecceïtas - ab Haec pro differentia individuante", so viel wie "ipseïtas" (Goclen. Lex. philos. p. 626).

Üksiku (das Einzelne) enda üle ei ole võimalik teaduslikult arutleda (individuum est ineffabile).

Seesuse-õpetuse tuumaks on mõte, et individuaalne eksistents ei ole puudus, vaid täiuslikkus (Vollkommenheit). See on kordumatu ja eriline. Indiviidi (individuum) puhul on võimalik unikaalsele üksnes osutada: "see seal". Seesuse mõiste kaudu sai sinnani teisejärguliseks peetud individuaalsus suurema kaalu. Indiviid (das Individuum) on iseseisev reaalsus, mitte tuletatav tõsiasi (weiter nicht ableitbare Tatsache).

Aquino Thomas mõistis individuaalsust (das Individuelle) üldisuse erijuhuna (Spezialfall des Allgemeinen).

Seesuse vastandiks oli missus (Quidditas), millega tähistati objektide klassi üldisi omadusi.

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Seesus''' ehk '''häktseiteet''' ([[uusladina keel]]es ''haecceitas'', [[saksa keel]]es ''Dieses-Sein'' ehk ''Diesheit'', [[soome keel]]es ''tämyys'') on objekti omadus olla just see objekt.
+'''Seesus''' ehk '''häktseiteet''' ([[uusladina keel]]es ''haecceïtas'', [[saksa keel]]es ''Dieses-Sein'', ''Diesheit'', [[soome keel]]es ''tämyys'') on entiteedi individuaalne eksistents (''individuelle Wesenheit'', Aristotelesel ''tode ti'', ''entitas positiva''), üksiku asja alus (''"Grund der einzelnen Dinge"'', Chr. Wolf. Vern. Ged. I, § 180).
-Sõna 'haecceitas' on [[keskaja filosoofia]]s [[Johannes Duns Scotus]]e ja tema järgijate poolt ladinakeelsest sõnast ''haec'' ('see') tuletatud [[uudissõna]], millega tähistati üksiku objekti erilisust (partikulaarsust, individuaalsust), see tähendab niisuguseid omadusi või jooni, mis teevad objektist [[indiviid]]i.
+Sõna 'haecceitas' on [[keskaja filosoofia]]s [[Johannes Duns Scotus]]e ja tema järgijate poolt ladinakeelsest sõnast ''haec'' ('see') tuletatud [[uudissõna]], millega tähistati üksiku objekti erilisust (partikulaarsust, individuaalsust), see tähendab niisuguseid omadusi või jooni, mis teevad objektist [[indiviid]]i:
+:"Haecceïtas est singularitas" (Prantl, G. d. L. III, 280; vgl. 219)
+:"Haecceïtas nihil aliud est, nisi quidam modus intrinsecus, qui immediate contrahit et primo quidditatem ad esse... et nominatur differentia individualis" (l.c. III, 290)
+:"Haecceïtas - ab Haec pro differentia individuante", so viel wie "ipseïtas" (Goclen. Lex. philos. p. 626).
 Üksiku (''das Einzelne'') enda üle ei ole võimalik teaduslikult arutleda (''individuum est ineffabile'').
@@ 12. rida: / 15. rida: @@
 == Välislingid ==
+* [https://www.textlog.de/1234.html Rudolf Eisler 1904. Haecceïta. – Wörterbuch der philosophischen Begriffe]
 * [http://plato.stanford.edu/entries/medieval-haecceity Richard Cross. Medieval Theories of Haecceity]