Magalarajoon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎Vanus: sõnade asetus
P →‎Vanus: kordust vähemaks
9. rida: 9. rida:


===Vanus===
===Vanus===
[[Eesti]] magalarajoonide [[eluruum]]id vajavad hooldust, et hoida ära [[soojuskadu]] ja regulaarsete ilmastikutingimustega kaasnevat kulumist ja [[amortisatsioon]]i. Hooneid haldavad peamiselt korteriühistud, mis on aastate jooksul lasknud vastavalt oma võimetele teha eri raskusastmega [[renoveerimine|renoveerimistöid]]. Leidub inimesi, kes arvavad, et pikaaegselt laialdase kasutuseta olevad paneelelamud ja muud peaaegu tühjad hooned tuleks kasutusest välja arvata, kuigi nii individuaalhoonetel kui ka korteritel on omanikud, mis tõsiasi hoonete lammutamist ei võimalda. Skeptikute sõnul on magalarajoonid amortiseerunud ja pikema aja kontekstis perspektiivitud.{{lisa viide}} Pooldajate meelest hoiab magalaeluruumide suur hulk eluruumide hinnad stabiilse või madalana, vältides seeläbi nende ebamõistlikku hinnatõusu nõudmise suurenemisel; võimaldab eri ühiskonnakihtidest inimestele kompaktset elamist tiheasustusega sootsiumis, mitte väga kaugel töö- ja puhkekohtadest; ning väldib või aeglustab Ameerika-stiilis [[Suburbanisatsioon|suburbaniseerumist]] ja [[Valglinnastumine|valglinnastumist]].
[[Eesti]] magalarajoonide [[eluruum]]id vajavad hooldust, et hoida ära [[soojuskadu]] ja regulaarsete ilmastikutingimustega kaasnevat kulumist ja [[amortisatsioon]]i. Hooneid haldavad peamiselt korteriühistud, mis on aastate jooksul lasknud vastavalt oma võimetele teha eri raskusastmega [[renoveerimine|renoveerimistöid]]. Leidub inimesi, kes arvavad, et pikaaegselt laialdase kasutuseta olevad paneelelamud ja muud peaaegu tühjad hooned tuleks kasutusest välja arvata, kuigi nii individuaalhoonetel kui ka korteritel on omanikud, mis tõsiasi hoonete lammutamist ei võimalda. Skeptikute sõnul on magalarajoonid amortiseerunud ja pikema aja kontekstis perspektiivitud.{{lisa viide}} Pooldajate meelest hoiab magalaeluruumide suur hulk nende hinnad stabiilse või madalana, vältides seeläbi nende ebamõistlikku hinnatõusu nõudmise suurenemisel; võimaldab eri ühiskonnakihtidest inimestele kompaktset elamist tiheasustusega sootsiumis, mitte väga kaugel töö- ja puhkekohtadest; ning väldib või aeglustab Ameerika-stiilis [[Suburbanisatsioon|suburbaniseerumist]] ja [[Valglinnastumine|valglinnastumist]].


==Eesti magalarajoone==
==Eesti magalarajoone==

Redaktsioon: 25. märts 2021, kell 05:37

Magalarajoon on selline elurajoon, kust enamik inimesi läheb hommikul tööle ja tuleb õhtul tagasi.

Eestis on magalarajoonidena tuntud suured ühetaolised paneelmajarajoonid,[viide?] mis on ehitatud Nõukogude ajal, aastatel 1950–1988. Tallinnas on nendeks Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe, Tartus Annelinn. 21. sajandi algusest peale on toimunud inimeste pidev väljavool magalarajoonidest uuematesse korteritesse ja eramajadesse, uutesse ja ümberarendatud asumitesse, aga ka Tallinna linnaga külgnevatesse valdadesse.[viide?]

Probleemid

Autostumine

Vanade planeeringute sobimatuse tõttu tänapäeva autostumisega esineb Tallinna magalarajoonides sageli parkimisprobleeme. Lisaks majaühistute esimeeste huvipuudusele süvendavad probleemi ka parkimiskohtadele jäetud vanad autoromud ja olemasolevat ruumi ebaefektiivselt kasutavad autojuhid.

Vanus

Eesti magalarajoonide eluruumid vajavad hooldust, et hoida ära soojuskadu ja regulaarsete ilmastikutingimustega kaasnevat kulumist ja amortisatsiooni. Hooneid haldavad peamiselt korteriühistud, mis on aastate jooksul lasknud vastavalt oma võimetele teha eri raskusastmega renoveerimistöid. Leidub inimesi, kes arvavad, et pikaaegselt laialdase kasutuseta olevad paneelelamud ja muud peaaegu tühjad hooned tuleks kasutusest välja arvata, kuigi nii individuaalhoonetel kui ka korteritel on omanikud, mis tõsiasi hoonete lammutamist ei võimalda. Skeptikute sõnul on magalarajoonid amortiseerunud ja pikema aja kontekstis perspektiivitud.[viide?] Pooldajate meelest hoiab magalaeluruumide suur hulk nende hinnad stabiilse või madalana, vältides seeläbi nende ebamõistlikku hinnatõusu nõudmise suurenemisel; võimaldab eri ühiskonnakihtidest inimestele kompaktset elamist tiheasustusega sootsiumis, mitte väga kaugel töö- ja puhkekohtadest; ning väldib või aeglustab Ameerika-stiilis suburbaniseerumist ja valglinnastumist.

Eesti magalarajoone