Magalarajoon: erinevus redaktsioonide vahel
P →Vanus: Veidi lisa |
P →Vanus: vältida > hoida ära (et sõnastus oleks mitmekesisem) |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
===Vanus=== |
===Vanus=== |
||
[[Eesti]] magalarajoonide [[eluruum]]id vajavad hooldust, et |
[[Eesti]] magalarajoonide [[eluruum]]id vajavad hooldust, et hoida ära [[soojuskadu]] ja regulaarsete ilmastikutingimustega kaasnevat kulumist ja [[amortisatsioon]]i. Hooneid haldavad peamiselt korteriühistud, mis on aastate jooksul lasknud vastavalt oma võimetele teha eri raskusastmega [[renoveerimine|renoveerimistöid]]. Leidub inimesi, kes arvavad, et pikaaegselt laialdase kasutuseta olevad paneelelamud ja muud peaaegu tühjad hooned tuleks kasutusest välja arvata, kuigi nii individuaalhoonetel kui ka korteritel on omanikud, mis tõsiasi hoonete lammutamist ei võimalda. Skeptikute sõnul on magalarajoonid amortiseerunud ja pikema aja kontekstis perspektiivitud.{{lisa viide}} Pooldajate meelest võimaldab magalaeluruumide suur hulk hoida eluruumide hinnad stabiilse või madalana, vältides seeläbi nende ebamõistlikku hinnatõusu nõudmise suurenemisel; annab eri ühiskonnakihtidest inimestele kompaktset elamist; ning väldib või aeglustab Ameerika-stiilis [[Valglinnastumine|valglinnastumist]] ja [[Suburbanisatsioon|suburbaniseerumist]]. |
||
==Eesti magalarajoone== |
==Eesti magalarajoone== |
||
Redaktsioon: 25. märts 2021, kell 06:08
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Magalarajoon on selline elurajoon, kust enamik inimesi läheb hommikul tööle ja tuleb õhtul tagasi.
Eestis on magalarajoonidena tuntud suured ühetaolised paneelmajarajoonid,[viide?] mis on ehitatud Nõukogude ajal, aastatel 1950–1988. Tallinnas on nendeks Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe, Tartus Annelinn. 21. sajandi algusest peale on toimunud inimeste pidev väljavool magalarajoonidest uuematesse korteritesse ja eramajadesse, uutesse ja ümberarendatud asumitesse, aga ka Tallinna linnaga külgnevatesse valdadesse.[viide?]
Probleemid
Autostumine
Vanade planeeringute sobimatuse tõttu tänapäeva autostumisega esineb Tallinna magalarajoonides sageli parkimisprobleeme. Lisaks majaühistute esimeeste huvipuudusele süvendavad probleemi ka parkimiskohtadele jäetud vanad autoromud ja olemasolevat ruumi ebaefektiivselt kasutavad autojuhid.
Vanus
Eesti magalarajoonide eluruumid vajavad hooldust, et hoida ära soojuskadu ja regulaarsete ilmastikutingimustega kaasnevat kulumist ja amortisatsiooni. Hooneid haldavad peamiselt korteriühistud, mis on aastate jooksul lasknud vastavalt oma võimetele teha eri raskusastmega renoveerimistöid. Leidub inimesi, kes arvavad, et pikaaegselt laialdase kasutuseta olevad paneelelamud ja muud peaaegu tühjad hooned tuleks kasutusest välja arvata, kuigi nii individuaalhoonetel kui ka korteritel on omanikud, mis tõsiasi hoonete lammutamist ei võimalda. Skeptikute sõnul on magalarajoonid amortiseerunud ja pikema aja kontekstis perspektiivitud.[viide?] Pooldajate meelest võimaldab magalaeluruumide suur hulk hoida eluruumide hinnad stabiilse või madalana, vältides seeläbi nende ebamõistlikku hinnatõusu nõudmise suurenemisel; annab eri ühiskonnakihtidest inimestele kompaktset elamist; ning väldib või aeglustab Ameerika-stiilis valglinnastumist ja suburbaniseerumist.