Hruštšovka: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P Tühikud võrdusmärkide ees või järel ei ole kohustuslikud.
4. rida: 4. rida:
'''Hruštšovka''' ([[vene keel]]es ''хрущёвка'') on kunagise Moskva peaarhitekti [[Vitali Lagutenko]] projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorruseline paneel- või tellis[[elamu]].<ref name="pomm"/> [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ehitati hruštšovkasid massiliselt eelkõige [[Nikita Hruštšov]]i võimuloleku ajal, kelle järgi nad said ka oma hüüdnime. Nendesse majutati 25% NSV Liidu rahvastikust ehk 57 miljonit inimest.<ref name="pomm"/> Hruštšovkasid ehitati [[1959]].–[[1985]]. aastani.
'''Hruštšovka''' ([[vene keel]]es ''хрущёвка'') on kunagise Moskva peaarhitekti [[Vitali Lagutenko]] projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorruseline paneel- või tellis[[elamu]].<ref name="pomm"/> [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ehitati hruštšovkasid massiliselt eelkõige [[Nikita Hruštšov]]i võimuloleku ajal, kelle järgi nad said ka oma hüüdnime. Nendesse majutati 25% NSV Liidu rahvastikust ehk 57 miljonit inimest.<ref name="pomm"/> Hruštšovkasid ehitati [[1959]].–[[1985]]. aastani.


== Eestis ==
==Eestis==
Eesti oludes võib nendeks pidada eeskätt [[Tüüpprojekt 1-317|tüüpprojekti '''1-317''']] järgi ehitatud maju.<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> [[Eesti NSV]]-s püstitati selliseid maju valdavalt aastatel [[1955]]–[[1965]], ning ehitati kaht tüüpi hruštšovkasid: algul [[silikaattellis]]test, hiljem kohalikust [[põlevkivituhk|põlevkivituhast]] [[püstplokk]]idest.<ref name="pomm"/> Kahekorruselisi, ühe trepikoja ja kaheksa korteriga tüüpmaju ehitati ([[tüüpprojekt 1-317-14]]) ka maale.
Eesti oludes võib nendeks pidada eeskätt [[Tüüpprojekt 1-317|tüüpprojekti '''1-317''']] järgi ehitatud maju.<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> [[Eesti NSV]]-s püstitati selliseid maju valdavalt aastatel [[1955]]–[[1965]], ning ehitati kaht tüüpi hruštšovkasid: algul [[silikaattellis]]test, hiljem kohalikust [[põlevkivituhk|põlevkivituhast]] [[püstplokk]]idest.<ref name="pomm"/> Kahekorruselisi, ühe trepikoja ja kaheksa korteriga tüüpmaju ehitati ([[tüüpprojekt 1-317-14]]) ka maale.


=== Hooneehituslikud omadused ===
===Hooneehituslikud omadused===
Hruštšovkadele on iseloomulik rõdude puudumine. Paljudes seda tüüpi majades olid [[korter]]id madalad — 2,5 meetrit, kuigi seda ei saa öelda Eestis kasutusel olnud 1-317 projekti kohta. Trepikoda on kitsas, ning korterite uksed ligistikku. Hoone siseseinad on enamasti kehva heliisolatsiooniga, korterisisesed seinad pole tavaliselt kandevseinad. Seesugused majad ehitati maksimaalselt viiekorruselisena, sest see oli suurim lubatud korruste arv ilma [[lift|liftita]] majades.
Hruštšovkadele on iseloomulik rõdude puudumine. Paljudes seda tüüpi majades olid [[korter]]id madalad — 2,5 meetrit, kuigi seda ei saa öelda Eestis kasutusel olnud 1-317 projekti kohta. Trepikoda on kitsas, ning korterite uksed ligistikku. Hoone siseseinad on enamasti kehva heliisolatsiooniga, korterisisesed seinad pole tavaliselt kandevseinad. Seesugused majad ehitati maksimaalselt viiekorruselisena, sest see oli suurim lubatud korruste arv ilma [[lift|liftita]] majades.


Korterid ehitati valdavalt ühe- kuni kolmetoalised, neis oli ülipisike esik ja WC-ga vannituba (2 m²). Köögipind on üldjuhul väga väike (5 m²), kööki viib elutoast uks.
Korterid ehitati valdavalt ühe- kuni kolmetoalised, neis oli ülipisike esik ja WC-ga vannituba (2 m²). Köögipind on üldjuhul väga väike (5 m²), kööki viib elutoast uks.


=== Tallinnas ja Tartus ===
===Tallinnas ja Tartus===
[[2009]]. aasta lõpus arhitekt [[Rein Murula]] ja [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i üliõpilaste koostatud uuringu põhjal on Tallinna hruštšovkades kokku üle {{nowrap begin}}10 000{{nowrap end}} korteri; igas elamus 16–80 korterit.<ref>[http://murula.eu/failid/visioon/I_linnaehituslik_analyys.pdf Linnaehituslik analüüs ja planeerimisettepanekud 1960-ndate tüüpelamute (seeria 1-317) kvartalite kaasajastamiseks], Rein Murula Arhitektuuribüroo</ref>
[[2009]]. aasta lõpus arhitekt [[Rein Murula]] ja [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i üliõpilaste koostatud uuringu põhjal on Tallinna hruštšovkades kokku üle {{nowrap begin}}10 000{{nowrap end}} korteri; igas elamus 16–80 korterit.<ref>[http://murula.eu/failid/visioon/I_linnaehituslik_analyys.pdf Linnaehituslik analüüs ja planeerimisettepanekud 1960-ndate tüüpelamute (seeria 1-317) kvartalite kaasajastamiseks], Rein Murula Arhitektuuribüroo</ref>


19. rida: 19. rida:
Hruštšovkasid ehitati ka kesklinna: Tallinnas näiteks [[Maneeži tänav|Maneeži]] ja [[Gonsiori tänav]]ale, Tina, Raua ja Vase tänavale ning üks isegi vanalinna [[Vene tänav]]ale; Tartus [[Aleksandri tänav|Aleksandri]] ja [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]]ale ning üks koguni vanalinna [[Tartu Jaani kirik|Jaani kiriku]] kõrvale. Üldjoontes on neid võimalik leida peaaegu kõigist Eesti linnadest.
Hruštšovkasid ehitati ka kesklinna: Tallinnas näiteks [[Maneeži tänav|Maneeži]] ja [[Gonsiori tänav]]ale, Tina, Raua ja Vase tänavale ning üks isegi vanalinna [[Vene tänav]]ale; Tartus [[Aleksandri tänav|Aleksandri]] ja [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]]ale ning üks koguni vanalinna [[Tartu Jaani kirik|Jaani kiriku]] kõrvale. Üldjoontes on neid võimalik leida peaaegu kõigist Eesti linnadest.


== Galerii ==
==Galerii==
<gallery>
<gallery>
Pilt:3 korrust silikaat-tellistest tartu.JPG|Kolmekorruseline [[silikaattellis]]test maja Tartus
Pilt:3 korrust silikaat-tellistest tartu.JPG|Kolmekorruseline [[silikaattellis]]test maja Tartus
26. rida: 26. rida:
</gallery>
</gallery>


== Tüüpprojektid ==
==Tüüpprojektid==
Eestis tuntakse just neid tüüprojekte hruštšovkadena. Tallinna "mägede" [[paneelelamu]]te tüüpprojektid on teised, ning kuigi Eestis neid hruštšovkadeks ei peeta, siis Läänes küll.
Eestis tuntakse just neid tüüprojekte hruštšovkadena. Tallinna "mägede" [[paneelelamu]]te tüüpprojektid on teised, ning kuigi Eestis neid hruštšovkadeks ei peeta, siis Läänes küll.
*[[Tüüpprojekt 1-317]]
*[[Tüüpprojekt 1-317]]
33. rida: 33. rida:
*[[Tüüpprojekt 1-318]]
*[[Tüüpprojekt 1-318]]


== Vaata ka ==
==Vaata ka==
*[[Paneelelamu]]
*[[Paneelelamu]]


== Viited ==
==Viited==
{{viited|allikad=
{{viited|allikad=
<ref name="pomm">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/viitsutikuga-pomm-sajad-tallinna-elamud-mis-vajaksid-lammutamist.d?id=29198057 Viitsütikuga pomm: sajad Tallinna elamud, mis vajaksid lammutamist.] Eesti Ekspress, 16. veebruar 2010</ref>
<ref name="pomm">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/viitsutikuga-pomm-sajad-tallinna-elamud-mis-vajaksid-lammutamist.d?id=29198057 Viitsütikuga pomm: sajad Tallinna elamud, mis vajaksid lammutamist.] Eesti Ekspress, 16. veebruar 2010</ref>
}}
}}


== Välislingid ==
==Välislingid==
{{Commonskat|Khrushchev houses in Estonia}}
{{Commonskat|Khrushchev houses in Estonia}}


Redaktsioon: 25. märts 2021, kell 01:01

Hruštšovka Pelgurannas Tallinnas
Renoveeritud hruštšovka Koplis Tallinnas

Hruštšovka (vene keeles хрущёвка) on kunagise Moskva peaarhitekti Vitali Lagutenko projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorruseline paneel- või telliselamu.[1] Nõukogude Liidus ehitati hruštšovkasid massiliselt eelkõige Nikita Hruštšovi võimuloleku ajal, kelle järgi nad said ka oma hüüdnime. Nendesse majutati 25% NSV Liidu rahvastikust ehk 57 miljonit inimest.[1] Hruštšovkasid ehitati 1959.–1985. aastani.

Eestis

Eesti oludes võib nendeks pidada eeskätt tüüpprojekti 1-317 järgi ehitatud maju.[2] Eesti NSV-s püstitati selliseid maju valdavalt aastatel 1955–1965, ning ehitati kaht tüüpi hruštšovkasid: algul silikaattellistest, hiljem kohalikust põlevkivituhast püstplokkidest.[1] Kahekorruselisi, ühe trepikoja ja kaheksa korteriga tüüpmaju ehitati (tüüpprojekt 1-317-14) ka maale.

Hooneehituslikud omadused

Hruštšovkadele on iseloomulik rõdude puudumine. Paljudes seda tüüpi majades olid korterid madalad — 2,5 meetrit, kuigi seda ei saa öelda Eestis kasutusel olnud 1-317 projekti kohta. Trepikoda on kitsas, ning korterite uksed ligistikku. Hoone siseseinad on enamasti kehva heliisolatsiooniga, korterisisesed seinad pole tavaliselt kandevseinad. Seesugused majad ehitati maksimaalselt viiekorruselisena, sest see oli suurim lubatud korruste arv ilma liftita majades.

Korterid ehitati valdavalt ühe- kuni kolmetoalised, neis oli ülipisike esik ja WC-ga vannituba (2 m²). Köögipind on üldjuhul väga väike (5 m²), kööki viib elutoast uks.

Tallinnas ja Tartus

2009. aasta lõpus arhitekt Rein Murula ja Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste koostatud uuringu põhjal on Tallinna hruštšovkades kokku üle 10 000 korteri; igas elamus 16–80 korterit.[3]

Suurim hruštšovkade piirkond Tallinnas on Stroomi ranna-ala, kus paikneb umbkaudu 50 maja; väiksemad on Paldiski maanteel / Sõle tänaval, Pärnu maanteel, Tööstuse tänaval, Spordi tänaval, Sõle tänaval ja Uue Maailma asumis.[1]

Hruštšovkasid ehitati ka kesklinna: Tallinnas näiteks Maneeži ja Gonsiori tänavale, Tina, Raua ja Vase tänavale ning üks isegi vanalinna Vene tänavale; Tartus Aleksandri ja Tiigi tänavale ning üks koguni vanalinna Jaani kiriku kõrvale. Üldjoontes on neid võimalik leida peaaegu kõigist Eesti linnadest.

Galerii

  • Kolmekorruseline silikaattellistest maja Tartus
    Kolmekorruseline silikaattellistest maja Tartus
  • Kauplusega hruštšovka-versioon
    Kauplusega hruštšovka-versioon
  • Ventilatsioonipiludega akende all
    Ventilatsioonipiludega akende all

Tüüpprojektid

Eestis tuntakse just neid tüüprojekte hruštšovkadena. Tallinna "mägede" paneelelamute tüüpprojektid on teised, ning kuigi Eestis neid hruštšovkadeks ei peeta, siis Läänes küll.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Viitsütikuga pomm: sajad Tallinna elamud, mis vajaksid lammutamist. Eesti Ekspress, 16. veebruar 2010
  2. ↑ "VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini". Postimees. 10. märts 2021. Vaadatud 24. märtsil 2021.
  3. ↑ Linnaehituslik analüüs ja planeerimisettepanekud 1960-ndate tüüpelamute (seeria 1-317) kvartalite kaasajastamiseks, Rein Murula Arhitektuuribüroo

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hruštšovka&oldid=5859059"