Hruštšovka: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Paneelelamute tüüpprojektid Paneelelamu artiklisse
P →‎Eestis: pole rõdusid
5. rida: 5. rida:


==Eestis==
==Eestis==
Eesti oludes võib nendeks pidada eeskätt [[Tüüpprojekt 1-317|tüüpprojekti '''1-317''']] järgi ehitatud maju.<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> [[Eesti NSV]]-s püstitati selliseid maju valdavalt aastatel [[1955]]–[[1965]].<ref name="pomm"/> Kahekorruselisi, ühe trepikoja ja kaheksa korteriga tüüpmaju ehitati ([[tüüpprojekt 1-317-14]]) ka maale. Eestis on ehitatud kaht tüüpi hruštšovkasid: algul [[silikaattellis]]test, hiljem kohalikust [[põlevkivituhk|põlevkivituhast]] [[püstplokk]]idest.<ref name="pomm"/>
Eesti oludes võib nendeks pidada eeskätt [[Tüüpprojekt 1-317|tüüpprojekti '''1-317''']] järgi ehitatud maju.<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> [[Eesti NSV]]-s püstitati selliseid maju valdavalt aastatel [[1955]]–[[1965]].<ref name="pomm"/> Kahekorruselisi, ühe trepikoja ja kaheksa korteriga tüüpmaju ehitati ([[tüüpprojekt 1-317-14]]) ka maale. Eestis on ehitatud kaht tüüpi hruštšovkasid: algul [[silikaattellis]]test, hiljem kohalikust [[põlevkivituhk|põlevkivituhast]] [[püstplokk]]idest.<ref name="pomm"/> Hoonetele on iseloomulik rõdude puudumine.


===Hoonete sisearhitektuur===
===Hoonete sisearhitektuur===

Redaktsioon: 24. märts 2021, kell 08:29

Hruštšovka Pelgurannas Tallinnas
Renoveeritud hruštšovka Koplis Tallinnas

Hruštšovka (vene keeles хрущёвка) on kunagise Moskva peaarhitekti Vitali Lagutenko projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorruseline paneel- või telliselamu.[1] Nõukogude Liidus ehitati hruštšovkasid massiliselt eelkõige Nikita Hruštšovi võimuloleku ajal, kelle järgi nad said ka oma hüüdnime. Nendesse majutati 25% NSV Liidu rahvastikust, ehk 57 miljonit inimest.[1] Hruštšovkasid ehitati 1959.–1985. aastani.

Eestis

Eesti oludes võib nendeks pidada eeskätt tüüpprojekti 1-317 järgi ehitatud maju.[2] Eesti NSV-s püstitati selliseid maju valdavalt aastatel 19551965.[1] Kahekorruselisi, ühe trepikoja ja kaheksa korteriga tüüpmaju ehitati (tüüpprojekt 1-317-14) ka maale. Eestis on ehitatud kaht tüüpi hruštšovkasid: algul silikaattellistest, hiljem kohalikust põlevkivituhast püstplokkidest.[1] Hoonetele on iseloomulik rõdude puudumine.

Hoonete sisearhitektuur

Paljudes hruštšovka-tüüpi majades olid korterid madalad — 2,5 meetrit, kuigi seda ei saa öelda Eestis kasutusel olnud 1-317 projekti kohta. Trepikoda on kitsas, ning korterite uksed ligistikku. Hoone siseseinad on enamasti kehva heliisolatsiooniga, korterisisesed seinad pole tavaliselt kandevseinad. Seda sorti majad ehitati maksimaalselt viiekorruselisena, sest see oli suurim lubatud korruste arv ilma liftita majades.

Korterid ehitati valdavalt ühe- kuni kolmetoalised, neis oli ülipisike esik ja WC-ga vannituba (2 m²). Köögipind on üldjuhul väga väike (5 m²), kööki viib elutoast uks.

Tallinnas

2009. aasta lõpus arhitekt Rein Murula ja Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste koostatud uuringu põhjal on Tallinna hruštšovkades kokku üle 10 000 korteri; igas elamus 16–80 korterit.[3]

Suurim hruštšovkade piirkond Tallinnas on Stroomi ranna-ala, kus paikneb umbkaudu 50 maja; väiksemad on Paldiski maanteel / Sõle tänaval, Pärnu maanteel, Tööstuse tänaval, Spordi tänaval, Sõle tänaval ja Uue Maailma asumis.[1]

Hruštšovkasid ehitati ka kesklinna: Tallinnas näiteks Maneeži ja Gonsiori tänavale, Tina, Raua ja Vase tänavale ning üks isegi vanalinna Vene tänavale; Tartus Aleksandri ja Tiigi tänavale ning üks koguni vanalinna Jaani kiriku kõrvale. Üldjoontes on neid võimalik leida peaaegu kõigist Eesti linnadest.

Galerii

Tüüpprojektid

Eestis tuntakse just neid tüüprojekte hruštšovkadena. Tallinna "mägede" paneelelamute tüüpprojektid on teised, ning kuigi Eestis neid hruštšovkadeks ei peeta, siis Läänes küll.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Viitsütikuga pomm: sajad Tallinna elamud, mis vajaksid lammutamist. Eesti Ekspress, 16. veebruar 2010
  2. "VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini". Postimees. 10. märts 2021. Vaadatud 24. märtsil 2021.
  3. Linnaehituslik analüüs ja planeerimisettepanekud 1960-ndate tüüpelamute (seeria 1-317) kvartalite kaasajastamiseks, Rein Murula Arhitektuuribüroo

Välislingid