Mikkeli linn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
43. rida: 43. rida:
== Ajalugu ==
== Ajalugu ==


Vanim kirjalik ülestähendus asustusest praeguses Mikkeli piirkonnas on aastast [[1323]], kui Nöteborgi rahulepinguga läks Savilahti kirikupiirkond Novgorodilt [[Rootsi]]le. Mikkeli sai praeguse nime [[16. sajand]]i alguses ülemingel Miikaeli järgi.
Vanim kirjalik ülestähendus asustusest praeguses Mikkeli piirkonnas on aastast [[1323]], kui Nöteborgi rahulepinguga läks Savilahti kirikupiirkond Novgorodilt [[Rootsi]]le. Mikkeli sai praeguse nime [[16. sajand]]i alguses [[peaingel]] Miikaeli järgi.


Mikkeli sai linnaõigused [[1838]]. aastal ja Mikkeli provintsivalitsus kolis [[1843]]. aastal Heinolast Mikkelisse. [[1918]]. aastal [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] ajal asus Mikkelis valgete vägede staap. Mikkeli oli sel ajal põllumajanduspiirkond ja valgete poolel. Piirkonnas asunud Vene garnison pooldas punaseid. Mantyharju rongijaama juures, mis asub umbes 20 km linnast lõunas, peeti maha lahing ja valged kaitsesid linna edukalt. [[Kouvola]]st tulnud punaste jõud tõrjuti tagasi.
Mikkeli sai linnaõigused [[1838]]. aastal ja Mikkeli provintsivalitsus kolis [[1843]]. aastal Heinolast Mikkelisse. [[1918]]. aastal [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] ajal asus Mikkelis valgete vägede staap. Mikkeli oli sel ajal põllumajanduspiirkond ja valgete poolel. Piirkonnas asunud Vene garnison pooldas punaseid. Mantyharju rongijaama juures, mis asub umbes 20 km linnast lõunas, peeti maha lahing ja valged kaitsesid linna edukalt. [[Kouvola]]st tulnud punaste jõud tõrjuti tagasi.

Redaktsioon: 18. märts 2021, kell 11:32

Mikkeli

soome Mikkeli
rootsi Sankt Michel


Pindala: 3229,56 km²
Elanikke: 54 621 (23.02.2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 16,9 in/km²
Kaart

Mikkeli (rootsi keeles Sankt Michel) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Ida-Soome lääni Lõuna-Savo maakonnas.

Mikkeli linnas elab 54 686 inimest (seisuga 31. jaanuar 2014), kellest umbes 34 000 elab keskuses Mikkelis[viide?]. Mikkeli linna pindala on 3229,56 ruutkilomeetrit, sellest veepindala 680,49 ruutkilomeetrit on vesi. Mikkeli rahvastiku tihedus on umbes 21,5 inimest ruutkilomeetri kohta.

Tihedamalt asustatud alad on Mikkeli ning sellega kokku kasvanud Rantakylä ja Moisio-Tuukkala, samuti Anttola, Ristiina ja Asemankylä.

Mikkelis asus Teise maailmasõja ajal Soome Kaitseväe peastaap. Seetõttu on linna vapil kaks marssalikeppi ja linn sai Soome Vabadusristi.

Mikkeli linn on peaaegu täielikult soomekeelne (ainult 0,15% Mikkeli elanikest räägib emakeelena rootsi keelt).

Haldusajalugu

Mikkeli linnaga on liidetud Anttola vald. 1. jaanuaril 2013 liideti linnaga Suomenniemi vald ja Ristiina vald. 1. jaanuaril 2007 liideti linnaga Haukivuori vald.

Linnast

Mikkeli asub umbes 500 meetri kaugusel Saimaa järvest. Linna ümber ja linnas sees on mitmeid järvi. Linna idaosas asuvad järved kuuluvad Vuoksi jõe vesikonda. Linna idaosa ulatub Puula järveni, mis kuulub Kymijoki jõe vesikonda. Linna keskus on ehitatud ümber turuplatsi, kus turgu peetakse ka tänapäeval.

Naisvuori mäel asub vaatetorn, mida saab väikese tasuga külastada. Torn ehitati sõja ajal vaatetorniks ja seal asus ka sõjaväe raadioside saatja.

Mikkelil on oma Mikkeli (teenindab siseriiklike lende), raudteejaam ja kontserdimaja. Kontserdimaja on maailmaklassitasemega ja see ehitati 1988. aastal linna 150. aastapäevaks. Kontserdimaja on koduks Mikkeli linnaorkestrile ja see on ka Mikkeli rahvusvahelise muusikafestivali pealava. Festival meelitab igal aastal muusikuid ja pealtvaatajaid kogu Euroopast.

Dinosaurusteemaline lõbustuspark Visulahti asub Mikkelis.

Linna suurim tööandja on Mikkeli Rakenduskõrgkool, kus töötab umbes 1300 inimest.

Mikkeli on samuti populaarne kuurort.

Ajalugu

Vanim kirjalik ülestähendus asustusest praeguses Mikkeli piirkonnas on aastast 1323, kui Nöteborgi rahulepinguga läks Savilahti kirikupiirkond Novgorodilt Rootsile. Mikkeli sai praeguse nime 16. sajandi alguses peaingel Miikaeli järgi.

Mikkeli sai linnaõigused 1838. aastal ja Mikkeli provintsivalitsus kolis 1843. aastal Heinolast Mikkelisse. 1918. aastal Soome kodusõja ajal asus Mikkelis valgete vägede staap. Mikkeli oli sel ajal põllumajanduspiirkond ja valgete poolel. Piirkonnas asunud Vene garnison pooldas punaseid. Mantyharju rongijaama juures, mis asub umbes 20 km linnast lõunas, peeti maha lahing ja valged kaitsesid linna edukalt. Kouvolast tulnud punaste jõud tõrjuti tagasi.

Talvesõjas ja Jätkusõjas paiknes linnas Soome armee peastaap. Peastaap asus kohalikus põhikoolis ja seal asub tänapäeval väike Peakorteri muuseum (Päämajamuseo). Kuna linnas asus soomlaste peastaap langes linn tugeva pommitamise alla. Linnas ei olnud ühtegi kõrghoonet ja kahjustused parandati kiiresti. Arhitektuuriliselt pole sõjaeelsest linnast midagi säilinud.

Viited

Välislingid