Victoria (Suurbritannia kuninganna): erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Keeletoimetasin.
(infokast)
(Keeletoimetasin.)
 
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}{{allikad}}
{{allikad}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Victoria
}}
[[Pilt:Victoria in her Coronation.jpg|pisi|Kuninganna Victoria pärast kroonimist [[Franz Winterhalter]]i maalil (1859)]]
'''Victoria''' (sünninimega '''Alexandrina Victoria'''; [[24. mai]] [[1819]] – [[22. jaanuar]] [[1901]]) oli [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] [[Suurbritannia kuningas|kuninganna]] janing [[1876]]. aastast [[Briti India|India]] [[India keiser|keisrinna]].
 
18-aastaselt troonile asunud kuninganna Victoria valitses aastatel [[1837]]–[[1901]]. Tema valitsemisaeg kestis 63 aastat, 7 kuud ja 2 päeva. Victoria oli pikima valitsemisajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsemisajaga Briti monarh, kuni tema lapselapselapselaps kuninganna [[Elizabeth II]] need rekordid 9. septembril 2015 ületas.
 
Ta oli viimane võimul olnud [[Hannoveri dünastia]] esindaja Ühendkuningriigis. Kõik tema esivanemad olid sakslased [[Hannoveri dünastia|Hannoveri]], [[Saksi-Gotha dünastia|Saksi-Gotha]], [[Mecklenburgi dünastia|Mecklenburgi]], [[Saksi-Hildburhauseni dünastia|Saksi-Hildburghauseni]], [[Saksi-Koburgi ja Saalfeldi dünastia|Saksi-Koburgi ja Saalfeldi]], [[Braunschweig-Wolfenbütteli dünastia|Braunschweig-Wolfenbütteli]], [[Reuss-Ebersdorfi dünastia|Reuss-Ebersdorfi]] ja [[Erbach-Schönbergi dünastia|Erbach-Schönbergi]] dünastiatest.
{{Vaata|Victoria ajastu}}
 
Tema valitsemisaeg sai tuntuks [[Victoria ajastu]] nime all, mis andis kuju uuele, pulseerivale [[Atlandi ületus|Atlandi-ülesele]] maailmale. See ajastu järgnes [[valgustusajastu]]le ningja pakatas [[tööstusrevolutsioon]]idest ning andis kuju uuele, sellepulseerivale [[Atlandi ületus|Atlandi-ülesele]] maailmale. Selle jooksul laienes [[Briti impeerium|Suurbritannia kaubanduslik ja poliitiline impeerium]]. Jõudsalt arenesid nii raudteendusraudteed, tööstus, kultuur, teadus, sõjandus kui ka poliitika. Kuningriik tõusis mõne kümnendiga maailma võimsaimaks riigiks, rikkamaks ja mõjukamaks kõikidest Euroopa rivaalidest, välja arvatud Venemaa.
 
[[London]]ist kui impeeriumi pealinnast sai maailma suurim ja rahvarohkeim linn, kus elas üle 6kuue miljoni inimese. Metropolist oli kujunenud globaalselt domineeriv poliit-, finants- ja kommertskeskus. Sinna emigreerusid inimesed nii Briti kolooniatest kui ka Euroopa vaesematest osadest. Ühel ajalKord moodustasid [[Iirimaa suur näljahäda|Iirimaa suure näljahäda]] (1845–1852) eest põgenevedpõgenevad [[iirlased]] 20% linna elanikkonnast, tunduvalt väiksemad olid juudi ja skandinaavia kogukonnad.
 
Sajandi lõppedes võtsid esilekerkivad [[Ameerika Ühendriigid]] siiski Ühendkuningriigilt maailma juhtriigi tiitli üle. Euroopas tõusis Suurbritannia kõrvale lisaks veel üks suurvõim, mis moodustus [[Saksa Riik|Saksa riikidest]], kus arendati rasketööstust ningja ehitati üles vägevat [[Sõjavägi|sõjaväge]]. Sellist olukorda, üksteisemõistmatust ja hõõrumist Euroopa impeeriumide vahel peetakse [[Suur Sõda|Suure Sõjamaailmasõja]] alguse peamiseks ajendiks.
 
==Järeltulijad==
Victoriat peeti kogu kuningliku Euroopa matriarhiks, ta oli peaaegu kõikide Euroopa suurte dünastiate otsene esiema või vähemalt hõimlane. Tema isa oli kuningas [[George III]] neljas poeg [[Edward Augustus]].
 
Victoria abikaasa oli [[Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia|Saksi-Coburgi ja Gotha]] prints [[Albert (Saksi-Coburg-Gotha)|Albert]];. neilNeil oli üheksa last:
* [[Victoria (Suurbritannia kuninglik printsess)|Victoria]], kuninglik printsess ([[1840]]–[[1901]])
* [[Edward VII|Albert Edward]], kuningas [[Edward VII]] ([[1841]]–[[1910]])
* [[Beatrice Battenberg|Beatrice]], Henry of Battenbergi printsess ([[1857]]–[[1944]])
 
Pärast Alberti surma 1861. aastal tõmbus Victoria endasse ja temastteda saihakati kutsuma "Windsori lohutamatulohutamatuks lesk"leseks.
 
Lapselapsi sündis kokku 48.
 
==Residentsid==
Kuninganna Victoria elas [[Buckinghami palee]]s ningja puhkas [[Põhja-Šoti mägismaa]] äärealal asuvas [[Balmorali loss]]is.
 
==Mälestuse jäädvustamine==
1065

muudatust

Navigeerimismenüü