Kihlus: erinevus redaktsioonide vahel
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kihlus''' on üldtuntud eelkokkulepe abielu sõlmimise kohta. |
'''Kihlus''' on üldtuntud eelkokkulepe [[abielu]] sõlmimise kohta. |
||
Euroopas sai kihlus keskajal kiriku abielutseremoniaali kohustuslikuks osaks. <ref name="2pulm" /> |
Euroopas sai kihlus keskajal kiriku abielutseremoniaali kohustuslikuks osaks. <ref name="2pulm" /> |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
== Eestis == |
== Eestis == |
||
Varem piirdus kihlus [[kihlad]]e vahetusega [[kosjad]]e ajal. Kiriku survel sai kihlusest[[18. sajand| |
Varem piirdus kihlus [[kihlad]]e vahetusega [[kosjad]]e ajal. Kiriku survel sai kihlusest [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il kosjadele järgnev ülesandmine [[kirikuõpetaja]] juures (nn lugemas käimine) ning sellega seotud pruutpaari eksam lugemises ja usuõpetuse tundmises. Harilikult toimus see laupäeval.<ref name="3pulm" /> Kihluse kingid [[pastor]]ile olid sukad ja sukapaelad, [[köster|köstrile]] kindad ja vöö (ning 2 kopikat kindas).<ref name="4pulm" /> |
||
Kihluseks või kihluspeoks nimetati ka õhtul järgnevat koosviibimist [[mõrsja]] kodus. Kihlusel osales kitsas sugulaste ring ning tähtsamad pulmategelased: [[isamees]] naise ja [[kaasanaine]] mehega, kihluse joogid muretses [[peiu]]. Mõnikord toimus see ka pühapäevaõhtul pärast esimest mahakuulutamist. Kihluspeol vahetati kingitusi(kihlasid). |
Kihluseks või kihluspeoks nimetati ka õhtul järgnevat koosviibimist [[mõrsja]] kodus. Kihlusel osales kitsas sugulaste ring ning tähtsamad pulmategelased: [[isamees]] naise ja [[kaasanaine]] mehega, kihluse joogid muretses [[peiu]]. Mõnikord toimus see ka pühapäevaõhtul pärast esimest mahakuulutamist. Kihluspeol vahetati kingitusi (kihlasid).<ref name="2pulm" /> Kihlust tähistati kas tagasihoidlikult või suurejooneliselt, määravaks said võimalused, tavad jäid tagaplaanile. 19. sajandi lõpuks olid kosjad ja kihlus kokku sulanud ühiseks kihlapeoks.<ref name="5pulm" /> |
||
[[Saaremaa]]l oli kihlus ka tasakaalustuseks nn ühe otsaga pulmadele, kus pulmapidu toimus ainult peiu kodus. |
[[Saaremaa]]l oli kihlus ka tasakaalustuseks nn ühe otsaga pulmadele, kus pulmapidu toimus ainult peiu kodus. |
||
Viimane redaktsioon: 12. märts 2021, kell 03:32
Kihlus on üldtuntud eelkokkulepe abielu sõlmimise kohta.
Euroopas sai kihlus keskajal kiriku abielutseremoniaali kohustuslikuks osaks. [1]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Varem piirdus kihlus kihlade vahetusega kosjade ajal. Kiriku survel sai kihlusest 18. ja 19. sajandil kosjadele järgnev ülesandmine kirikuõpetaja juures (nn lugemas käimine) ning sellega seotud pruutpaari eksam lugemises ja usuõpetuse tundmises. Harilikult toimus see laupäeval.[2] Kihluse kingid pastorile olid sukad ja sukapaelad, köstrile kindad ja vöö (ning 2 kopikat kindas).[3]
Kihluseks või kihluspeoks nimetati ka õhtul järgnevat koosviibimist mõrsja kodus. Kihlusel osales kitsas sugulaste ring ning tähtsamad pulmategelased: isamees naise ja kaasanaine mehega, kihluse joogid muretses peiu. Mõnikord toimus see ka pühapäevaõhtul pärast esimest mahakuulutamist. Kihluspeol vahetati kingitusi (kihlasid).[1] Kihlust tähistati kas tagasihoidlikult või suurejooneliselt, määravaks said võimalused, tavad jäid tagaplaanile. 19. sajandi lõpuks olid kosjad ja kihlus kokku sulanud ühiseks kihlapeoks.[4]
Saaremaal oli kihlus ka tasakaalustuseks nn ühe otsaga pulmadele, kus pulmapidu toimus ainult peiu kodus.