Erinevus lehekülje "Fenoloogilised aastaajad" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
(Lingi muutmine)
P
'''Fenoloogilised aastaajad''' on aastaaegade jaotamise viis elus- ja eluta looduses esinevate sesoonsete muutuste ehk [[fenofaas]]ide järgi. Fenofaaside alguskuupäevade järgi saab moodustada fenoloogilise kalendri, mis on lähedalt seotud ilmastiku muutustega, kuid siiski ei ole fenoloogilised aastaajad päris samad mis [[klimaatilised aastaajad]].<ref>{{Netiviide|Autor=Rein Ahas|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_fenoloogiline_kalender1|Pealkiri=Eesti fenoloogiline kalender|Väljaanne=Eesti Entsüklopeediaentsüklopeedia|Aeg=2002|Kasutatud=18.03.2019}}</ref> Inglise keeles nimetatakse neid ökoloogilisteks aastaaegadeks.<ref>{{Netiviide|autor=Jüri Kamenik|url=https://maaelu.postimees.ee/4039603/veel-kord-aastaaegade-maaratlemisest|pealkiri=Veel kord aastaaaegsdeaastaaegade määratlemisest|väljaanne=Maaelu|aeg=09.03.2017|vaadatud=15.10.2019}}</ref>
 
== Aastaaegade loend ==
 
* [[eeltalvEeltalv]] algab esimese lume tulekuga
* [[talv]] saabub püsiva lumikatte tekkimisega, taimed on puhkeseisundis, loomade elutegevus aeglustub
* [[kevadtalv]]: püsiv lumikate, selged ilmad, tedre- ja metsisemängu aeg, künnivarese saabumine, tihaste laulmine, metsloomad elavnevad
* [[varakevad]]: lumi sulab, kasemahl jookseb, kask, sarapuu, sinilill õitsevad, talirukis hakabhakkab kasvama
* [[kevad]]: algab vahtra õitsemahakkamisega, sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud, poegivad loomad
* [[Fenoloogilinefenoloogiline suvi|suvi]]: algab õunapuude õitsemahakkamise, rukki loomise ja piiritaja saabumisega, lõpeb lehtede langemise ja esimeste öökülmadega
* [[südasuvi]]: algab pärast jaanipäeva pärna õitsemise ajal, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 15&nbsp;°C, valmivad suviõunad ja karusmarjad, lõpeb ilmade halvenemise, päevade lühenemise ja pimedate ööde tulekuga
* [[sügis]]: algab ilmade jahenemise ja öö pikenemisega. Sel ajal kogunevad ja lahkuvad rändlinnud, lehed värvuvad, koristatakse teravilju
* [[hilissügis]]: algab lehtede varisemise janing hanede ningja luikede suurrändega, lõpeb talirukki kasv, koevad siig, lõhe ja meriforell, lõpeb esimese suure lume tulekuga
 
== Erinevused Eestis ==
Kui seada kindlate fenofaaside kuupäevad kaardile, ilmnevad teatud seaduspärad looduse arengutesarengus. Üldiselt liiguvad fenofaasid 3-6 päeva 100&nbsp;km kohta, sõltudes muidugi ka keskmisest õhutemperatuurist. Faasid levivad lõunast põhja, kaldudes Läänemere temperatuuri või Pandivere kõrgustiku mõjul kirde või loode suunas. Kõrgustikel pidurdub fenoloogiline areng 1-3 päeva 100 meetri kohta, mida on eriti näha lume sulamise ajal. Fenoloogilise arengu kiiruse järgi eristub piirkonniti neli piirkonda: 1) Lõuna-Eesti, 2) Läänemere mõju all Lääne- ja Kesk-Eesti, 3) Lääne-Eesti saared, 4) Kirde-Eesti.
 
Lisaks piirkondlikele erinevustele uuritakse fenoloogiliste sündmuste muutust aastate lõikes. Nii on selgunud, et looduse kevadine ja suvine areng on viimase poolsajandi jooksul 2-5 päeva varasemaks nihkunud, kiirenedes eriti viimastel aastatel.
 
== Vaata ka ==
 
* [[aastaajad]]
* [[klimaatilised aastaajad]]
128 449

muudatust

Navigeerimismenüü