Nõid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
Link
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Fail:Kristjan Raud. Nõid ja põrsad. 1914.jpg|pisi|Kristjan Raud. "Nõid ja põrsad". 1914]]
[[Fail:Kristjan Raud. Nõid ja põrsad. 1914.jpg|pisi|Kristjan Raud. "Nõid ja põrsad". 1914]]
[[Fail:Ведьма 1897.jpg|pisi|Nõid vene maalil. 1897]]
[[Fail:Ведьма 1897.jpg|pisi|Nõid vene graafikateosel. 1897]]
'''Nõiaks''' nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma [[teadmine|teadmiste]], [[oskus]]te ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada [[Maailm (filosoofia)|maailma]] ja seda valitsevaid [[jõud]]e. Eri rahvaste [[usund]]id seletavad nõidade, [[šamaan]]ide, [[manatark]]ade, [[võlur]]ite, [[teadmamees]]te, [[posija]]te, [[ravitseja]]te jts võimete allikaid ja olemust erinevalt.
'''Nõiaks''' nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma [[teadmine|teadmiste]], [[oskus]]te ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada [[Maailm (filosoofia)|maailma]] ja seda valitsevaid [[jõud]]e. Eri rahvaste [[usund]]id seletavad nõidade, [[šamaan]]ide, [[manatark]]ade, [[võlur]]ite, [[teadmamees]]te, [[posija]]te, [[ravitseja]]te jts võimete allikaid ja olemust erinevalt.


8. rida: 8. rida:


Muinasjuttude ja nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on [[popkultuur]]is välja kujunenud ettekujutus nõiast, kes kannab teravatipulist kübarat, loeb salapäraseid nõiaraamatuid, keedab katlas nõiarohtusid ja lendab luua seljas ning kelle seltsilisteks on [[must]] [[kass]], vares, öökull või kärnkonn. Head ja kurjad nõiad on mitmete populaarsete lasteraamatute peategelasteks.
Muinasjuttude ja nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on [[popkultuur]]is välja kujunenud ettekujutus nõiast, kes kannab teravatipulist kübarat, loeb salapäraseid nõiaraamatuid, keedab katlas nõiarohtusid ja lendab luua seljas ning kelle seltsilisteks on [[must]] [[kass]], vares, öökull või kärnkonn. Head ja kurjad nõiad on mitmete populaarsete lasteraamatute peategelasteks.

Lääne-Euroopas levinud kujutluspilt nõiast, kui teravatipulise kübara, katla, luua ja kassiga naisest on inspireeritud naispruulimeistritest, sest kuni keskajani oli [[õlu|õlle]] valmistamine eelkõige naiste töö. Nõiaprotsessid muutsid aga seda praktikat, sest selles äris töötamine muutus naistele liiga ohtlikuks.<ref>[https://theconversation.com/women-used-to-dominate-the-beer-industry-until-the-witch-accusations-started-pouring-in-155940 "Women used to dominate the beer industry – until the witch accusations started pouring in"] theconversation.com, 5. märts 2021</ref>


== Nõiaprotsessid ==
== Nõiaprotsessid ==
19. rida: 21. rida:
* [[Šamaan]]
* [[Šamaan]]
* [[Võlur]]
* [[Võlur]]

==Viited==
{{Viited}}


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 8. märts 2021, kell 22:15

Kristjan Raud. "Nõid ja põrsad". 1914
Nõid vene graafikateosel. 1897

Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada maailma ja seda valitsevaid jõude. Eri rahvaste usundid seletavad nõidade, šamaanide, manatarkade, võlurite, teadmameeste, posijate, ravitsejate jts võimete allikaid ja olemust erinevalt.

Nõidust seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega maagilistesse jõududesse ja nende inimliku mõjutamise võimalikkusse.

Ristiusk suhtub nõidusse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust saatanaga. Keskajal kasutati kristlikus Euroopas mitmesuguseid meetodeid nõidade tuvastamiseks. Kuna nõidumine oli karistatav ilmaliku või kirikliku seadustiku alusel, peeti nõidade üle kohtuprotsesse (vt nõiajaht, nõiaprotsessid), mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Eestis põletati esimene nõid väidetavalt 1588. aastal. Hukatud nõidade arvu hinnangud eri allikais kõiguvad väga laialt.

Muinasjuttude ja nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on popkultuuris välja kujunenud ettekujutus nõiast, kes kannab teravatipulist kübarat, loeb salapäraseid nõiaraamatuid, keedab katlas nõiarohtusid ja lendab luua seljas ning kelle seltsilisteks on must kass, vares, öökull või kärnkonn. Head ja kurjad nõiad on mitmete populaarsete lasteraamatute peategelasteks.

Lääne-Euroopas levinud kujutluspilt nõiast, kui teravatipulise kübara, katla, luua ja kassiga naisest on inspireeritud naispruulimeistritest, sest kuni keskajani oli õlle valmistamine eelkõige naiste töö. Nõiaprotsessid muutsid aga seda praktikat, sest selles äris töötamine muutus naistele liiga ohtlikuks.[1]

Nõiaprotsessid

 Pikemalt artiklites Blåkulla nõiaprotsessid ja Pendle Hilli nõiaprotsessid

Vaata ka

Viited

Välislingid