Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda |
|||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
20. mail 1941 liideti [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar]]i käskkirjadega nr 526 ja 528 osa natsionaliseeritud panku, sh Ühispank Tartu Eesti Laenu-Hoiuühisus [[AS Kauba Pank|AS Kauba Pangaga]].<ref name=telh_1/> |
20. mail 1941 liideti [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar]]i käskkirjadega nr 526 ja 528 osa natsionaliseeritud panku, sh Ühispank Tartu Eesti Laenu-Hoiuühisus [[AS Kauba Pank|AS Kauba Pangaga]].<ref name=telh_1/> |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
== Viited == |
== Viited == |
||
| 20. rida: | 23. rida: | ||
<ref name=telh_1> [http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1396 Ühispank Tartu Eesti Laenu ja Hoiuühisus], ajalooarhiiv (vaadatud 06.07.2011).</ref> |
<ref name=telh_1> [http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1396 Ühispank Tartu Eesti Laenu ja Hoiuühisus], ajalooarhiiv (vaadatud 06.07.2011).</ref> |
||
}} |
}} |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:Tartu ettevõtted]] |
[[Kategooria:Tartu ettevõtted]] |
||
Redaktsioon: 8. märts 2021, kell 15:55
Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus oli 1902–1941 tegutsenud hoiu-laenuühistu. See oli esimene eesti rahvuslik krediidiühistu.[1]
Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus (1900–1931)
Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi 3. detsembri 1900 peakoosolekul otsustati asutada Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus ning eraldati 100 rubla ühisuse põhikapitaliks.[2] 1901. aastal koostati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse põhikiri, mille kinnitas Venemaa rahandusminister 17.06.1901. Asutamiskoosolek toimus 17.03.1902.[2]
Põhikirja järgi oli ühisuse tegevuse eesmärgiks anda oma liikmetele laenu, hoiustada nende raha ja maksta hoiusummade pealt protsente ning vahendada liikmete majandustehinguid. Ühisusse võisid kuuluda nii naised kui mehed kes olid Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi liikmed ning ühisused ja artellid.
Ühisuses töö korraldajateks olid peakoosolek, nõukogu ja juhatus. Juhatusse kuulusid peakoosoleku poolt kolmeks aastaks valitud kolm liiget ja kaks asemikku. Enda seast valis juhatus esimehe ja selle asemiku. Samuti peakoosoleku poolt valiti kolmeks aastaks kuueliikmeline nõukogu. Ühisuse hoolekandja valiti Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi poolt üheks aastaks. Väljavalitul oli õigus revideerida ühisuse asjaajamist ja arvepidamist.
Anti välja laene isikliku usalduse, käendajate vastutuse või väärtpaberite, kinnis- ja vallasvara pandi alusel. Välja antud laenud jagunesid lühiajalisteks, mille tagasimakse aeg ei ületanud ühte aastat, ning pikaajalisteks — kuni viieaastase tagasimaksetähtajaga. Hiljem laenude tagasimaksetähtaegu pikendati.
Ühispank Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühistus (1931–1941)
15. märtsil 1931 liideti Eesti Vabariigi valitsuse otsusega Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus Kolmanda Tartu Laenu- ja Hoiuühisusega.[2] Peakoosoleku istungil 26. aprillil 1933 võeti vastu uus põhikiri ning ühisuse uueks nimeks sai Ühispank Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Eesti Vabariigi kohtu ja siseminister kinnitas 16. juunil 1933 nime- ja põhikirjamuutuse.[2]
20. mail 1941 liideti Eesti NSV rahanduse rahvakomissari käskkirjadega nr 526 ja 528 osa natsionaliseeritud panku, sh Ühispank Tartu Eesti Laenu-Hoiuühisus AS Kauba Pangaga.[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ Ajalooarhiiv: Krediidiühistud
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Ühispank Tartu Eesti Laenu ja Hoiuühisus, ajalooarhiiv (vaadatud 06.07.2011).