Sõnnikuhark: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda
 
8. rida: 8. rida:


Sõnnikuhark oli algselt haruline puuhark. [[19. sajand]]i II poolel hakati puuharusid varustama raudtuppedega. Ühtlasi hakati kasutama ka küla[[sepp]]ade valmistatud raudputke ja -harudega sõnnikuharke<ref>Ränk, Arvi, Etnograafiasõnaraamat, 1995, lk 203</ref>.
Sõnnikuhark oli algselt haruline puuhark. [[19. sajand]]i II poolel hakati puuharusid varustama raudtuppedega. Ühtlasi hakati kasutama ka küla[[sepp]]ade valmistatud raudputke ja -harudega sõnnikuharke<ref>Ränk, Arvi, Etnograafiasõnaraamat, 1995, lk 203</ref>.

==Viited==
{{viited}}


==Vaata ka==
==Vaata ka==
19. rida: 16. rida:
*[[Kaevamishark]]
*[[Kaevamishark]]
*[[Sõnnikukonks]]
*[[Sõnnikukonks]]

==Viited==
{{viited}}


[[Kategooria:Tööriistad]]
[[Kategooria:Tööriistad]]

Viimane redaktsioon: 8. märts 2021, kell 15:54

Sõnnikuhark

Sõnnikuhark ehk sitahark on tööriist, mida kasutatakse talu- ja aiatöödel näiteks loomadele sööda etteandmisel, põhu allapanemisel, lauda koristamisel, sõnniku teisaldamisel ja laotamisel.

Sõnnikuhargil on tavaliselt 3–4 teritatud hanguharu ehk piid, mis on paigutatud nõgusalt ühte ritta.

Hargi varreosa on umbes meetri pikkune, tihti altpoolt parema haaramise huvides kerge kumerusega. Hargivarrel võib olla käepide.

Sõnnikuhark oli algselt haruline puuhark. 19. sajandi II poolel hakati puuharusid varustama raudtuppedega. Ühtlasi hakati kasutama ka külaseppade valmistatud raudputke ja -harudega sõnnikuharke[1].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ränk, Arvi, Etnograafiasõnaraamat, 1995, lk 203