Tsivilisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. märts 2021, kell 17:49

Maailma vanimast ja jätkuvalt asustatud linna Jeeriko (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus.

Tsivilisatsioon (ladinakeelsest terminist civis – kodanik, civitas - linn) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linnaühiskonda.^[1] Linnlik elukorraldus põhineb inimeste eneseteostuse vabadusel, spetsialiseerumisel ja iseorganiseeruval turumajandusel.

Seda on defineeritud ka kui ühiskonda, "kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid".^[2]

Varajased tsivilisatsioonid

Varajastel tsivilisatsioonidel olid eripärade kõrval mitmed ühised jooned:

tekkisid pärast seda, kui oli üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele
varanduslik kihistumine
kujunes välja riik
võeti kasutusele kiri
arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus.

Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suuremate jõgede ja oluliste kaubateede äärde. Peaaegu üheaegselt u 3000 eKr tekkis Eufrati ja Tigrise alamjooksul Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) ja Niiluse kallastel Egiptuse tsivilisatsioon. Pärast seda tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (u 2400 eKr), Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u 2000 eKr) ja Hiinas Huang He jõe orus (u 1700 eKr).^[3]

Tsivilisatsioon ja kultuur

Kultuuri ja tsivilisatsiooni suhtestusest kirjutab ajaloofilosoof Oswald Spengler. Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest.

Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni: hiina ehk sinoiline, jaapani, hindu, muhameedlik, vene õigeusu, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika. Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond.

Arnold J. Toynbee märkis oma 12. köitelise raamatu "Uurimuse ajaloost" (A Study of History) kokkuvõttes, et tema poolt uuritud 21 tsivilisatsiooni kokkuvarisemise põhjuseks oli (1) rikkuse äärmuslik kontsentreerumine väikese grupi kätte ja (2) suutmatus reageerida keskkonna muutustele, s.t reformida ühiskondlik-majanduslikke suhteid.

Viited

↑ Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 11.
↑ Vanaaeg : ajalooõpik 6. klassile. I osa. [Tallinn], c2010, lk 49.
↑ Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 11-12.

[1] Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 11.

[2] Vanaaeg : ajalooõpik 6. klassile. I osa. [Tallinn], c2010, lk 49.

[3] Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 11-12.

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+[[Fail:Ziko.jpg|pisi|Maailma vanimast ja jätkuvalt asustatud linna [[Jeeriko]] (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus. ]]
-[[Pilt:Egypt.Giza.Sphinx.02.jpg|pisi|Vana-Egiptust on peetud varajase tsivilisatsiooni näiteks]]
+'''Tsivilisatsioon''' ([[Ladina keel|ladinakeelsest]] terminist ''civis'' – [[kodanik]],  ''civitas'' - [[linn]]) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linna[[ühiskond|ühiskonda]].<ref>Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 11.</ref> Linnlik elukorraldus põhineb inimeste [[Eneseteostus|eneseteostuse]] [[Vabadus|vabadusel]], [[Spetsialiseerumine|spetsialiseerumisel]] ja iseorganiseeruval turumajandusel.
-'''Tsivilisatsioon''' ([[Ladina keel|ladinakeelsest]] terminist ''civilis'' – "[[kodanik]]esse puutuv, üldkasulik) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega [[ühiskond]]i.<ref>Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 11.</ref> Seda on defineeritud ka kui ühiskonda, "kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja [[riik]], tuntakse [[Kiri (keeleteadus)|kirja]] ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid".<ref>Vanaaeg : ajalooõpik 6. klassile. I osa. [Tallinn], c2010, lk 49.</ref>
+Seda on defineeritud ka kui ühiskonda, "kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja [[riik]], tuntakse [[Kiri (keeleteadus)|kirja]] ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid".<ref>Vanaaeg : ajalooõpik 6. klassile. I osa. [Tallinn], c2010, lk 49.</ref>
 ==Varajased tsivilisatsioonid==
@@ 7. rida: / 8. rida: @@
 * tekkisid pärast seda, kui oli üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele
 * varanduslik kihistumine
 * kujunes välja riik
 * võeti kasutusele kiri
 * arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus.