Infrapunakiirgus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda |
||
| 97. rida: | 97. rida: | ||
=== Kommunikatsioon === |
=== Kommunikatsioon === |
||
Kasutatakse näiteks optilises [[andmeside]]s (läbi õhu või [[valgusjuhe|valgusjuhtmete), raadio- ja televisiooniseadmete kaugjuhtimiseks. |
Kasutatakse näiteks optilises [[andmeside]]s (läbi õhu või [[valgusjuhe|valgusjuhtmete), raadio- ja televisiooniseadmete kaugjuhtimiseks. |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
| 105. rida: | 102. rida: | ||
*[[Soojuskiirgus]] |
*[[Soojuskiirgus]] |
||
*[[Ööbinokkel]] |
*[[Ööbinokkel]] |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
Redaktsioon: 7. märts 2021, kell 16:43
Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend inglise keele sõnadest infra red, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Infrapunakiirguse alaliigid
Infrapunakiirguse lainepikkuste spektri laias piirkonnas (0,74 µm kuni 1000 µm) on kiirguse omadused erinevad. Seepärast jaotatakse see kitsamateks lõikudeks, kusjuures nende piiritlemine on raskemine määratletav kui nähtava valguse lainepikkuste korral. Rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad erisuguseid liigendusi kas kiirguse füüsikaliste omaduste või rakenduste alusel.. Neist on kõige laiemalt kasutusel CIE liigendus, millel põhineb ka standard DIN 5031
Rahvusvaheline Valgustuskomisjon CIE (lühend prantsuse k nimest Commission Internationale de l'Éclairage) liigendab IR-spektri kolmeks ribaks: IR-A, IR-B und IR-C. Kiirguste tähised NIR (near-infrared), MIR (mid-infrared) ja FIR (far-infrared) on standardist ISO 20473.[1]
| IR-kiirguse nimetus | Tähised | Lainepikkus μm |
Temperatuur Wieni nihkeseaduse järgi K | Märkused | |
|---|---|---|---|---|---|
| Lähiinfrapunakiirgus | NIR | IR-A | 0,78…1,4 | 3700…970 |
NIR-piirkonna lühilaineline osa |
| IR-B | 1,4…3,0 |
NIR-piirkonna pikalaineline osa. | |||
| Keskinfrapunakiirgus | MIR | IR-C | 3…50 | 970…60 |
|
| Kauginfrapunakiirgus | FIR | 50…1000 | 60…3 |
Atmosfäär absorbeerib seda kiirgust tugevasti | |
Astronoomid jaotavad IR-kiirguse spektrit ülaltoodust erinevalt.[2] Lainepiirkondade üleminekud võivad siin teatud piires kõikuda.
| Nimetus | Lühend | Lainepikkus |
|---|---|---|
| Near-Infrared | NIR | (0.7–1) kuni 5 μm |
| Mid-Infrared | MIR | 5 kuni (25–40) μm |
| Far-Infrared | FIR | (25–40) kuni (200–350) μm |
Telekommunikatsiooni otstarbeks on eraldatud järgmised IR-kiirguse laineribad:[3] Telekommunikatsiooniks valgusjuhtmete kaudu on eraldatud järgmised IR-kiirguse laineribad:[4]
| Nimetus | Kirjeldus | Lainepikkuste vahemik |
|---|---|---|
| O-riba (Original) | Originaal | 1260–1360 nm |
| E-band (Extended) | Laiendus | 1360–1460 nm |
| S-band (Short) | Lühikesed IR-lained | 1460–1530 nm |
| C-riba (Conventional) | Kasutusel kaugvõrkudes | 1530–1565 nm |
| L-riba (Long) | Pikad IR-lained | 1565–1625 nm |
| U-riba (Ultralong) | Ülipikad IR-lained | 1625–1675 nm |
Infrapunakiirguse kasutusalad
Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes, temperatuuri mõõtmisel vahetu kontaktita, lähimaa traadita andmesideühendusel ja ilmaennustamisel. Teleskoobid, mis on varustatud infrapunasensoritega, on kasutusel infrapunaastronoomias. Selliste teleskoopidega avastatakse ja uuritakse näiteks molekulaarpilvi. Samuti võib nende abil avastada madala temperatuuriga tavakehi, näiteks planeete.
Öönägemine
Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad. See võimaldab politseil ja sõjaväel teha kindlaks kõrgema temperatuuriga objekte nagu inimesed ja sõidukid.
Teises maailmasõjas kasutati öönägemisaparatuuri snaiperitel.
Suits on infrapunakiirguses läbipaistvam kui tavalises valguses, sellepärast kasutavad tuletõrjujad infrapunakiirguses näitavaid seadmeid tulekahjude kustutamisel, kui nad töötavad suitsuga täidetud aladel.
Termograafia
Infrapuna-termograafia on kontaktita ja uuritavat objekti mitte kahjustav testimeetod, et näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve objekti pinna. Seda kasutatakse igal pool, kus temperatuuri teadmine võib anda vajalike teadmisi süsteemist, objektist või protsessist. Kasutatakse palju tingimuste hindamiseks, kvaliteedi tõestamiseks, kohtulikul uurimisel elektrilistel ja mehaanilistel süsteemidel.
Soojendamine
Infrapunakiirgust kasutatakse infrapunasaunas, et soojendada inimkeha teatud kudesid, ja lennukites, et sulatada tiibadelt jääd. Samuti kogub populaarsust asfaldi soojendamine infrapunakiirgusega enne ehitus- või parandustöid. Infrapunakiirgust saab kasutada söögitegemisel, sest see soojendab ainult sööki, mitte ümbritsevat õhku, juhul kui õhus pole osakesi.
Kommunikatsioon
Kasutatakse näiteks optilises andmesides (läbi õhu või [[valgusjuhe|valgusjuhtmete), raadio- ja televisiooniseadmete kaugjuhtimiseks.
Vaata ka
Viited
Välislingid