Allveelaev: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pilt
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda
24. rida: 24. rida:


{{-}}
{{-}}

==Viited==
{{viited}}


==Vaata ka==
==Vaata ka==
35. rida: 32. rida:
*[[Tuumaallveelaev]]
*[[Tuumaallveelaev]]
*[[Ronis-klassi allveelaevad]]
*[[Ronis-klassi allveelaevad]]

==Viited==
{{viited}}


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 7. märts 2021, kell 00:33

Allveelaev USS Grayling

Allveelaev on laev, mis on valmistatud liikumiseks nii veepinnal, kui sukeldununa vee all.

Allveelaevu kasutatakse sõja-, turismi- või uurimislaevadena.

Sõjalaevad-allveelaevad jagunevad tänapäeval põhiliselt ründeallveelaevadeks ja raketiallveelaevadeks.

Kirjeldus

Allveelaeva mootor MAN-i tehase muuseumis Augsburgis. Pärast liitlaste pommitust II MMS ajal kaevati see varemetest välja ja kasutati ühe asula elektritootmiseks.

Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks praktiline nähtamatus ja liikuvus vee all ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate akude varul vee all liikumist võimaldav elektrimootor ja relvana kasutatav torpeedo muutsid allveelaeva Esimese ja Teise maailmasõja ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks.

Tänapäeva allveelaevad on varustatud kas diisel- ja elektrimootoriga või tuumareaktorilt saadud energiaga käitatava auruturbiiniga. Sõja-allveelaevad on tänapäeval enamasti relvastatud tuumalõhkepadega ballistiliste rakettidega.

Väikesi allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena.

Ajalugu

Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud Aleksander Suure sõjamehed Tüürose (Liibanoni) piiramisel 332.a. e. Kr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides.

24. veebruaril 1851 testis Saksa leiutaja Sebastian Wilhelm Bauer Kieli sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes selle uppumisega.[1]

See kaart annab ülevaate, milliste maailma riikide sõjalaevastiku hulka kuuluvad allveelaevad.

Vaata ka

Viited

Välislingid