Alifaatsed ühendid: erinevus redaktsioonide vahel
P →top: pisitoimetamine |
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Enamik alifaatseid ühendeid põlevad, mistõttu saab [[süsivesinikud|süsivesinikke]] kasutada kütustena, nt metaani [[Bunseni põleti]]tes ja [[vedelgaas]]ina või [[atsetüleen]]i [[keevitus]]el. |
Enamik alifaatseid ühendeid põlevad, mistõttu saab [[süsivesinikud|süsivesinikke]] kasutada kütustena, nt metaani [[Bunseni põleti]]tes ja [[vedelgaas]]ina või [[atsetüleen]]i [[keevitus]]el. |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
* [[Aromaatsed ühendid]] |
* [[Aromaatsed ühendid]] |
||
* [[Alitsüklilised ühendid]] |
* [[Alitsüklilised ühendid]] |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Viimane redaktsioon: 7. märts 2021, kell 00:33
Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma. Nende hulka kuuluvad atsüklilised ehk avatud ahelaga ühendid ja alitsüklilised ühendid ehk ühendid, mille struktuuris on mõni suletud ahel, kuid mitte benseenitsükkel.[1] Benseenitsüklit sisaldavaid ühendeid nimetatakse aromaatseteks.
Alifaatsed ühendid võivad olla küllastunud (alkaanid, nt heksaan) või küllastumata (nt hekseen), sisaldades kaksiksidemeid (alkeenid) või kolmiksidemeid (alküünid). Süsinikuahelaga võivad vesiniku asemel ühineda teised elemendid, millest kõige levinumad on hapnik, lämmastik, väävel ja kloor. Lihtsaim alifaatne ühend on metaan (CH4).
Enamik alifaatseid ühendeid põlevad, mistõttu saab süsivesinikke kasutada kütustena, nt metaani Bunseni põletites ja vedelgaasina või atsetüleeni keevitusel.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mõnes eestikeelses allikas samastatakse alifaatsed ühendid atsüklilistega. (Nt Andres Talvari "Orgaaniline keemia" Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2006, lk 13.)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- IUPAC "Compendium of Chemical Terminology", 2. trükk ("Gold Book"), 1997. Parandatud veebiversioon: "Aliphatic compounds", 1995.