Kerge vaimne alaareng: erinevus redaktsioonide vahel
P pisitoimetamine |
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kerge vaimne alaareng''' on [[vaimne alaareng|vaimse alaarengu]] kõige kergem aste. [[RHK-10]] [[diagnoos|diagnostilised]] krititeeriumid annavad kerge vaimse alaarengu [[IQ]] raamideks 50-69. Igapäevases elus see tähendab seda, et inimene on võimeline rahuldaval tasemel oma elu iseseisvalt korraldama. [[Juhendamine|Juhendamise]] vajadus ei ole igapäevane. Kerge vaimse alaarengu puhul on inimene võimeline isegi [[kõrgharidus]]e omandama, kuid saadud teadmisi [[loovus|loovalt]] rakendada ei suuda. [[Nähtus]]te [[olemus]]e mõistmise võime on sedavõrd häiritud, et [[ühiskond|ühiskonna]] korraldust kirjeldavaid pealismõisteid kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda [[tõlgendamine|tõlgendada]], mistõttu võib raskendatuks osutada näiteks kultuuritraditsioonide järgimine, laste kasvatamine. Kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda keerulisemates olukordades adekvaatseid otsuseid vastu võtta. Kerge vaimse alaarenguga inimene suudab töötada regulaarselt lihtsamat kvalifikatsiooni nõudvatel erialadel. |
'''Kerge vaimne alaareng''' on [[vaimne alaareng|vaimse alaarengu]] kõige kergem aste. [[RHK-10]] [[diagnoos|diagnostilised]] krititeeriumid annavad kerge vaimse alaarengu [[IQ]] raamideks 50-69. Igapäevases elus see tähendab seda, et inimene on võimeline rahuldaval tasemel oma elu iseseisvalt korraldama. [[Juhendamine|Juhendamise]] vajadus ei ole igapäevane. Kerge vaimse alaarengu puhul on inimene võimeline isegi [[kõrgharidus]]e omandama, kuid saadud teadmisi [[loovus|loovalt]] rakendada ei suuda. [[Nähtus]]te [[olemus]]e mõistmise võime on sedavõrd häiritud, et [[ühiskond|ühiskonna]] korraldust kirjeldavaid pealismõisteid kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda [[tõlgendamine|tõlgendada]], mistõttu võib raskendatuks osutada näiteks kultuuritraditsioonide järgimine, laste kasvatamine. Kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda keerulisemates olukordades adekvaatseid otsuseid vastu võtta. Kerge vaimse alaarenguga inimene suudab töötada regulaarselt lihtsamat kvalifikatsiooni nõudvatel erialadel. |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
{{vikisõnastikus|debiilsus}} |
{{vikisõnastikus|debiilsus}} |
||
{{vikisõnastikus|debiilik}} |
{{vikisõnastikus|debiilik}} |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:Psüühika- ja käitumishäired]] |
[[Kategooria:Psüühika- ja käitumishäired]] |
||
Redaktsioon: 7. märts 2021, kell 00:09
Kerge vaimne alaareng on vaimse alaarengu kõige kergem aste. RHK-10 diagnostilised krititeeriumid annavad kerge vaimse alaarengu IQ raamideks 50-69. Igapäevases elus see tähendab seda, et inimene on võimeline rahuldaval tasemel oma elu iseseisvalt korraldama. Juhendamise vajadus ei ole igapäevane. Kerge vaimse alaarengu puhul on inimene võimeline isegi kõrghariduse omandama, kuid saadud teadmisi loovalt rakendada ei suuda. Nähtuste olemuse mõistmise võime on sedavõrd häiritud, et ühiskonna korraldust kirjeldavaid pealismõisteid kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda tõlgendada, mistõttu võib raskendatuks osutada näiteks kultuuritraditsioonide järgimine, laste kasvatamine. Kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda keerulisemates olukordades adekvaatseid otsuseid vastu võtta. Kerge vaimse alaarenguga inimene suudab töötada regulaarselt lihtsamat kvalifikatsiooni nõudvatel erialadel.
Vaata ka
Välislingid
 |
Vikisõnastiku artikkel: debiilsus |
|
Vikisõnastiku artikkel: debiilik |