Kodeerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kodeerimine''' on [[Tekst|teksti]], sõnumi või [[Märk|märgi]] loomine [[Kood|koodi]] abil. Kodeerimine on ühes [[märgisüsteem]]is esitatud teabe üleviimine teise märgisüsteemi ja [[Informatsioon|teabe]] (info) esitusvormi muutmine kindlate reeglite alusel väiksemateks tähendusüksusteks (koodideks). Teavet kodeeritakse enamasti hõlpsama töötlemise tarbeks, et seda näidata (skeem), mõtestada (dekonstruktsioon, konstruktsioon, tõlgendus), edastada (viitamissüsteem) ja salvestada. Vastassuunaline toiming – kodeeritud teabe tagasiteisendamine – on [[dekodeerimine]]. |
'''Kodeerimine''' on [[Tekst|teksti]], sõnumi või [[Märk|märgi]] loomine [[Kood|koodi]] abil. Kodeerimine on ühes [[märgisüsteem]]is esitatud teabe üleviimine teise märgisüsteemi ja [[Informatsioon|teabe]] (info) esitusvormi muutmine kindlate reeglite alusel väiksemateks tähendusüksusteks (koodideks). Teavet kodeeritakse enamasti hõlpsama töötlemise tarbeks, et seda näidata (skeem), mõtestada (dekonstruktsioon, konstruktsioon, tõlgendus), edastada (viitamissüsteem) ja salvestada. Vastassuunaline toiming – kodeeritud teabe tagasiteisendamine – on [[dekodeerimine]]. |
||
Teadustekstide puhul üldkasutatav kodeerimine on nt viitamine. Sõltuvalt valdkonnast on kodeerimisel ka teisi tähendusi. Kodeerimine [[Infotehnoloogia|teabetehnikas]] on seotud andmete salastamisega ehk [[Krüptograafia|krüpteerimisega]]. Kodeerimine on [[Semiootika|semiootikas]], [[Kirjandusteooria|kirjandus]]- ja [[Kultuuriteooria|kultuuriteoorias]] seotud ( |
Teadustekstide puhul üldkasutatav kodeerimine on nt viitamine. Sõltuvalt valdkonnast on kodeerimisel ka teisi tähendusi. Kodeerimine [[Infotehnoloogia|teabetehnikas]] on seotud andmete salastamisega ehk [[Krüptograafia|krüpteerimisega]]. Kodeerimine on [[Semiootika|semiootikas]], [[Kirjandusteooria|kirjandus]]- ja [[Kultuuriteooria|kultuuriteoorias]] seotud (märgi, teksti, [[ideoloogia]] jms) lihtsustava tõlgendusega (alakodeerimisega) või algsest suurema keerukuse omistamisega (ülekodeerimisega). |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 5. märts 2021, kell 14:51
Kodeerimine on teksti, sõnumi või märgi loomine koodi abil. Kodeerimine on ühes märgisüsteemis esitatud teabe üleviimine teise märgisüsteemi ja teabe (info) esitusvormi muutmine kindlate reeglite alusel väiksemateks tähendusüksusteks (koodideks). Teavet kodeeritakse enamasti hõlpsama töötlemise tarbeks, et seda näidata (skeem), mõtestada (dekonstruktsioon, konstruktsioon, tõlgendus), edastada (viitamissüsteem) ja salvestada. Vastassuunaline toiming – kodeeritud teabe tagasiteisendamine – on dekodeerimine.
Teadustekstide puhul üldkasutatav kodeerimine on nt viitamine. Sõltuvalt valdkonnast on kodeerimisel ka teisi tähendusi. Kodeerimine teabetehnikas on seotud andmete salastamisega ehk krüpteerimisega. Kodeerimine on semiootikas, kirjandus- ja kultuuriteoorias seotud (märgi, teksti, ideoloogia jms) lihtsustava tõlgendusega (alakodeerimisega) või algsest suurema keerukuse omistamisega (ülekodeerimisega).