Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
113. rida: | 113. rida: | ||
| 90 |
| 90 |
||
|- |
|- |
||
|[[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] |
|||
|[[2000]] |
|||
|[[Eda-Ines Etti|Ines]] |
|[[Eda-Ines Etti|Ines]] |
||
|"[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" |
|"[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" |
Redaktsioon: 4. märts 2021, kell 13:39
Eesti | |
---|---|
Ringhääling(ud) | Eesti Rahvusringhääling (ERR) |
Eelvalik |
Eurolaul (1993–2008) Eesti Laul (2009–) |
Osalemiste arv | 25 (16 finaali) |
Esimene osalemine | 1994 |
Parim koht | 1. koht (2001) |
Halvim koht |
Finaalis: 24. koht (1994, 2011) Poolfinaalis: viimane (18. koht) (2016)[1] |
Eesti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1993. aastast. Eesti on võitnud lauluvõistluse ühel korral: 2001. aastal Kopenhaagenis, kus Eestit esindasid Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL looga "Everybody". Sellele järgnenud 2002. aasta lauluvõistlus korraldati Tallinnas.
1990. aastad
Eesti esimene Eurovisioonile saadetud lugu kandis pealkirja "Muretut meelt ja südametuld", seda esitas Janika Sillamaa. Pääsemaks Dublinis toimunud lõppvõistlusele, tuli läbida uute Ida-Euroopa riikide jaoks korraldatud poolfinaal, mis toimus Ljubljanas Sloveenias. Seal jäädi viiendaks ja finaali ei pääsetud.
1994. aastal esindas Eestit Silvi Vrait lauluga "Nagu merelaine". Dublinis toimunud võistlusel jäädi eelviimasele ehk 24. kohale, mistõttu pidi Eesti jätma ühe aasta võistlusel vahele. 1996. aastal naasis Eesti lauluga "Kaelakee hääl", mida esitasid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna. Laul saavutas Oslos 5. koha.
- 1997. aastal esindas riiki taas Maarja-Liis Ilus, seekord Harmo Kallaste ja Kaari Sillamaa looga "Keelatud maa", mis saavutas Dublinis 8. koha 82 punktiga.
- 1998. aastal Birminghamis saavutati 12. koht Koit Toome esitatud ballaadiga "Mere lapsed".
- 1999. aastal esindasid Eestit Evelin Samuel & Camille Camille looga "Diamond of Night" ja saavutasid 6. koha.
2000–2002
2000. aastal oli Eesti lugu üks favoriitidest, kellele ennustati võitu. Inese esituses kõlanud lugu "Once in a Lifetime" saavutas seni kõrgeima tulemuse – 4. koha.
2001. aastal purustati Kopenhaagenis aasta varem püstitatud rekord: Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL tõid lauluga "Everybody" Eestile võidu. See andis Eesti Televisioonile õiguse korraldada 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust, mis toimus Tallinnas Saku Suurhallis. Eestit esindas siis Rootsi lauljatar Sahlene, kes lauluga "Runaway" saavutas 3. koha.
2003–2008
Edukatele aastatele järgnes kuus aastat ebaedu. 2003. aastal esindas Riias Eestit ansambel Ruffus, mille esituses kõlanud lugu "Eighties Coming Back" platseerus 21. kohale. Sellest tulenevalt nimetati järgnenud mõõnaperioodi "Epliku needuseks".[2]
Alates 2004. aastast korraldatakse finaalkontserdi eel poolfinaale, et osaleda saaks suurem arv riike. İstanbulis pidid poolfinaalis osalema need riigid, kes ei jõudnud Riias esikümnesse (välja arvatud automaatselt finaali pääsenud "suure neliku" riigid ehk Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa). Eesti pidi seetõttu osalema poolfinaalis, kus edasipääsuks tuli jõuda esimese kümne sekka. Neiokõsõ esituses kõlanud võrukeelne lugu "Tii" jäi 11. kohale ning Eesti pidi aasta hiljem jälle poolfinaalis osalema.
- 2005. aastal jäädi tütarlasteansambli Suntribe esitatud looga "Let's Get Loud" poolfinaalis 20. kohale.
- 2006. aastal jäi rootslanna Sandra Oxenrydi esituses kõlanud "Through My Window" 18. kohale.
- 2007. aastal, kui riiki esindas Gerli Padar looga "Partners In Crime", jäi tulemuseks 22. koht poolfinaalis.
- 2008. aastal saatis eesti rahvas Belgradisse koomikute trio Kreisiraadio. Serbohorvaadi-, soome- ja saksakeelne lugu "Leto Svet" jäi esimeses poolfinaalis 18. kohale ehk eelviimaseks.
2009–
Septembris 2008 vahetati välja üle kümne aasta "Eurolaulu" produtsendina töötanud Juhan Paadam. Tema asemel alustas Eesti riikliku eelvooru produtsendina Heidy Purga. Oktoobris teatas Purga, et seni toimununud "Eurolaulu" asemel hakatakse korraldama lauluvõistlust "Eesti Laul". Uue võistluse peaeesmärk oli tuua esile uut eesti muusikat. "Eesti Laulu" eesmärgiks pole leida parimat lugu Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistluseks, vaid see on suunatud eelkõige eesti publikule.
- 2009. aastal toimunud esimeses "Eesti Laulus" osales sarnaselt "Eurolauluga" 10 lugu. Uuendusena oli lisaks rahvahääletusele hääletamas ka žürii. Esimese Eesti Laulu võitis ansambel Urban Symphony lauluga "Rändajad". Moskvas toiminud 2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse teises poolfinaalis kvalifitseerus Eesti esimest korda finaali alates poolfinaalide korraldamise algusest, saavutades 3. koha. Finaalis koguti 129 punkti ja platseeruti 6. kohale. See oli Eesti parim tulemus alates aastast 2002.
- 2010. aastal esindas Eestit Malcolm Lincoln koos ansambliga ManPower 4. Nende lugu "Siren" jäi Oslos esimeses poolfinaalis 14. kohale.
- 2011. aastal Eestit esindanud Getter Jaani saavutas lauluga "Rockefeller Street" poolfinaalis 9. ja finaalis 24. (eelviimase) koha.
- 2012. aastal Bakuus kordas Ott Lepland looga "Kuula" 2009. aasta tulemust, saades 6. koha.
- 2013. aastal esindas Eestit Birgit Õigemeel looga "Et uus saaks alguse" ning saavutas poolfinaalis 10. ja finaalis 20. koha.
- 2014. aastal Tatjana Mihhailova esituses kõlanud "Amazing" pidi leppima poolfinaalis 12. kohaga, lõppvõistlusele ei pääsetud.
- 2015. aastal Viinis said Elina Born ja Stig Rästa finaalis lauluga "Goodbye to Yesterday" 106 punktiga 7. koha. Poolfinaalist pääseti edasi kolmandana.
- 2016. aastal Stockholmis saavutas Jüri Pootsmann looga "Play" Eesti läbi aegade halvima tulemuse Eurovisiooni lauluvõistlusel, kui jäi punktide arvult mõlema poolfinaali arvestuses viimasele kohale (ainult otse finaali pääsenud Saksamaa kogus vähem punkte).
- 2017. aastal Kiievis pälvisid Koit Toome ja Laura lauluga "Verona" teises poolfinaalis 85 punktiga 14. koha, finaali ei pääsetud.
- 2018. aastal Lissabonis pälvis Elina Netšajeva itaaliakeelse lauluga "La forza" finaalis 245 punktiga 8. koha. Poolfinaalist edasi pääseti viienda kohaga.
- 2019. aastal Tel Avivis pälvis Victor Crone lauluga "Storm" 76 punktiga 20. koha. Poolfinaalist pääseti edasi neljandana.
Osalused
Hääletamise ajalugu (1994–2018 finaalid)
Eesti on andnud kõige rohkem punkte järgmistele riikidele:
Koht | Riik | Punkte |
---|---|---|
1 | Venemaa | 163 |
2 | Rootsi | 161 |
3 | Läti | 88 |
4 | Norra | 85 |
5 | Soome | 67 |
Eesti on saanud kõige rohkem punkte järgmistelt riikidelt:
Koht | Riik | Punkte |
---|---|---|
1 | Soome | 87 |
2 | Läti | 72 |
3 | Rootsi | 71 |
4 | Iirimaa | 65 |
5 | Leedu | 56 |
Korraldatud Eurovisiooni lauluvõistlused
Aasta | Asukoht | Toimumispaik | Õhtujuhid |
---|---|---|---|
2002 | Eesti, Tallinn | Saku Suurhall | Annely Peebo, Marko Matvere |
Kommentaatorid ja punktide edastajad
Aasta | Telekommentaator(id) | Raadiokommentaator | Punktide edastaja |
---|---|---|---|
1994 | Vello Rand | Marko Reikop (Raadio 2) | Urve Tiidus |
1995 | Jüri Pihel | Ei osalenud võistlusel | |
1996 | Marko Reikop (Raadio 2) | Annika Talvik | |
1997 | Helene Tedre | ||
1998 | Reet Linna | Urve Tiidus | |
1999 | Marko Reikop | Vello Rand (Raadio 2) | Mart Sander |
2000 | Evelin Samuel | ||
2001 | Elektra | ||
2002 | |||
2003 | Ines | ||
2004 | Maarja-Liis Ilus | ||
2005 | Mart Juur (Raadio 2) Andrus Kivirähk (Raadio 2) | ||
2006 | Evelin Samuel | ||
2007 | Laura Põldvere | ||
2008 | Sahlene | ||
2009 | Marko Reikop Olav Osolin (finaal) |
Laura Põldvere | |
2010 | Marko Reikop Sven Lõhmus (finaal) |
Rolf Roosalu | |
2011 | Marko Reikop | Piret Järvis | |
2012 | Mart Juur, Andrus Kivirähk (Raadio 2) Ilja Ban, Dmitri Vinogradov, Aleksandra Moorast (Raadio 4) |
Getter Jaani | |
2013 | Mart Juur, Andrus Kivirähk (Raadio 2) | Rolf Roosalu | |
2014 | Lauri Pihlap | ||
2015 | Tanja | ||
2016 | Daniel Levi | ||
2017 | Jüri Pootsmann | ||
2018 | Ott Evestus |
Galerii
-
Neiokõsõ Istanbulis (2004)
-
Sandra Ateenas (2006)
-
Gerli Padar Helsingis (2007)
-
Kreisiraadio Belgradis (2008)
-
Urban Symphony Moskvas (2009)
-
Malcolm Lincoln & Manpower 4 Oslos (2010)
-
Birgit Malmös (2013)
-
Tanja Kopenhaagenis (2014)
-
Elina Born & Stig Rästa Viinis (2015)
-
Jüri Pootsmann Stockholmis (2016)
-
Koit Toome & Laura Kiievis (2017)
-
Elina Nechayeva Lissanbonis (2018)
-
Victor Crone Tel Avivis (2019)