Friedrich I (Brandenburg): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. märts 2021, kell 22:43

Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnakrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani. Temast sai esimene Hohenzollerni dünastia liige, kes valitses Brandenburgi markkrahvkonda.

Elulugu

Friedrich sündis Nürnbergis linnakrahv Friedrich V (1333–1398) ja Wettinist vürstinna Elisabeth von Meißeni teise pojana. Ta asus varakult oma õemehe, Habsburgist Austria hertsogi Albrecht III teenistusse. Pärast Albrechti surma 1395. aastal võitles ta Luksemburgi dünastiast pärit Ungari kuninga Sigismundi poolel sissetungivate Osmanite vägede vastu. Tema ja ta vanem vend Johann, Sigismundi õe Markéta Lucemburská abikaasa, võitlesid 1396. aasta Nikopoli lahingus, kus said hävitava kaotuse osaliseks.

Pärast Friedrichi tagasitulekut Nürnbergi jagas ta oma isa Frangimaa pärandi venna Johanniga, kes sai Bayreuthi vürstkonna, samas kui Friedrich sai Ansbachi markkrahvkonna. Vennad valitsesid üheskoos Nürnbergi linnakrahvkonda. Esialgu üritas Friedrich lepitada võimu pärast võitlevat Sigismundi vanemat poolvenda, Saksa kuningat Wenzelit ja Pfalzi kuurvürsti Ruprechti parteid, kuid 1399. aasta septembrist võitles ta siiski oma õe Elisabethi abikaasa Ruprechti poolel. Wenzel kukutati lõpuks ja Ruprecht valiti 21. augustil 1400 roomlaste kuningaks.

Friedrich jätkas Ansbachi valitsemist 1409. aastal ja asus pärast tugevat vaenu kuningas Sigismundi teenistusse. 1410. aastal jättis sakslaste kuninga Ruprechti surm Saksa-Rooma riigi trooni tühjaks. Sigismund palus Friedrichi abi trooni saamiseks. Sel ajal valitses Brandenburgi Jobst ja oli seega üks kuurvürstidest, kellel oli õigus hääletada uue kuninga suhtes. Sigismund vaidlustas aga Jobsti nõude Brandenburgile ja tema õiguse hääletada keisri valimisel. Sigismund nõudis neid õigusi endale ja määras Friedrichi esindama teda Brandenburgi kuurvürstina keisri valimisel 20. septembril 1410. Kuigi Sigismund selle alghääletuse võitis, võitis Jobst enamuse valijate toetuse 1410. aasta oktoobris toimunud valimistel ja nõudis keisritrooni endale. Jobsti surm kahtlastel asjaoludel 1411. aasta jaanuaris avas Sigismundile tee Brandenburgi endalesaamiseks ja tema valimiseks keisririigi kuningaks hiljem samal aastal. Tänutäheks Friedrichi teenete eest tegi kuningas Sigismund temast Oberster Hauptmann'i ja margi halduri (1411). Friedrich võitles raudse käega Brandenburgi margi mässulise aadli (eriti Quitzowi perekonna) vastu ja taastas lõpuks julgeoleku. Friedrichist sai ka Papagoide ühingu liige.

Konstanzi kirikukogul (30. aprillil 1415) andis Sigismund Friedrichile Brandenburgi markkrahvi ja kuurvürsti tiitlid. 21. oktoobril 1415 toimus Brandenburgi maapäev, mis andis talle võimu Berliinis. Kuningas andis markkrahvkonna talle ametlikult lääniks 18. aprillil 1417. Kui Friedrich ei nõustunud Sigismundi tegutsemisega hussiitide vastu, siis nendevahelised suhted jahenesid.

Pidev vaen Brandenburgi aadliga viis Friedrichi 1425. aastal taandumiseni tema Cadolzburgi lossist ja 1426. aastal markkrahvkonna valitsuse üleandmiseni oma pojale Johannile (Friedrich jäi siiski kuurvürstiks). Pärast 1427. aastat organiseeris ta keisri sõda hussiitide vastu ja osutas seejärel olulist abi Praha lepingu vahendamisel Baseli kirikukogul (30. novembril 1433).

Pärast Friedrichi surma 1440. aastal sai kuurvürstiks tema vanuselt teine poeg Friedrich II.

Perekond ja lapsed

Ta abiellus Elisabethiga (1383 – 13. november 1442), Baieri-Landshuti hertsogi Friedrichi ja Maddalena Visconti tütrega. Nende lapsed olid

Elisabeth (1403 – 31. oktoober 1449)
Johann Alkeemik (1405–1465)
Cäcilie (u.1405 – 4. jaanuar 1449)
Margarete (1410 – 27. juuli 1465)
Magdalena (u.1412 – 27. oktoober 1454)
Friedrich II (1413–1471)
Albrecht Achilles, (1414–1486)
Sophie, sündis ja suri 1417. aastal
Dorothea (9. veebruar 1420 – 19. jaanuar 1491)
Friedrich Paks (u.1424 – 6. oktoober 1463)

Eelnev Friedrich V	Nürnbergi linnakrahv koos Johann III (1397–1420) 1397–1427	Järgnev linnakrahvkond kaotati, tiitel säilis
Eelnev uus tiitel pärandi jagunemine	Brandenburg-Ansbachi markkrahv 1398–1440	Järgnev Albrecht Achilles
Eelnev Sigismund	Brandenburgi kuurvürst 1415–1440	Järgnev Friedrich II
Eelnev Sigismund	Brandenburgi markkrahv 1417–1426	Järgnev Johann Alkeemik
Eelnev Johann III	Brandenburg-Kulmbachi markkrahv 1420–1440	Järgnev Johann Alkeemik

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 [[Pilt:Friedrich I. von Brandenburg.jpg|thumb|Linnakrahv Friedrich, 15. sajandi portree]]
-'''Friedrich''' (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane [[Nürnbergi linnakrahvkond|Nürnbergi linnakrahv]] aastatel 1397-1427 ('''Friedrich VI'''), [[Ansbachi markkrahvkond|Brandenburg-Ansbachi markkrahv]] aastast 1398, [[Bayreuthi vürstkond|Brandenburg-Kulmbachi]] markkrahv aastast 1420 ja [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürst]] ('''Friedrich I''') aastast 1415 kuni oma surmani. Temast sai esimene [[Hohenzollernid|Hohenzollerni dünastia]] liige, kes valitses [[Brandenburgi mark]]krahvkonda.
+'''Friedrich''' (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane [[Nürnbergi linnakrahvkond|Nürnbergi linnakrahv]] aastatel 1397–1427 ('''Friedrich VI'''), [[Ansbachi markkrahvkond|Brandenburg-Ansbachi markkrahv]] aastast 1398, [[Bayreuthi vürstkond|Brandenburg-Kulmbachi]] markkrahv aastast 1420 ja [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürst]] ('''Friedrich I''') aastast 1415 kuni oma surmani. Temast sai esimene [[Hohenzollernid|Hohenzollerni dünastia]] liige, kes valitses [[Brandenburgi mark]]krahvkonda.
 == Elulugu ==
-Friedrich sündis [[Nürnberg]]is linnakrahv [[Friedrich V (Nürnberg)|Friedrich V]] (1333–1398) ja [[Wettinid|Wettinist]] vürstinna [[Elisabeth von Meißen]]i teise pojana. Ta asus varakult oma õemehe, [[Habsburgid|Habsburgist]] Austria hertsogi [[Albrecht III (Austria)|Albrecht III]] teenistusse. Pärast Albrechti surma 1395. aastal võitles ta [[Luksemburgi dünastia|Luksemburgist]] Ungari kuninga [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] poolel sissetungivate [[Osmanite sõjad Euroopas|Osmanite]] vägede vastu. Tema ja ta vanem vend [[Johann III (Nürnberg)|Johann]], Sigismundi õe [[Markéta Lucemburská (1373–1410)|Markéta Lucemburská]] abikaasa, võitlesid 1396. aasta [[Nikopoli lahing]]us, kus nad said hävitava kaotuse osaliseks.
+Friedrich sündis [[Nürnberg]]is linnakrahv [[Friedrich V (Nürnberg)|Friedrich V]] (1333–1398) ja [[Wettinid|Wettinist]] vürstinna [[Elisabeth von Meißen]]i teise pojana. Ta asus varakult oma õemehe, [[Habsburgid|Habsburgist]] Austria hertsogi [[Albrecht III (Austria)|Albrecht III]] teenistusse. Pärast Albrechti surma 1395. aastal võitles ta [[Luksemburgi dünastia|Luksemburgi dünastiast]] pärit Ungari kuninga [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] poolel sissetungivate [[Osmanite sõjad Euroopas|Osmanite]] vägede vastu. Tema ja ta vanem vend [[Johann III (Nürnberg)|Johann]], Sigismundi õe [[Markéta Lucemburská (1373–1410)|Markéta Lucemburská]] abikaasa, võitlesid 1396. aasta [[Nikopoli lahing]]us, kus said hävitava kaotuse osaliseks.
-Pärast Friedrichi tagasitulekut Nürnbergi jagas ta oma isa [[Frangimaa]] pärandi oma venna Johanniga, kes sai [[Bayreuthi vürstkond|Bayreuthi vürstkonna]], samas kui Friedrich sai [[Ansbachi markkrahvkond|Ansbachi markkrahvkonna]]; vennad valitsesid üheskoos [[Nürnbergi linnakrahvkond]]a. Esialgu üritas Friedrich vahendada keiserlikku segadust Sigismundi vanema poolvenna, Saksa kuninga [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzeli]] ja Pfalzi kuurvürsti [[Ruprecht (Saksa kuningas)|Ruprechti]] partei vahel, kuid 1399. aasta septembrist võitles ta siiski oma õe [[Elisabeth von Hohenzollern-Nürnberg|Elisabethi]] abikaasa Ruprechti poolel. Wenzel kukutati lõpuks ja Ruprecht valiti 21. augustil 1400 [[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuningaks]].
+Pärast Friedrichi tagasitulekut Nürnbergi jagas ta oma isa [[Frangimaa]] pärandi venna Johanniga, kes sai [[Bayreuthi vürstkond|Bayreuthi vürstkonna]], samas kui Friedrich sai [[Ansbachi markkrahvkond|Ansbachi markkrahvkonna]]. Vennad valitsesid üheskoos [[Nürnbergi linnakrahvkond]]a. Esialgu üritas Friedrich lepitada võimu pärast võitlevat Sigismundi vanemat poolvenda, Saksa kuningat [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzeli]]<nowiki/>t ja Pfalzi kuurvürsti [[Ruprecht (Saksa kuningas)|Ruprechti]] parteid, kuid 1399. aasta septembrist võitles ta siiski oma õe [[Elisabeth von Hohenzollern-Nürnberg|Elisabethi]] abikaasa Ruprechti poolel. Wenzel kukutati lõpuks ja Ruprecht valiti 21. augustil 1400 [[Roomlaste kuningas|roomlaste kuningaks]].
-Friedrich jätkas Ansbachi valitsemist 1409. aastal ja asus pärast tugevat vaenu kuningas Sigismundi teenistusse. 1410. aastal jättis sakslaste kuninga [[Ruprecht (Saksa kuningas)|Ruprechti]] surm [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] trooni tühjaks. Sigismund värbas Friedrichi abi trooni saamiseks. Sel ajal valitses Brandenburgi [[Jobst Brandenburgist|Jobst]] ja oli seega üks [[kuurvürst]]idest, kellel oli õigus hääletada uue kuninga suhtes. Sigismund vaidlustas aga Jobsti nõude Brandenburgile ja tema õiguse hääletada keisri valimisel. Sigismund nõudis neid õigusi endale ja määras Friedrichi esindama teda Brandenburgi kuurvürstina keisri valimisel 20. septembril 1410. Kuigi Sigismund selle alghääletuse võitis, võitis Jobst enamuse valijate toetuse 1410. aasta oktoobris toimunud valimistel ja nõudis keisritrooni endale. Jobsti surm kahtlastel asjaoludel 1411. aasta jaanuaris avas Sigismundile tee Brandenburgi saamiseks ja tema vaieldamatuks valimiseks keisririigi kuningaks hiljem samal aastal. Tänutäheks Friedrichi teenete eest tegi kuningas Sigismund temast ''Oberster Hauptmann'' ja ''Verwalter der Marken'' (1411). Raudse käega võitles Friedrich Brandenburgi [[Mark (territoorium)|margi]] mässulise aadli (eriti [[Quitzow]]i perekonna) vastu ja taastas lõpuks julgeoleku. Friedrichist sai ka [[Papagoide ühing]]u liige.
+Friedrich jätkas Ansbachi valitsemist 1409. aastal ja asus pärast tugevat vaenu kuningas Sigismundi teenistusse. 1410. aastal jättis sakslaste kuninga [[Ruprecht (Saksa kuningas)|Ruprechti]] surm [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] trooni tühjaks. Sigismund palus Friedrichi abi trooni saamiseks. Sel ajal valitses Brandenburgi [[Jobst Brandenburgist|Jobst]] ja oli seega üks [[kuurvürst]]idest, kellel oli õigus hääletada uue kuninga suhtes. Sigismund vaidlustas aga Jobsti nõude Brandenburgile ja tema õiguse hääletada keisri valimisel. Sigismund nõudis neid õigusi endale ja määras Friedrichi esindama teda Brandenburgi kuurvürstina keisri valimisel 20. septembril 1410. Kuigi Sigismund selle alghääletuse võitis, võitis Jobst enamuse valijate toetuse 1410. aasta oktoobris toimunud valimistel ja nõudis keisritrooni endale. Jobsti surm kahtlastel asjaoludel 1411. aasta jaanuaris avas Sigismundile tee Brandenburgi endalesaamiseks ja tema valimiseks keisririigi kuningaks hiljem samal aastal. Tänutäheks Friedrichi teenete eest tegi kuningas Sigismund temast ''Oberster Hauptmann'''i ja margi halduri (1411). Friedrich võitles raudse käega Brandenburgi [[Mark (territoorium)|margi]] mässulise aadli (eriti [[Quitzow]]i perekonna) vastu ja taastas lõpuks julgeoleku. Friedrichist sai ka [[Papagoide ühing]]u liige.
-[[Konstanzi kirikukogu]]l (30. aprillil 1415) andis Sigismund Friedrichile Brandenburgi [[markkrahv]]i ja [[kuurvürst]]i tiitlid. 21. oktoobril 1415 toimus Brandenburgi [[Maapäev]], mis andis talle võimu [[Berliin]]is. Kuningas andis markkrahvkonna talle ametlikult lääniks 18. aprillil 1417. Kui Friedrich ei nõustunud Sigismundi sunniviisilise tegutsemisega [[Hussiidid|Hussiitide]] vastu, nendevahelised suhted jahenesid.
+[[Konstanzi kirikukogu]]l (30. aprillil 1415) andis Sigismund Friedrichile Brandenburgi [[markkrahv]]i ja [[kuurvürst]]i tiitlid. 21. oktoobril 1415 toimus Brandenburgi [[maapäev]], mis andis talle võimu [[Berliin]]is. Kuningas andis markkrahvkonna talle ametlikult lääniks 18. aprillil 1417. Kui Friedrich ei nõustunud Sigismundi tegutsemisega [[Hussiidid|hussiitide]] vastu, siis nendevahelised suhted jahenesid.
-Pidev vaen Brandenburgi aadliga viis Friedrichi 1425. aastal taandumiseni tema [[Cadolzburg]]i lossist ja 1426. aastal markkrahvkonna valitsuse üleandmiseni oma pojale [[Johann (Brandenburg-Kulmbach)|Johannile]] (Friedrich jäi siiski kuurvürstiks). Pärast 1427. aastat organiseeris ta keisri sõda Hussiitide vastu ja osutas seejärel olulist abi ''Praha Compacta'' vahendamisel [[Firenze kirikukogu|Baseli kirikukogul]] (30. novembril 1433).
+Pidev vaen Brandenburgi aadliga viis Friedrichi 1425. aastal taandumiseni tema [[Cadolzburg]]i lossist ja 1426. aastal markkrahvkonna valitsuse üleandmiseni oma pojale [[Johann (Brandenburg-Kulmbach)|Johannile]] (Friedrich jäi siiski kuurvürstiks). Pärast 1427. aastat organiseeris ta keisri sõda hussiitide vastu ja osutas seejärel olulist abi Praha lepingu vahendamisel [[Firenze kirikukogu|Baseli kirikukogul]] (30. novembril 1433).
-Pärast tema surma 1440. aastal järgnes Friedrichile kuurvürstina tema vanuselt teine poeg [[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II]].
+Pärast Friedrichi surma 1440. aastal sai kuurvürstiks tema vanuselt teine poeg [[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II]].
 == Perekond ja lapsed ==
-[[Pilt:Friedrich I Brandenburg Siegesallee Zitadelle.JPG|thumb|19. sajandi Friedrich I kuju, mille lõi [[Ludwig Manzel]], osa endisest ''[[Siegesallee]]st'', nüüd [[Spandau kindlus]]es Berliinis]]
+[[Pilt:Friedrich I Brandenburg Siegesallee Zitadelle.JPG|thumb|19. sajandi Friedrich I kuju, mille lõi [[Ludwig Manzel]], osa endisest [[Siegesallee|Siegesalleest]], nüüd [[Spandau kindlus]]es Berliinis]]
-Ta abiellus [[Elisabeth von Bayern (1383–1442)|Elisabethiga]] (1383 – 13. november 1442), Baieri-Landshuti hertsogi [[Friedrich (Baieri)|Friedrichi]] ja [[Maddalena Visconti]] tütrega. Nende lapsed olid:
+Ta abiellus [[Elisabeth von Bayern (1383–1442)|Elisabethiga]] (1383 – 13. november 1442), Baieri-Landshuti hertsogi [[Friedrich (Baieri)|Friedrichi]] ja [[Maddalena Visconti]] tütrega. Nende lapsed olid
 # [[Elisabeth von Brandenburg (1403–1449)|Elisabeth]] (1403 – 31. oktoober 1449)
-# [[Johann (Brandenburg-Kulmbach)|Johann "Alkeemik"]] (1405–1465)
+# [[Johann (Brandenburg-Kulmbach)|Johann Alkeemik]] (1405–1465)
 # [[Cäcilie von Brandenburg|Cäcilie]] (u.1405 – 4. jaanuar 1449)
 # [[Margarete von Brandenburg (1410–1465)|Margarete]] (1410 – 27. juuli 1465)
@@ 34. rida: / 34. rida: @@
 # Sophie, sündis ja suri 1417. aastal
 # [[Dorothea von Brandenburg (1420–1491)|Dorothea]] (9. veebruar 1420 – 19. jaanuar 1491)
-# [[Friedrich der Jüngere (Brandenburg)|Friedrich "Paks"]] (u.1424 – 6. oktoober 1463)
+# [[Friedrich der Jüngere (Brandenburg)|Friedrich Paks]] (u.1424 – 6. oktoober 1463)
 {{algus}}