Nivelleerimine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Nivelleerimine''' ehk '''kõrguslik mõõdistamine''' ehk '''kõrgusmõõdistus''' on mõõdistamine, mille korral määratakse maapinna punktide omavahelised kõrguslikud erinevused ehk kõrguskasvud. Kõrguskasvude abil arvutatakse maapinna punktide kõrgused. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse peamiselt geomeetrilist nivelleerimist<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Ranne, Raivo|url=https://eprints.tktk.ee/id/eprint/1751/2/1_nivelleerimise_miste_ja_viisid.html|pealkiri=Nivelleerimise mõiste ja viisid|väljaanne=Liitnivelleerimine|aeg=2010|vaadatud=23.02.2021}}</ref> ja trigonomeetrilist nivelleerimist. Nivelleerimist kasutatakse laialdaselt kartograafias geodeetilise kõrguse mõõtmiseks ja ehituses  leiduvate esemete kõrguste erinevuste mõõtmiseks.<ref name=":2">Wikipedia, [https://en.wikipedia.org/wiki/Levelling Levelling] 2021. Vaadatud: 23.02.2021 </ref>

Ehituses ja mõõdistamisel kasutatavat nivelleerimise standardmeetodit nimetatakse trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.<ref>Wikipedia, [httpsname="://en.wikipedia.org/wiki/Levelling Levelling] 2021. Vaadatud: 23.02.20212" </ref> Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi (arvestades instrumendi ja viseerimistähise kõrgust). <ref name=":0">E. Runtal. 2017. Bakalaureusetöö. [https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3260/Erki_Runtal_2017BA_GM_t%C3%A4istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y "PRISMA ASENDI MÕJU KÕRGUSE MÄRKIMISE TÄPSUSELE"]. Vaadatud: 23.02.2021.</ref> Vahemaad mõõdetakse kas otse või arvutatakse geodeetilise mõõdistamistulemuste järgi. Trigonomeetrilise nivelleerimise tegemiseks on vajalik [[tahhümeeter]] ja prisma.