Ühistegevus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{vikinda}} |
{{vikinda}} |
||
| ⚫ | '''Ühistegevus''' on sarnaste huvidega [[isik]]ute koondumine, et teostada ühistegevuses osalejate individuaalsete huvide rahuldamist. Ühistegevus on sama vana kui inimkond, inimesed on läbi aegade üritanud oma isiklikke probleeme lahendada ühiselt olukorras, kus paljudel on samasugune probleem või eesmärk. Ühistegevus on õiglane, kui iga ühistegevuses osaleja saab kasu proportsionaalselt tema poolt antud panusele. |
||
| ⚫ | '''Ühistegevus''' on sarnaste huvidega [[isik]]ute koondumine, et teostada ühistegevuses osalejate individuaalsete huvide rahuldamist. Ühistegevus on sama vana |
||
==Ühistegevuse mõju== |
==Ühistegevuse mõju== |
||
Ühistegevuse |
Ühistegevuse üks kandvaid ideid on [[ühistu]] liikmete vajaduste rahuldamiseks omahinnaga teenuste osutamine. Majanduslike [[ühistu]]te kaudu saab iga ühistu liige lisasissetulekut, mis parandab tema perekonna majanduslikku olukorda. Hästikorraldatud [[Ühistu#Sotsiaalühistu|sotsiaalühistute]] kaudu saavad aga inimesed paremini rahuldada oma [[kultuur]]ilisi, sotsiaalseid ja harrastusvajadusi. Heal tasemel ja mitmekülgse [[Poliitika|poliitilise]] ühistegevuse kaudu ([[erakond]]ade kohalikud grupid) on võimalik paremini korraldada ka kohalikku omavalitsuslikku elukorraldust. Kohalikud inimesed, kes on liitunud poliitiliste erakondadega, saavad ise osaleda oma elu korraldamisel ja vahetult mõjutada külade, valdade, alevite ja linnade elu. |
||
Ühistulistel ühendustel on oma piirkonnale suur mõju. Tänu ühistutele, mille liikmeteks on kohalikud elanikud, jääb kogu ühistegevuse kaudu teenitav raha kohalike elanike kätte, seega ka kohaliku elu edendamiseks. Kohalikke projekte võimaldavad finantseerida [[hoiu-laenuühistu]]d. Kohalike ühistute puhul paraneb ka piirkonna tööhõive. Ühistutes leiavad sageli tööd ka need inimesed, kes ei ole ühistute liikmed-omanikud. Kuna maksudest laekub suur osa kohalike omavalitsuste eelarvesse, siis aitab seegi kaasa piirkonna arengule. |
Ühistulistel ühendustel on oma piirkonnale suur mõju. Tänu ühistutele, mille liikmeteks on kohalikud elanikud, jääb kogu ühistegevuse kaudu teenitav raha kohalike elanike kätte, seega ka kohaliku elu edendamiseks. Kohalikke projekte võimaldavad finantseerida [[hoiu-laenuühistu]]d. Kohalike ühistute puhul paraneb ka piirkonna tööhõive. Ühistutes leiavad sageli tööd ka need inimesed, kes ei ole ühistute liikmed-omanikud. Kuna maksudest laekub suur osa kohalike omavalitsuste eelarvesse, siis aitab seegi kaasa piirkonna arengule. Hästikorraldatud ühistegevuse kaudu on igal ühiskonna liikmel võimalik oma majanduslikku olukorda parandada ning aktiivselt osaleda ka sotsiaalelus ja poliitikas. |
||
==Eesti ühistegevusest== |
|||
| ⚫ | |||
*[http://tallinn.ester.ee/record=b1190646~S1*est "10 aastat ühistegevust iseseisvas Eestis"]. Tallinn 1930 |
|||
* [http://tallinn.ester.ee/record=b1451346~S1*est "25 aastat piimanduslikku ühistegevust. Üleriikline Piimaühisuste Keskliit"]. Tallinn: Üleriikline Piimaühisuste Keskliit, 1933* |
|||
[http://tallinn.ester.ee/record=b1618342~S1*est "10 aastat Üleriiklise Piimaühisuste Keskliidu tegevust : 1930-1939"]. Koostanud [[Leo Anderson]]. Tallinn: Üleriikline Piimaühisuste Keskliit, 1940 |
|||
*[[Valner Krinal]], [[Kaljo Krimm]], [[Eve Tomson]]. "Ühistegevuse arengust Eestis". Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 1996. 120 lk |
|||
* http://tallinn.ester.ee/record=b1530898~S1*est "80 aastat Elva Tarbijate Ühistut"]. Elva: Elva Tarbijate Ühistu, 2001 |
|||
*[[Helgi Kaldma]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20041124.1.3 "Päevaintervjuu: Ühistegevuskoda teadvustas end"]. Sakala nr 226, 24. november 2004. Lk 3 |
|||
| ⚫ | |||
*[[Coop_Eesti#Ajalugu| Coop_Eesti ajalugu ]] |
*[[Coop_Eesti#Ajalugu| Coop_Eesti ajalugu ]] |
||
| ⚫ | |||
*[[Ühistegevuskoda]] |
*[[Ühistegevuskoda]] |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
*[[Ühistu]] |
*[[Ühistu]] |
||
*[[Hoiu-laenuühistu]] |
*[[Hoiu-laenuühistu]] |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
| ⚫ | |||
* [http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=2833 telesaade Ühistegevuse pooltund] |
|||
| ⚫ | |||
* Raivo Uukkivi [[essee]] "[http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L2hKfSwPNq4J:www.raivouukkivi.ee/files/File/Dokumendid/Uhistegevuse_voimalustest.doc+%C3%9Chistegevus&cd=2&hl=et&ct=clnk Poliitiline ühistegevus. Miks ja kas rahvas võõrandub võimust?]", 2005 |
|||
* [http://www.sakala.ajaleht.ee/241104/esileht/uudised/5013472.php Päevaintervjuu: Ühistegevuskoda teadvustas end] |
|||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:Ühistegevus| ]] |
[[Kategooria:Ühistegevus| ]] |
||
Redaktsioon: 24. veebruar 2021, kell 17:08
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Ühistegevus on sarnaste huvidega isikute koondumine, et teostada ühistegevuses osalejate individuaalsete huvide rahuldamist. Ühistegevus on sama vana kui inimkond, inimesed on läbi aegade üritanud oma isiklikke probleeme lahendada ühiselt olukorras, kus paljudel on samasugune probleem või eesmärk. Ühistegevus on õiglane, kui iga ühistegevuses osaleja saab kasu proportsionaalselt tema poolt antud panusele.
Ühistegevuse mõju
Ühistegevuse üks kandvaid ideid on ühistu liikmete vajaduste rahuldamiseks omahinnaga teenuste osutamine. Majanduslike ühistute kaudu saab iga ühistu liige lisasissetulekut, mis parandab tema perekonna majanduslikku olukorda. Hästikorraldatud sotsiaalühistute kaudu saavad aga inimesed paremini rahuldada oma kultuurilisi, sotsiaalseid ja harrastusvajadusi. Heal tasemel ja mitmekülgse poliitilise ühistegevuse kaudu (erakondade kohalikud grupid) on võimalik paremini korraldada ka kohalikku omavalitsuslikku elukorraldust. Kohalikud inimesed, kes on liitunud poliitiliste erakondadega, saavad ise osaleda oma elu korraldamisel ja vahetult mõjutada külade, valdade, alevite ja linnade elu.
Ühistulistel ühendustel on oma piirkonnale suur mõju. Tänu ühistutele, mille liikmeteks on kohalikud elanikud, jääb kogu ühistegevuse kaudu teenitav raha kohalike elanike kätte, seega ka kohaliku elu edendamiseks. Kohalikke projekte võimaldavad finantseerida hoiu-laenuühistud. Kohalike ühistute puhul paraneb ka piirkonna tööhõive. Ühistutes leiavad sageli tööd ka need inimesed, kes ei ole ühistute liikmed-omanikud. Kuna maksudest laekub suur osa kohalike omavalitsuste eelarvesse, siis aitab seegi kaasa piirkonna arengule. Hästikorraldatud ühistegevuse kaudu on igal ühiskonna liikmel võimalik oma majanduslikku olukorda parandada ning aktiivselt osaleda ka sotsiaalelus ja poliitikas.
Eesti ühistegevusest
- "10 aastat ühistegevust iseseisvas Eestis". Tallinn 1930
- "25 aastat piimanduslikku ühistegevust. Üleriikline Piimaühisuste Keskliit". Tallinn: Üleriikline Piimaühisuste Keskliit, 1933*
"10 aastat Üleriiklise Piimaühisuste Keskliidu tegevust : 1930-1939". Koostanud Leo Anderson. Tallinn: Üleriikline Piimaühisuste Keskliit, 1940
- Valner Krinal, Kaljo Krimm, Eve Tomson. "Ühistegevuse arengust Eestis". Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 1996. 120 lk
- http://tallinn.ester.ee/record=b1530898~S1*est "80 aastat Elva Tarbijate Ühistut"]. Elva: Elva Tarbijate Ühistu, 2001
- Helgi Kaldma. "Päevaintervjuu: Ühistegevuskoda teadvustas end". Sakala nr 226, 24. november 2004. Lk 3
- Eesti Ühistegeline Liit
- Coop_Eesti ajalugu
- Ühistegevuskoda