Nivelleerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Fail:Waterpastoestel met beschrijving.jpg|pisi|Nivelliir]] |
|||
'''Nivelleerimine''' ehk '''kõrguslik mõõdistamine''' ehk '''kõrgusmõõdistus''' on mõõdistamine, mille korral määratakse maapinna punktide omavahelised kõrguslikud erinevused ehk kõrguskasvud. Kõrguskasvude abil arvutatakse maapinna punktide kõrgused. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse peamiselt geomeetrilist nivelleerimist<ref>{{Netiviide|autor=Ranne, Raivo|url=https://eprints.tktk.ee/id/eprint/1751/2/1_nivelleerimise_miste_ja_viisid.html|pealkiri=Nivelleerimise mõste ja viisid|väljaanne=Liitnivelleerimine|aeg=2010|vaadatud=23.02.2021}}</ref> ja trigonomeetrilist nivelleerimist. Nivelleerimist kasutatakse laialdaselt kartograafias geodeetilise kõrguse mõõtmiseks ja ehituses leiduvate esemete kõrguste erinevuste mõõtmiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Levelling|pealkiri=Lavelling|väljaanne=Wikipedia|aeg=22.01.2021|vaadatud=23.02.2021}}</ref> |
'''Nivelleerimine''' ehk '''kõrguslik mõõdistamine''' ehk '''kõrgusmõõdistus''' on mõõdistamine, mille korral määratakse maapinna punktide omavahelised kõrguslikud erinevused ehk kõrguskasvud. Kõrguskasvude abil arvutatakse maapinna punktide kõrgused. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse peamiselt geomeetrilist nivelleerimist<ref>{{Netiviide|autor=Ranne, Raivo|url=https://eprints.tktk.ee/id/eprint/1751/2/1_nivelleerimise_miste_ja_viisid.html|pealkiri=Nivelleerimise mõste ja viisid|väljaanne=Liitnivelleerimine|aeg=2010|vaadatud=23.02.2021}}</ref> ja trigonomeetrilist nivelleerimist. Nivelleerimist kasutatakse laialdaselt kartograafias geodeetilise kõrguse mõõtmiseks ja ehituses leiduvate esemete kõrguste erinevuste mõõtmiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Levelling|pealkiri=Lavelling|väljaanne=Wikipedia|aeg=22.01.2021|vaadatud=23.02.2021}}</ref> |
||
| 7. rida: | 8. rida: | ||
1) '''Keskelt nivelleerimine''' |
1) '''Keskelt nivelleerimine''' |
||
[[Fail:Surveying with total station 01.jpg|pisi|Tahhümeeter ja prisma]] |
|||
2) '''Otsast nivelleerimine''' |
2) '''Otsast nivelleerimine''' |
||
| 24. rida: | 25. rida: | ||
</math>-kaldenurk; ''HR''-prisma kõrgus. <ref name=":0" /> |
</math>-kaldenurk; ''HR''-prisma kõrgus. <ref name=":0" /> |
||
Nivelleerimise kiiruse ja mugavuse parandamiseks kasutavad tahhümeetrid juba eelnevalt sisestatud lähteandmeid ja mõõdetud horsinataal- ja vertikaalsuuna lugemeid. <ref name=":0" /> |
Nivelleerimise kiiruse ja mugavuse parandamiseks kasutavad tahhümeetrid juba eelnevalt sisestatud lähteandmeid ja mõõdetud horsinataal- ja vertikaalsuuna lugemeid. <ref name=":0" /> |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 23. veebruar 2021, kell 16:44
Nivelleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine ehk kõrgusmõõdistus on mõõdistamine, mille korral määratakse maapinna punktide omavahelised kõrguslikud erinevused ehk kõrguskasvud. Kõrguskasvude abil arvutatakse maapinna punktide kõrgused. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse peamiselt geomeetrilist nivelleerimist[1] ja trigonomeetrilist nivelleerimist. Nivelleerimist kasutatakse laialdaselt kartograafias geodeetilise kõrguse mõõtmiseks ja ehituses leiduvate esemete kõrguste erinevuste mõõtmiseks.[2]
Trigonomeetriline nivelleerimine
Ehituses ja mõõdistamisel kasutatavat nivelleerimise standardmeetodit nimetatakse trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.[3] Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi (arvestades instrumendi ja viseerimistähise kõrgust). [4] Vahemaad mõõdetakse kas otse või arvutatakse geodeetilise mõõdistamistulemuste järgi. Trigonomeetrilise nivelleerimise tegemiseks on vajalik tahhümeeter ja prisma.
Trigonomeetrilist nivelleerimist saab teha kahel järgmisel viisil:
1) Keskelt nivelleerimine
2) Otsast nivelleerimine
Esimest mõõdistamisviisi kasutatakse peamiselt siis, kui mõõtmised toimuvad reljeefsel maastikul ning kahe punkti vahe ei tohi ületada 200 m. Prismad asuvad kohas, mille kõrgust tahetakse mõõta. Tahhümeeter asub kahe punkti keskel. Punktid jagatakse tagasi- ja edasivaateks. Edasivaate kõrgus leitakse järgneva valemi abil:
HT-tagasivaatepunkti kõrgus; eT, eE-tagasi- ja edasivaate prisma kõrgused; hT,hE-tagasi- ja edasivaate kõrguskasvud; R-maa raadius.
Teise nivelleerimise puhul pannakse tahhümeeter kindelpunktile, mille kõrgus on teada ja prisma asub edasivaatepunktil. Edasivaatepunkti kõrgus arvutatakse järgneva valemi järgi:
HB-edasivaatepunkti kõrgus; HA-kindelpunkti kõrgus;HI-instrumendi kõrgus; L- kaldkaugus; -kaldenurk; HR-prisma kõrgus. [4]
Nivelleerimise kiiruse ja mugavuse parandamiseks kasutavad tahhümeetrid juba eelnevalt sisestatud lähteandmeid ja mõõdetud horsinataal- ja vertikaalsuuna lugemeid. [4]
Vaata ka
- Geomeetriline nivelleerimine
- Trigonomeetriline nivelleerimine
- Lasernivelleerimine
- Hüdrostaatiline nivelleerimine
- Baromeetriline nivelleeriine
- Nivelliir
- Kõrgusvõrk
Kirjandus
- Raivo Ranne, "Nivelleerimine" (õppematerjal) Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001, ISBN 9985929098
Välislingid
- "Lihtnivelleerimine jaamas" Tallinna Tehnikakõrgkooli õpiobjekt
- "Liitnivelleerimine" Tallinna Tehnikakõrgkooli õpiobjekt
Viited
- ↑ Ranne, Raivo (2010). "Nivelleerimise mõste ja viisid". Liitnivelleerimine. Vaadatud 23.02.2021.
- ↑ "Lavelling". Wikipedia. 22.01.2021. Vaadatud 23.02.2021.
- ↑ Wikipedia, Levelling 2021. Vaadatud: 23.02.2021
- ↑ 4,0 4,1 4,2 E. Runtal. 2017. Bakalaureusetöö. "PRISMA ASENDI MÕJU KÕRGUSE MÄRKIMISE TÄPSUSELE". Vaadatud: 23.02.2021.