Nivelleerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgis: Veebilink wikipediale |
|||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
== Trigonomeetriline nivelleerimine == |
== Trigonomeetriline nivelleerimine == |
||
Ehituses ja mõõdistamisel kasutatavat nivelleerimise standardmeetodit nimetatakse trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.<ref>Wikipedia, [https://en.wikipedia.org/wiki/Levelling Levelling] 2021. Vaadatud: 23.02.2021 </ref> Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi (arvestades instrumendi ja viseerimistähise kõrgust). <ref>E. Runtal. 2017. Bakalaureusetöö. [https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3260/Erki_Runtal_2017BA_GM_t%C3%A4istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y "PRISMA ASENDI MÕJU KÕRGUSE MÄRKIMISE TÄPSUSELE"]. Vaadatud: 23.02.2021.</ref> Vahemaad mõõdetakse kas otse või arvutatakse geodeetilise mõõdistamistulemuste järgi. Trigonomeetrilise nivelleerimise tegemiseks on vajalik [[tahhümeeter]] ja prisma. |
Ehituses ja mõõdistamisel kasutatavat nivelleerimise standardmeetodit nimetatakse trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.<ref>Wikipedia, [https://en.wikipedia.org/wiki/Levelling Levelling] 2021. Vaadatud: 23.02.2021 </ref> Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi (arvestades instrumendi ja viseerimistähise kõrgust). <ref name=":0">E. Runtal. 2017. Bakalaureusetöö. [https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3260/Erki_Runtal_2017BA_GM_t%C3%A4istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y "PRISMA ASENDI MÕJU KÕRGUSE MÄRKIMISE TÄPSUSELE"]. Vaadatud: 23.02.2021.</ref> Vahemaad mõõdetakse kas otse või arvutatakse geodeetilise mõõdistamistulemuste järgi. Trigonomeetrilise nivelleerimise tegemiseks on vajalik [[tahhümeeter]] ja prisma. |
||
Trigonomeetrilist nivelleerimist saab teha '''kahel''' '''järgmisel''' '''viisil''': |
Trigonomeetrilist nivelleerimist saab teha '''kahel''' '''järgmisel''' '''viisil''': |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
''Teises'' tuuakse nivelliir ühe punkti juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine teise punkti. Nivelleerimine toimub kahe punkti vahel otse. Kumeruse ja murdumise parandused rakendatakse otse nurkadele. <ref>S.K.Shamara. [https://civilengineering-softstudies.com/2018/04/trigonometric-leveling-theory-and-formulas-for-calculations.html Trigonometric Leveling – Theory and Formulas for Calculations]. 01.04.2018. Vaadatud: 23.02.2021</ref> |
''Teises'' tuuakse nivelliir ühe punkti juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine teise punkti. Nivelleerimine toimub kahe punkti vahel otse. Kumeruse ja murdumise parandused rakendatakse otse nurkadele. <ref>S.K.Shamara. [https://civilengineering-softstudies.com/2018/04/trigonometric-leveling-theory-and-formulas-for-calculations.html Trigonometric Leveling – Theory and Formulas for Calculations]. 01.04.2018. Vaadatud: 23.02.2021</ref> |
||
Nivelleerimise kiiruse ja mugavuse parandamiseks kasutavad tahhümeetrid juba eelnevalt sisestatud lähteandmeid ja mõõdetud horsinataal- ja vertikaalsuuna lugemeid. |
Nivelleerimise kiiruse ja mugavuse parandamiseks kasutavad tahhümeetrid juba eelnevalt sisestatud lähteandmeid ja mõõdetud horsinataal- ja vertikaalsuuna lugemeid. <ref name=":0" /> |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Geomeetriline nivelleerimine]] |
*[[Geomeetriline nivelleerimine]] |
||
Redaktsioon: 23. veebruar 2021, kell 13:35
Nivelleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine ehk kõrgusmõõdistus on maapinna punktide omavaheliste kõrguslike erinevuste ehk kõrguskasvude mõõtmine ja nende abil punktide kõrguste määramine.
Trigonomeetriline nivelleerimine
Ehituses ja mõõdistamisel kasutatavat nivelleerimise standardmeetodit nimetatakse trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.[1] Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi (arvestades instrumendi ja viseerimistähise kõrgust). [2] Vahemaad mõõdetakse kas otse või arvutatakse geodeetilise mõõdistamistulemuste järgi. Trigonomeetrilise nivelleerimise tegemiseks on vajalik tahhümeeter ja prisma.
Trigonomeetrilist nivelleerimist saab teha kahel järgmisel viisil:
1) Keskelt nivelleerimine
2) Otsast nivelleerimine
Esimeses mõõdetakse punktide horisontaalset kaugust, kui see on võimalik, vaadeldakse vertikaalnurki ja seejärel arvutatakse nende abil kaugused. Pikema vahemaa mõõdistamisel tuleb arvestada Maa kumerust ja murdumist, see lisatakse lineaarselt arvutatud kaugustele. Nivelliir asub kahe punkti keskel.
Teises tuuakse nivelliir ühe punkti juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine teise punkti. Nivelleerimine toimub kahe punkti vahel otse. Kumeruse ja murdumise parandused rakendatakse otse nurkadele. [3]
Nivelleerimise kiiruse ja mugavuse parandamiseks kasutavad tahhümeetrid juba eelnevalt sisestatud lähteandmeid ja mõõdetud horsinataal- ja vertikaalsuuna lugemeid. [2]
Vaata ka
- Geomeetriline nivelleerimine
- Trigonomeetriline nivelleerimine
- Lasernivelleerimine
- Hüdrostaatiline nivelleerimine
- Baromeetriline nivelleeriine
- Nivelliir
- Kõrgusvõrk
Kirjandus
- Raivo Ranne, "Nivelleerimine" (õppematerjal) Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001, ISBN 9985929098
Välislingid
- "Lihtnivelleerimine jaamas" Tallinna Tehnikakõrgkooli õpiobjekt
- "Liitnivelleerimine" Tallinna Tehnikakõrgkooli õpiobjekt
Viited
- ↑ Wikipedia, Levelling 2021. Vaadatud: 23.02.2021
- ↑ 2,0 2,1 E. Runtal. 2017. Bakalaureusetöö. "PRISMA ASENDI MÕJU KÕRGUSE MÄRKIMISE TÄPSUSELE". Vaadatud: 23.02.2021.
- ↑ S.K.Shamara. Trigonometric Leveling – Theory and Formulas for Calculations. 01.04.2018. Vaadatud: 23.02.2021