Sotsiaalkindlustusamet: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
82. rida: | 82. rida: | ||
|- |
|- |
||
|1993 |
|1993 |
||
|1996 |
|||
|[[Georg Männik]] |
|||
|- |
|||
|1997 |
|||
|2011 |
|2011 |
||
|[[Külli Pedak]] |
|||
|[[Külli Pedak]]<ref>{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BClli_Pedak|pealkiri=Külli Pedak|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=19.02.2021}}</ref> |
|||
|- |
|- |
||
|2. aprill 2012 |
|2. aprill 2012 |
Redaktsioon: 22. veebruar 2021, kell 07:44
Lühend | SKA |
---|---|
Deviis | Oleme ühiskonnas inimeste jaoks turvavõrguks. |
Asutatud | 1. veebruar 1993 |
Tüüp | Riigiasutus |
Eesmärk |
- sotsiaalkindlustusameti teenused on vajaduspõhised ja kasutajamugavad; - sotsiaalkindlustusamet on Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi kompetentsikeskus; - inimeste elukvaliteet on paranenud. |
Peakorter | Paldiski mnt 80, Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
Ametlikud keeled | Eesti keel |
Peadirektor | Egon Veermäe |
Emaorganisatsioon | Sotsiaalministeerium |
Eelarve maht | 3,27 miljardit € (+5%) (2021) |
Töötajad | 570 (2019) |
Sotsiaalkindlustusamet (lühend SKA) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis tegeleb sotsiaalkaitse ja lastekaitse korraldamisega ning teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi ettenähtud alustel ja ulatuses. Amet on aruandekohustuslik sotsiaalministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teeb ameti üle teenistuslikku järelevalvet.[1] Sotsiaalkindlustusamet pakub jooksvalt teenuseid umbes 700 000 inimesele. 2017. aasta seisuga maksis Sotsiaalkindlustusamet igakuiselt 420 000 pensionärile umbes 140 miljonit eurot pensioni, 160 000 perele 16 miljonit eurot peretoetusi ja 17 000 inimesele 15 miljonit eurot vanemahüvitisi.[2]
Sotsiaalkindlustusamet on suurima eelarvega valitsusasutus. Kui Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarve moodustab tervelt 50% Eesti riigieelarve kulude mahust, siis Sotsiaalkindlustusameti eelarve moodustab koguni 56% Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest ehk umbes veerandi Eesti riigi eelarvest.[3]
Sotsiaalkindlustusameti tööd juhib peadirektor. Alates 1. juunist 2016 on Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe, kes on teavitanud, et lahkub ametist 28. veebruaril 2021. [4] Konkurss uue peadirektori leidmiseks on käimas.
Sotsiaalkindlustusametil on klienditeenindused kõigis Eesti maakondades.[5]
Info- ja abitelefonid
Infotelefoni nimi | Telefoni nr |
---|---|
Sotsiaalkindlustusameti infotelefon | 612 1360 |
Lasteabi telefon | 116 111 |
Kadunud laste telefon | 116 000 |
Ohvriabi kriisitelefon | 116 006 |
Naiste tugikeskuste kontaktandmed | Leiad siit |
Ülesanded
Ameti peamised ülesanded on:[1]
- riiklike pensionide ja sotsiaalkaitse toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine;
- alusetult tehtud sotsiaalkaitsekulutuste tagasinõudmine;
- puude tuvastamine ja raskusastme määramine;
- riiklike sotsiaalteenuste korraldamine;
- ohvriabi- ja lepitusteenuse korraldamine;
- rändega seotud teenuste korraldamine;
- sotsiaalmaksu maksmine erijuhtudel;
- riiklike lastekaitseteenuste korraldamine;
- riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine;
- riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemine;
- sotsiaalteenuste tegevuslubade väljaandmine;
- osalemine tegevusvaldkonnaga seotud poliitika ning strateegiate, arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel ja rahvusvahelistes projektides;
- vaiete menetlemine;
- oma pädevuse piires riigi ja ameti esindamine kohtus.
Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavateks hüvitisteks on riiklikud pensionid, riiklikud peretoetused, psühholoogilise abi kulude hüvitamine, kuriteoohvri riiklikud hüvitused ja puuetega inimeste sotsiaaltoetused. Lisaks pakutakse kriisiabiteenust, lepitusteenust, pereteraapia teenust, asendushoolduse ja kasuvanemluse teenust, lastekaitse teenust, erihoolekandeteenuseid, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid ja puude tuvastamise teenust.
Ajalugu
- Alates 1. jaanuarist 2000 on kasutuses ja aktiivses arenduses sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS).[7]
- 14. oktoober 2019 avati veebipõhine iseteenindusportaal. Esimese teenusena said lapsevanemad kasutada taotlustevaba perehüvitiste teenust.[8]
Endised peadirektorid
Ametisse astumine | Ametist lahkumine | Nimi |
---|---|---|
1993 | 1996 | Georg Männik |
1997 | 2011 | Külli Pedak |
2. aprill 2012 | 24. juuni 2016 | Juta Saarvet[9] |
Sotsiaalkaitse infosüsteem
Sotsiaalkaitse infosüsteem (lühend SKAIS) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse seadustest tulenevate Sotsiaalkindlustusameti avalike ülesannete täitmise eesmärgil, sealhulgas riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ning elatisabi pakkumise, määramise ja maksmise eesmärgil ning ohvriabi, puude raskusastme tuvastamise, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse korraldamise eesmärgil. Süsteemi omanik on Sotsiaalkindlustusamet. [7] Infosüsteemi kasutajad on kõik vabariigi pensioniametid, Riiklik pensionkindlustuse register ja Sotsiaalkindlustusamet.[10]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 "Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus". 30. jaanuar 2019. Vaadatud 19. veebruar 2021.
- ↑ "Sotsiaalkindlustusameti arengukava 2017–2020" (PDF). Vaadatud 19.02.2021.
- ↑ "2021. aasta riigieelarve materjalid". 30. september 2020. Vaadatud 19. veebruar 2021.
- ↑ "Sotsiaalkindlustusameti juht vahetub". 24. november 2020.
- ↑ "Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused". Vaadatud 21.02.2021.
- ↑ Sotsiaalkindlustusamet (30. märts 2015). "SKA pressiteade: Uus e-teenus ühendab neli erinevat peretoetuse ja hüvitise taotlust".
- ↑ 7,0 7,1 "SOTSIAALKAITSE INFOSÜSTEEM". Vaadatud 19.02.2021.
- ↑ "Sotsiaalkindlustusamet avas esimese proaktiivse avaliku teenuse". 14. oktoober 2019.
- ↑ Sotsiaalministeerium (4. aprill 2016). "Sotsiaalkindlustusameti peadirektor lahkub juunis ametist".
- ↑ "SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI INFOSÜSTEEM". Vaadatud 21.02.2021.