Johannes V (Saare-Lääne piiskop): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. veebruar 2021, kell 16:25

See artikkel räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste Johannes V kohta vaata lehekülge Johannes V; Johann V kohta vaata lehekülge Johann V

Johannes V, Kuramaa piiskopina Johann IV, epitaaf

Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.

Tema vanavanemad olid Ludolf von Münchhausen ja Katharina von dem Busche, vanemad Johann von Münchhausen ja Anna von Wettberg.^[1] Ta sündis Hadenhausenis Mindeni lähedal.

Münchhausen oli Verdeni ja Saare-Lääne toomkapiitlite varahoidja (thesaurus või thesaurarius) ning Mindeni toomhärra. Võimalik, et 1539. aastaks oli temast saanud Kuramaa piiskopi koadjuutor.^[2] Paavsti kinnitust tal koadjuutorina aga polnud, sest 1540. aasta 10. mail nimetati teda Kuramaa elektiks ehk valitud piiskopiks.^[3] Paavst Paulus III kinnitas ta piiskopiks sama aasta 16. juulil, ehkki veel 26. jaanuaril 1541 on teda Liivimaal mainitud Kuramaa ametisse kinnitatud elektina (electus et confirmatus), mitte piiskopina. Arvatavasti 26. detsembril 1540 oli ta komissar Leedu ja Liivimaa piiri reguleerimisel.

13. juulil 1541 sai ta Saare-Lääne piiskopkonna administraatoriks, samal ajal nimetati teda ka koadjuutoriks. Theodor Schiemanni järgi kinnitati 4. märtsil 1542 Paulus III poolt piiskopiks, kuid allikates nimetati teda enamasti ka edaspidi Saare-Lääne administraatoriks. Konrad Eubeli järgi kinnitas paavst Johanni Saare-Lääne piiskopiks juba 9. jaanuaril 1542.^[4]

Münchhausen müüs 1559. aasta sügisel Saare-Lääne piiskopkonna Taani kuningale Frederik II-le, kes andis selle hertsog Magnusele. Viimane omandas Johannilt ka Kuramaa piiskopkonna. 1560. aasta kevadel saabus Magnus Liivimaale ja võttis Johannilt piiskopkonnad üle. Piiskop Johann lahkus Liivimaalt ja oli 1560. aasta suvel Kopenhaagenis, seal viibis ta ka 1562. aasta suvel, 1563. aastal sai tast aga drost Rhadenis. 1565. aastal oli ta juba täielikult protestantlik jutlustaja Rehburgis ja 1566. aastal abiellus ta Mindenis Lucia Hermelingiga (teda ennast nimetati Johann von Oldeniks). Tema leske on mainitud veel 1584. aastal. Johann ise suri arvatavasti 1572. aastal, ta maeti Verdeni toomkirikusse.

Isiklikku

Münchhauseni vend või nõbu olid Kuldīga komtuur Ernst von Münchhausen ja Läänemaa stiftifoogt Christoph von Münchhausen. Veel üks tema sugulane, Heinrich von Münchhausen, oli Kuramaal orduvasall. Johannese õde Anna oli abielus Dietrich Behriga, nende poeg oli Ulrich Behr.

Viited

↑ Sugupuu Genis
↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540), nr 1045
↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540), nr 1065, lisa I.
↑ Konrad Eubel, Hierarchia Catholica Medii et Recentioris Aevi, Vol. III, Monasterii, 1923, lk 264.

Kirjandus

Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Lk 457.
Leonid Arbusow vanem, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert", Aastaraamatus JAhrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, 1901 [2. osa], lk 72–73; 1902 [3. osa], lk 60–61; 1911/1912/1913 [4. osa], lk 145.
Carl Schirren, Bischof Johann von Münchhausen. In: Baltische Monatsschrift, 28 (1881), lk 1-37.
Friedrich von Klocke, "Aus Lebensgeschichte und Verwandtschaftskreis des Weserländers Johann von Münchhausen, Bischofs von Kurland und Administrators von Oesel (1540/41-1560)", Norddeutsche Familienkunde, 1 (1952), lk 121–124.
Madis Maasing, "Saare-Lääne piiskop ja tema vaimulik isand. Põhijooni Johannes von Münchhauseni suhetest Riia peapiiskopi Wilhelmiga (1541–1560)", Läänemaa Muuseumi Toimetised, XVI (2013), lk-d 55−87.

Eelnev Hermann II Ronneberg	Kuramaa piiskop 1540–1560	Järgnev Magnus
Eelnev Reinhold von Buxhoeveden	Saare-Lääne piiskop 1541/1542–1560	Järgnev Magnus

[1] Sugupuu Genis

[2] Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540), nr 1045

[3] Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540), nr 1065, lisa I.

[4] Konrad Eubel, Hierarchia Catholica Medii et Recentioris Aevi, Vol. III, Monasterii, 1923, lk 264.

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 Tema vanavanemad olid Ludolf von Münchhausen ja Katharina von dem Busche, vanemad Johann von Münchhausen ja Anna von Wettberg.<ref>[http://www.geni.com/people/Johann-von-Münchhausen/6000000039405823267 Sugupuu Genis]</ref> Ta sündis [[Hadenhausen]]is [[Minden]]i lähedal.
-Münchhausen oli Verdeni ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] toomkapiitlite varahoidja (''thesaurus'' või ''thesaurarius'') ning Mindeni [[toomhärra]]. Võimalik, et [[1539]]. aastaks oli temast saanud Kuramaa piiskopi [[koadjuutor]].<ref>''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540)'', nr 1045</ref> [[Paavst]]i kinnitust tal koadjuutorina aga polnud, sest 1540. aasta 10. mail nimetati teda Kuramaa elektiks ehk valitud piiskopiks.<ref>''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540)'', nr 1065, lisa I.</ref> Paavst [[Paulus III]] kinnitas ta piiskopiks sama aasta [[16. juuli]]l, ehkki veel [[26. jaanuar]]il [[1541]] on teda Liivimaal mainitud Kuramaa ametisse kinnitatud elektina (''electus et confirmatus''), mitte piiskopina. Arvatavasti [[26. detsember|26. detsembril]] [[1540]] oli ta komissar [[Leedu]] ja [[Liivimaa]] piiri reguleerimisel.
+Münchhausen oli [[Verdeni piiskopkond|Verdeni]] ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] [[toomkapiitel|toomkapiitlite]] varahoidja (''thesaurus'' või ''thesaurarius'') ning Mindeni [[toomhärra]]. Võimalik, et [[1539]]. aastaks oli temast saanud Kuramaa piiskopi [[koadjuutor]].<ref>''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540)'', nr 1045</ref> [[Paavst]]i kinnitust tal koadjuutorina aga polnud, sest 1540. aasta 10. mail nimetati teda Kuramaa elektiks ehk valitud piiskopiks.<ref>''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540)'', nr 1065, lisa I.</ref> Paavst [[Paulus III]] kinnitas ta piiskopiks sama aasta [[16. juuli]]l, ehkki veel [[26. jaanuar]]il [[1541]] on teda Liivimaal mainitud Kuramaa ametisse kinnitatud elektina (''electus et confirmatus''), mitte piiskopina. Arvatavasti [[26. detsember|26. detsembril]] [[1540]] oli ta komissar [[Leedu]] ja [[Liivimaa]] piiri reguleerimisel.
 [[13. juuli]]l 1541 sai ta [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] administraatoriks, samal ajal nimetati teda ka [[koadjuutor]]iks. [[Theodor Schiemann]]i järgi kinnitati [[4. märts]]il 1542 Paulus III poolt piiskopiks, kuid allikates nimetati teda enamasti ka edaspidi Saare-Lääne administraatoriks. [[Konrad Eubel]]i järgi kinnitas paavst Johanni Saare-Lääne piiskopiks juba [[9. jaanuar]]il 1542.<ref>Konrad Eubel, ''Hierarchia Catholica Medii et Recentioris Aevi'', Vol. III, Monasterii, 1923, lk 264.</ref>
-Münchhausen müüs [[1559]]. aasta sügisel Saare-Lääne piiskopkonna Taani kuningale [[Frederik II]]-le, kes andis selle hertsog [[Magnus]]ele. Viimane omandas Johannilt ka Kuramaa piiskopkonna. 1560. aasta kevadel saabus Magnus Liivimaale ja võttis Johannilt piiskopkonnad üle. Piiskop Johann lahkus Liivimaalt ja oli 1560. aasta suvel [[Kopenhaagen]]is, seal viibis ta ka [[1562]]. aasta suvel, [[1563]]. aastal sai tast aga [[drost]] [[Rhaden]]is. [[1565]]. aastal oli ta juba täielikult protestantlik jutlustaja [[Rehburg]]is ja [[1566]]. aastal abiellus ta Mindenis Lucia Hermelingiga (teda ennast nimetati Johann von Oldeniks). Tema leske on mainitud veel [[1584]]. aastal. Johann ise suri arvatavasti [[1572]]. aastal, ta maeti Verdeni toomkirikusse.
+Münchhausen müüs [[1559]]. aasta sügisel Saare-Lääne piiskopkonna [[Taangi kuningas|Taani kuningale]] [[Frederik II]]-le, kes andis selle hertsog [[Magnus]]ele. Viimane omandas Johannilt ka Kuramaa piiskopkonna. 1560. aasta kevadel saabus Magnus Liivimaale ja võttis Johannilt piiskopkonnad üle. Piiskop Johann lahkus Liivimaalt ja oli 1560. aasta suvel [[Kopenhaagen]]is, seal viibis ta ka [[1562]]. aasta suvel, [[1563]]. aastal sai tast aga [[drost]] [[Rhaden]]is. [[1565]]. aastal oli ta juba täielikult protestantlik jutlustaja [[Rehburg]]is ja [[1566]]. aastal abiellus ta Mindenis Lucia Hermelingiga (teda ennast nimetati Johann von Oldeniks). Tema leske on mainitud veel [[1584]]. aastal. Johann ise suri arvatavasti [[1572]]. aastal, ta maeti [[Verdeni toomkirik]]usse.
 ==Isiklikku==