Asjaajamine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
Resümee puudub
 
4. rida: 4. rida:
==Asjaajamise põhimõisteid==
==Asjaajamise põhimõisteid==
*[[Dokument]] – mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks.
*[[Dokument]] – mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks.
*[[Dokumendihaldus]] – on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja -toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims- ja korraldusprotsessidega.
*[[Dokumendihaldus]] – on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa arvatud ametitegevuste ja -toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims- ja korraldusprotsessidega.
*[[Dokumendisüsteem]] – infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul.
*[[Dokumendisüsteem]] – infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul.
*[[Arhivaal]] – Dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule.
*[[Arhivaal]] – Dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule.
19. rida: 19. rida:
==Asjaajamise liigid==
==Asjaajamise liigid==
a) '''Tsentraliseeritud''' – kõik asjaajamise toimingud toimuvad ühes kohas;
a) '''tsentraliseeritud''' – kõik asjaajamise toimingud toimuvad ühes kohas;


b) '''detsentraliseeritud''' – kõik asjaajamise toimingud toimuvad struktuuriüksustes;
b) '''detsentraliseeritud''' – kõik asjaajamise toimingud toimuvad struktuuriüksustes;
53. rida: 53. rida:
*asutuse asjaajamisperiood või – perioodid
*asutuse asjaajamisperiood või – perioodid
*asutuse dokumendiringluse kord või skeemid
*asutuse dokumendiringluse kord või skeemid
*dokumendiblankide kasutamise kord
*dokumendiplankide kasutamise kord
*registreeritavate dokumentide liigid; registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem
*registreeritavate dokumentide liigid; registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem
*dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu
*dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu
73. rida: 73. rida:
*vorm – viis, kuidas sisu on esitatud
*vorm – viis, kuidas sisu on esitatud
*füüsiline vorm – dokumendi välised tunnused
*füüsiline vorm – dokumendi välised tunnused
*intellektuaalne – sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. )
*intellektuaalne – sisu väljendamise viis (tekst, pilt, diagramm, jms. )
*isikud – võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku osalust : väljaandja, adressaat, koostaja
*isikud – võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku osalust: väljaandja, adressaat, koostaja


87. rida: 87. rida:
<u>Igal asutusel on:</u>
<u>Igal asutusel on:</u>


'''Üldplank''' (nii paber- kui ka digitaalsel kandjal). Üldplangi alusel võib moodustada dokumendiliigi planke. Dokumendiplangid kujundatakse " Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes" toodud näidisvormingu alusel ( kuni vastavate standardite väljatöötamiseni ). Dokumendil on kohustuslikud ja vastavale dokumendiliigile omased rekvisiidid.
'''Üldplank''' (nii paberil kui ka digitaalsel teabekandjal). Üldplangi alusel võib moodustada dokumendiliigi planke. Dokumendiplangid kujundatakse „Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes“ toodud näidisvormingu alusel ( kuni vastavate standardite väljatöötamiseni ). Dokumendil on kohustuslikud ja vastavale dokumendiliigile omased rekvisiidid.


===Kohustuslikud rekvisiidid===
===Kohustuslikud rekvisiidid===
129. rida: 129. rida:
*Sisedokumentide ringlust
*Sisedokumentide ringlust
Asutus on kohustatud registreerima dokumenditregistris tema ülesannete käigus loodud ja saadud dokumendid. Dokumendi loomise ja saamise viis ning teabekandja ei saa olla registreerimata jätmise põhjuseks. Dokumentide registreerimine peab olema ühekordne.
Asutus on kohustatud registreerima dokumendiregistris tema ülesannete käigus loodud ja saadud dokumendid. Dokumendi loomise ja saamise viis ning teabekandja ei saa olla registreerimata jätmise põhjuseks. Dokumentide registreerimine peab olema ühekordne.


==Õigusaktid==
==Õigusaktid==
===Määrused===
===Määrused:===
1) Asjaajamiskorra ühtsed alused
1) asjaajamiskorra ühtsed alused;
2) arhiivieeskiri;
2) Arhiivieeskiri


3) Riiklike registrite põhimäärused
3) riiklike registrite põhimäärused;
4) Juhendid
4) juhendid;


5) Ministri määrused ja käskkirjad
5) ministri määrused ja käskkirjad;


6) Kohalike omavalitsuste määrused
6) kohalike omavalitsuste määrused.


===Seadused===
===Seadused:===
1) arhiiviseadus;
1) Arhiiviseadus
2) Avaliku teabe seadus
2) avaliku teabe seadus;


3) Isikuandmete kaitse seadus
3) isikuandmete kaitse seadus;


4) Raamatupidamise seadus
4) raamatupidamise seadus;


5) Töölepingu seadus
5) töölepingu seadus;


6) Digitaalallkirja seadus
6) digitaalallkirja seadus;
7) Andmekogude seadus
7) andmekogude seadus;


8) tõestamisseadus;
8) Tõestamisseadus


9) Haldusmenetluse seadus
9) haldusmenetluse seadus;


10) Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus
10) märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus.


===Standardid===
===Standardid:===
1) EVS 8:2000 (infotehnoloogia reeglid eesti keele kultuuri keskkonnas)
1) EVS 8:2000 (infotehnoloogia reeglid eesti keele kultuuri keskkonnas);


2) Hea dok ja arhiivi juhised
2) hea dok ja arhiivi juhised.


===Asutusesisesed õigusaktid/normdokumendid===
===Asutusesisesed õigusaktid/normdokumendid:===
1) Asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem
1) asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem;


2) Arhiivi ohuplaan
2) arhiivi ohuplaan;


3) Teabenõuete menetlemise plaan
3) teabenõuete menetlemise plaan.


==Digitaalne asjaajamine==
==Digitaalne asjaajamine==
186. rida: 186. rida:


===Postipoiss===
===Postipoiss===
Postipoiss on elektrooniline dokumendihalduse süsteem, mis mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal oleva dokumenteeritud informatsiooni (kirjad, avaldused, käskkirjad, lepingud, õigusaktid, protokollid, korraldused jne) haldamiseks. Postipoiss hõlmab dokumendi protsesse alates nende loomisest/saamisest, registreerimisest, haldamisest asutusesiseselt kuni selle arhivaaliks viimiseni.
Postipoiss on elektrooniline dokumendihalduse süsteem, mis mõeldud elektroonilise ja paberil oleva dokumenteeritud informatsiooni (kirjad, avaldused, käskkirjad, lepingud, õigusaktid, protokollid, korraldused jne) haldamiseks. Postipoiss hõlmab dokumendi protsesse alates nende loomisest/saamisest, registreerimisest, haldamisest asutuse sees kuni selle arhivaaliks viimiseni.


==Hästi korraldatud asjaajamise tunnused==
==Hästi korraldatud asjaajamise tunnused==

Viimane redaktsioon: 11. veebruar 2021, kell 10:43

Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmisel arhiivi. (Arhiiviseadus § 2 lg 1).

Asjaajamise põhimõisteid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Dokument – mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks.
  • Dokumendihaldus – on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa arvatud ametitegevuste ja -toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims- ja korraldusprotsessidega.
  • Dokumendisüsteem – infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul.
  • Arhivaal – Dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule.
  • Arhiiv – Asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum.

Asjaajamise korraldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Asutuse sisemist töökorraldust reguleerivates dokumentides määratakse asjaajamistoiminguid korraldavad (vastutavad) struktuuriüksused ja ametnikud:

  • Asjaajamise korraldamine (sh asjaajamiskorra, dokumentide loetelu koostamine)
  • Dokumentide registreerimine ja ringluse korraldamine
  • Dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine (sh.teabenõuete täitmine)
  • Arhivaalide hoidmine asutuses ja avalikku – või eraarhiivi üleandmiseks ettevalmistamine
  • Dokumentide tähtaegse täitmise kontrolli korraldamine

Asjaajamise liigid[muuda | muuda lähteteksti]

a) tsentraliseeritud – kõik asjaajamise toimingud toimuvad ühes kohas;

b) detsentraliseeritud – kõik asjaajamise toimingud toimuvad struktuuriüksustes;

c) diferentseeritud – osa asjaajamist toimub tsentraliseeritud ja osa struktuuriüksustes.

Nõuded asjaajamisele[muuda | muuda lähteteksti]

Asjaajamine peab olema teostatud süstemaatiliselt ning asjaajamistoimingud peavad olema kavandatud ja metoodiliselt teostatud.

Asjaajamine peab olema teostatud järjekindlalt[muuda | muuda lähteteksti]

  • järjekindlus suhtumises dokumenti olenemata selle teabeväärtusest
  • järjekindlus ajas – tähelepanu ja vahendid
  • kõik dokumendiliigid, teabekandjad, vormingud

Asjaajamistoimingud peavad olema kontrollitavad[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik toimingud, mida dokumendiga tehakse, peavad olema kontrollitud dokumendi loomisest või saamisest kuni tema hävitamise või üleandmiseni avalikku – või eraarhiivi.

Asjaajamine toimib kogu elukäigu jooksul[muuda | muuda lähteteksti]

  • dokumendi elukäik põhineb dokumentide väärtuse muutumises ajas
  • dokumendi elukäik võib kesta 1 aasta, 10 aastat või 100 aastat jne. Aktiivses faasis olev dokument läbib elukäigu jooksul kolm faasi: aktiivse, poolaktiivse ja mitteaktiivse.

Asjaajamine peab tagama[muuda | muuda lähteteksti]

  • asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise
  • nõuetekohaste dokumentide vormistamise
  • dokumentide kiire ringluse
  • dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile
  • dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise
  • dokumentide tähtaegse täitmise
  • dokumentide ja neis sisalduva teabe säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaja jooksul

Asutuse asjaajamiskord[muuda | muuda lähteteksti]

Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse[muuda | muuda lähteteksti]

  • asutuse asjaajamisperiood või – perioodid
  • asutuse dokumendiringluse kord või skeemid
  • dokumendiplankide kasutamise kord
  • registreeritavate dokumentide liigid; registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem
  • dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu
  • dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord
  • asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord
  • asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord
  • dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord
  • dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord
  • vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord
  • dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998 aasta määrusega nr. 308 kinnitatud "Arhiivieeskirjaga"
  • ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus – või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord
  • muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest

Dokument asjaajamises[muuda | muuda lähteteksti]

Dokumendi komponendid[muuda | muuda lähteteksti]

  • teabekandja
  • sisu – faktid, millest dokument räägib
  • vorm – viis, kuidas sisu on esitatud
  • füüsiline vorm – dokumendi välised tunnused
  • intellektuaalne – sisu väljendamise viis (tekst, pilt, diagramm, jms. )
  • isikud – võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku osalust: väljaandja, adressaat, koostaja


Dokument omab tõestusväärtust, kui ta on usaldatav ja autentne

  • usaldatav dokument – tõene, pole võltsitud
  • autentne – päritolu võib usaldada

Dokumendi vorminõuded[muuda | muuda lähteteksti]

Dokumendid vormistatakse dokumendiplankidele.

Igal asutusel on:

Üldplank (nii paberil kui ka digitaalsel teabekandjal). Üldplangi alusel võib moodustada dokumendiliigi planke. Dokumendiplangid kujundatakse „Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes“ toodud näidisvormingu alusel ( kuni vastavate standardite väljatöötamiseni ). Dokumendil on kohustuslikud ja vastavale dokumendiliigile omased rekvisiidid.

Kohustuslikud rekvisiidid[muuda | muuda lähteteksti]

  • väljaandja nimi või nimetus
  • dokumendi kuupäev
  • tekst
  • allkiri
  • vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul)

Dokumendiliigist lähtuvad lisarekvisiidid[muuda | muuda lähteteksti]

  • asutuse sümbol (logo)
  • asutuse registrikood
  • väljaandmise koht
  • menetlemise korda või juurdepääsu reguleeriv märge
  • adressaat
  • indeks
  • dokumendiliigi nimetus
  • kinnitusmärge
  • pöördumine
  • märkus lisade kohta
  • lisaadressaadid
  • kooskõlastusmärge
  • viisa
  • pitser, ärakirja või koopia, väljavõtte ja arvutiväljatrüki kinnitamise märge
  • koostaja või vastutava väljaandja nimi
  • pealkiri

Dokumendiringlus[muuda | muuda lähteteksti]

Dokumendiringlus on dokumentide liikumine asutuses alates nende saamisest või koostamisest kuni nende täitmise ja väljasaatmiseni.

Dokumendiringluse eesmärk on piirata dokumentide põhjendamatuid ümberpaigutusi.

Dokumendiringluse ülesanne[muuda | muuda lähteteksti]

  • Täpsustada, millised dokumendiliigid suunatakse juhtkonnale läbivaatamiseks, millised otse osakondadesse
  • Vältida olukordi, et asutuse juht vaatab läbi kogu saabuva posti, kui on olemas asetäitjad eri küsimuste lahendamiseks

Eristatakse[muuda | muuda lähteteksti]

  • Saabunud dokumentide ringlust
  • Väljasaadetavate dokumentide ringlust
  • Sisedokumentide ringlust

Asutus on kohustatud registreerima dokumendiregistris tema ülesannete käigus loodud ja saadud dokumendid. Dokumendi loomise ja saamise viis ning teabekandja ei saa olla registreerimata jätmise põhjuseks. Dokumentide registreerimine peab olema ühekordne.

Õigusaktid[muuda | muuda lähteteksti]

Määrused:[muuda | muuda lähteteksti]

1) asjaajamiskorra ühtsed alused;

2) arhiivieeskiri;

3) riiklike registrite põhimäärused;

4) juhendid;

5) ministri määrused ja käskkirjad;

6) kohalike omavalitsuste määrused.

Seadused:[muuda | muuda lähteteksti]

1) arhiiviseadus;

2) avaliku teabe seadus;

3) isikuandmete kaitse seadus;

4) raamatupidamise seadus;

5) töölepingu seadus;

6) digitaalallkirja seadus;

7) andmekogude seadus;

8) tõestamisseadus;

9) haldusmenetluse seadus;

10) märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus.

Standardid:[muuda | muuda lähteteksti]

1) EVS 8:2000 (infotehnoloogia reeglid eesti keele kultuuri keskkonnas);

2) hea dok ja arhiivi juhised.

Asutusesisesed õigusaktid/normdokumendid:[muuda | muuda lähteteksti]

1) asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem;

2) arhiivi ohuplaan;

3) teabenõuete menetlemise plaan.

Digitaalne asjaajamine[muuda | muuda lähteteksti]

Amphora[muuda | muuda lähteteksti]

Amphora võimaldab digitaalset dokumendihaldust ja asjaajamist. Amphora on juhtivaid digitaalse asjaajamise tarkvarasid Eestis. Tarkvara on loodud kasutajate vajadustest lähtuvalt ning mitmete funktsionaalsuste arendus on toimunud kasutajate tellimusel.

Delta[muuda | muuda lähteteksti]

Delta on veebipõhine rakendus, milles on realiseeritud dokumendi elukäigu jaoks vajaminev funktsionaalsus ning mis on ideaalne organisatsiooni dokumendihalduse töövahendiks

Postipoiss[muuda | muuda lähteteksti]

Postipoiss on elektrooniline dokumendihalduse süsteem, mis mõeldud elektroonilise ja paberil oleva dokumenteeritud informatsiooni (kirjad, avaldused, käskkirjad, lepingud, õigusaktid, protokollid, korraldused jne) haldamiseks. Postipoiss hõlmab dokumendi protsesse alates nende loomisest/saamisest, registreerimisest, haldamisest asutuse sees kuni selle arhivaaliks viimiseni.

Hästi korraldatud asjaajamise tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Hästi korraldatud asjaajamisel on järgmised tunnused:

dokumendid vormistatakse korrektselt, kooskõlas kehtivate õigusaktidega, et kindlustada nende juriidiline jõud; dokumenditöö on maksimaalselt mehhaniseeritud, automatiseeritud, arvutiseeritud;

on loodud otstarbekas dokumentide arvestuse süsteem;

dokumendiringlus (dokumentide liikumine saamise või koostamise momendist täitmise või väljasaatmiseni) on operatiivne;

dokumendid lahendatakse tähtaegselt, on loodud töökindel tähtaegse lahendamise kontrolli süsteem;

lahendatud dokumendid paigutatakse toimikusse süsteemikindlalt;

dokumente säilitatakse nõuetekohaselt.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]