Lembit Koik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
14. rida: | 14. rida: | ||
==Poliitiline tegevus== |
==Poliitiline tegevus== |
||
Ta osales [[1988]]. aasta [[13. aprill]]i telesaates "[[Mõtleme veel]]", kus toodi üldsuse ette kava algatada [[Rahvarinne]] [[Perestroika]] toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus [[Tallinn]]as [[Mainor]]is. Nii eesti- kui ka venekeelse [[Rahvarinde Teataja]] esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja [[Nõukogude Õigus]] toimetuses. |
Ta osales [[1988]]. aasta [[13. aprill]]i telesaates "[[Mõtleme veel]]", kus toodi üldsuse ette kava algatada [[Rahvarinne]] [[Perestroika]] toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus [[Tallinn]]as [[Mainor]]is. Nii eesti- kui ka venekeelse [[Rahvarinde Teataja]] esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja [[Nõukogude Õigus]] toimetuses. 2004 ilmus tema kirjutatud raamat "Balti kett". |
||
Ta oli aastail [[1991]]–[[1992]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees|Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] nõunik. |
Ta oli aastail [[1991]]–[[1992]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees|Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] nõunik. |
||
==Seotus [[KGB]]-ga== |
|||
Arhiiviandmetel värvati Lembit Koik [[1955]]. aastal [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] agendiks varjunimega "A. Siil".<ref>Indrek Jürjo, "Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid [[KGB]], [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] ja [[VEKSA]] arhiividokumentide põhjal". Umara 1996</ref>, <ref>Selgust meie spordiajakirjandusse, Luup, 1997, nr 1, lk 60</ref> Lembit Koik ise ütleb, et ta oli fiktiivne agent, kes pandi nimekirja tagaselja, ja tegelikult ta agendina ei tegutsenud{{lisa viide}}. |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
Redaktsioon: 11. veebruar 2021, kell 10:17
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
Lembit Koik (3. september 1929 Tartu – 5. jaanuar 2017) oli eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane.
1952. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli juristina.
Töötas ajakirjanikuna Eesti Raadios, Õhtulehes ja Spordilehes. Aastail 1967–1991 oli ajakirja Nõukogude Õigus/Eesti Jurist peatoimetaja. Nõukogude ajal esines ta regulaarselt Eesti Raadio välissaadetes.
Sportlase ja sporditegelasena
Sportlasena harrastas ta eeskätt veepalli; Dünamo meeskonnas tuli ta kolmel korral Eesti NSV meistriks. Harrastas ka teisi võistkondlikke mänge.
Hiljem tegutses ta spordiajakirjanikuna ja -ajaloolasena ning veepallikohtunikuna.
Ta oli VEKSA ühingu spordisektsiooni esimees ja Eesti Ajakirjanike Liidu spordiajakirjanike sektsiooni aseesimees ning Eesti Spordiajakirjanike Ühenduse esimees.
Poliitiline tegevus
Ta osales 1988. aasta 13. aprilli telesaates "Mõtleme veel", kus toodi üldsuse ette kava algatada Rahvarinne Perestroika toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus Tallinnas Mainoris. Nii eesti- kui ka venekeelse Rahvarinde Teataja esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja Nõukogude Õigus toimetuses. 2004 ilmus tema kirjutatud raamat "Balti kett".
Ta oli aastail 1991–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli nõunik.