Globaliseerumine: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} |
{{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} |
||
[[Pilt:Mac Japan.jpg|pisi|Rahvusvahelised kaubandusketid (pildil Jaapani [[McDonald's|McDonald'si]] [[Kiirtoit|kiirtoidu]] söögikoht) on globaliseerumise tunnuseks]] |
[[Pilt:Mac Japan.jpg|pisi|Rahvusvahelised kaubandusketid (pildil Jaapani [[McDonald's|McDonald'si]] [[Kiirtoit|kiirtoidu]] söögikoht) on globaliseerumise tunnuseks]] |
||
'''Globaliseerumine''' ehk '''üleilmastumine''' on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma |
'''Globaliseerumine''' ehk '''üleilmastumine''' või '''hargmaisus''' on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majanduse ja ühiskonna<ref>Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile. II osa. [Tallinn], c2012, lk 42.</ref> üheks [[globaalne küla|globaalseks külaks]]. Globaliseerumisele on püütud anda erinevaid definitsioone.<ref>Definitions of Globalization: A Comprehensive Overview and a Proposed Definition. Genf, 2006. http://www.sustainablehistory.com/articles/definitions-of-globalization.pdf (04.09.2013)</ref> Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige [[vabakaubandus]]est tulenevate nähtustega. Hargmaisuse tõukejõuks on muutused [[tehnoloogia]]s, eelkõige [[transport|transpordi]] ja [[kommunikatsioon]]i areng. |
||
Globaliseerimist peetakse pigem tänapäeva nähtuseks, kuid osad autorid on pakkunud selle algusajaks 4.–7. sajandit, kui algas "usundite globaliseerumine" ehk [[kristlus]]e ja [[islam]]i levik.<ref>Ritzer, George. Globalization : a basic text. Chichester, 2010, lk 37.</ref> |
Globaliseerimist peetakse pigem tänapäeva nähtuseks, kuid osad autorid on pakkunud selle algusajaks 4.–7. sajandit, kui algas "usundite globaliseerumine" ehk [[kristlus]]e ja [[islam]]i levik.<ref>Ritzer, George. Globalization : a basic text. Chichester, 2010, lk 37.</ref> Uusajal algas üleilmastumine 19. sajandi lõpul. |
||
== Majanduslik globaliseerumine == |
== Majanduslik globaliseerumine == |
||
Redaktsioon: 10. veebruar 2021, kell 17:17
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2020) |
Globaliseerumine ehk üleilmastumine või hargmaisus on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majanduse ja ühiskonna[1] üheks globaalseks külaks. Globaliseerumisele on püütud anda erinevaid definitsioone.[2] Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Hargmaisuse tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng.
Globaliseerimist peetakse pigem tänapäeva nähtuseks, kuid osad autorid on pakkunud selle algusajaks 4.–7. sajandit, kui algas "usundite globaliseerumine" ehk kristluse ja islami levik.[3] Uusajal algas üleilmastumine 19. sajandi lõpul.
Majanduslik globaliseerumine
- Rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu
- kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv
- riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni
- rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide (IMF ja Maailmapank) asutamine
- hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses
Majanduslikul tasandil tähistab see ajaloolist protsessi, mis on tekkinud innovatsiooni ja tehnoloogiliste edusammude tulemusena. Selle all mõeldakse riikide majanduste omavahelist lõimumist. Vahel on selle all mõeldud ka inimeste (tööjõud) ja teadmiste (tehnoloogia) liikumist üle riikide piiride.[4]
Globaliseerumise mõõtmine
Riikide globaliseerumise astet on püütud mõõta erinevate indeksite abil. Nendeks on KOF Index of Globalization ja Enabling Trade Index (ETI). 2013. aastal oli Belgia KOF-i üldindeksis esikohal, kuid majandusliku globaliseerumise osas oli esikohal Singapur.[5] 2010. aasta seisuga oli Singapur ETI-s esikohal.[6]
Kultuuriline globaliseerumine
- Kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus
- kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu amerikaniseerumine ja läänestumine
- kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism
- maailmamuusika levik
- rahvustoitude (pitsa, sushi) ülemaailmne levik
- võistlusspordi alade üleilmne levik
- globaalsete kommunikatsioonivõrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid
Kultuuri tasandil on seda mõistet seostatud Ameerika Ühendriikide kultuurilise mõju laienemisega maailmas.[7]
Poliitiline globaliseerumine
- Üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid
- rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus
Globaliseerumise kriitika
Globaliseerumist on kritiseeritud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise pärast. 2004 kirjutas Eesti ajakirjanik Neeme Raud, et "Kaupluse- ja restoranikettide pealetung on hävitamas kohalikku eripära ja muutmas maailma linnu üksteisele üha sarnasemateks kloonideks".[8] 2010 ütles Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp, et globaliseerumine ravimitootmises toob endaga kaasa võltsitud ravimite kiire leviku, musta turu tungi legaalsesse kaubandusse, ravimitootmise väikseimagi eksimuse, näiteks kvaliteedidefekti kiire jõudmise patsiendini ja patsientide lihtsustunud võimalused saada ravimeid ükskõik millisest maailma nurgast.[9] Maailma üks tuntud globaliseerumise kriitikuid on Kalle Lasn.
Vaata ka
Viited
- ↑ Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile. II osa. [Tallinn], c2012, lk 42.
- ↑ Definitions of Globalization: A Comprehensive Overview and a Proposed Definition. Genf, 2006. http://www.sustainablehistory.com/articles/definitions-of-globalization.pdf (04.09.2013)
- ↑ Ritzer, George. Globalization : a basic text. Chichester, 2010, lk 37.
- ↑ Globalization: Threat or Opportunity? - International Monetary Fund, 2000.
- ↑ KOF Index of Globalization 2013, http://globalization.kof.ethz.ch/media/filer_public/2013/03/25/rankings_2013.pdf (04.09.2013)
- ↑ The Enabling Trade Index 2010 rankings and 2009 comparison, http://www.weforum.org/pdf/GETR10/GETR10-Overall-Rankings.pdf (04.09.2013)
- ↑ Marling, William. Kui ameerikalik on globaliseerumine? - Sirp, 15.06.2007
- ↑ Raud, Neeme. Üleilmastumine tekitab maailmas kloonlinnasid. - Postimees, 08.09.2004
- ↑ Ravimiameti juht: üleilmastumine ohustab ravimite kvaliteeti- Postimees, 28. oktoober 2010.