Võlg

See artikkel on majanduse mõistest; Mati Undi jutustuse kohta vaata artiklit Võlg (Unt); Karin Alvtegeni romaani kohta vaata artiklit Võlg (Alvtegen); 1966. aasta Eesti filmi kohta vaata artiklit Võlg (film).

---

Võlg on laenuks saadud ja tagastamisele või hüvitamisele kuuluv rahasumma, kaup või teenus.

Laenajateks ehk võlgnikeks võivad olla näiteks riigid, kohalikud omavalitsused, ettevõtted või eraisikud. Laenu andjateks ehk võlausaldajateks võivad olla nii krediidiasutused kui ka eraisikud.

Ettevõtted ja eraisikud kasutavad laene suurte ostude tegemiseks, mida nad muidu ei suudaks tavasissetuleku juures lubada. Võlakokkulepe annab laenuvõtjale võimaluse laenata raha nii, et seda saab tulevikus tagasi maksta. Tavaliselt kaasnevad sellega intressid.

Võla liigid

Laen ja krediidivõlg

Kõige tavalisemateks võla vormideks peetakse laenu, kuhu hulka kuuluvad ka hüpoteegid ja autolaenud, ning võlga krediitkaardi näol. Laenu tingimuste kohaselt on laenuvõtja kohustatud tagastama kogu laenu jäägi kindlaks määratud kuupäevaks, tavaliselt mõne aasta jooksul. Laenu tingimustes on kehtestatud ka intressi summa, mida laenusaaja peab igal aastal maksma ning mis on väljendatud protsendina laenusummast. Intressi kasutamise eesmärgiks on tagada laenuandjale riski võtmisel hüvitis ning julgustada laenusaajat laenu kiiremini tagasi maksma, et piirata kogu tekkivat intressikulu.

Krediitkaartivõlg toimib samal viisil nagu laen. Erinevuseks on see, et laenatud summa muutub aja jooksul laenuvõtja vajaduste kohaselt kindlaks määratud piiri ulatuses ning sellel on jooksev või tähtajatu tagasimakse kuupäev.

Võlakirjad ja kommertsväärtpaberid

Lisaks eelpool mainitule on ettevõtetel laenamiseks ka muud võimalused. Nendeks on võlakirjad ja kommertsväärtpaberid, mis ei ole üksikisikute jaoks kättesaadavad. Võlakirjad on teatud liiki võlainstrumendid, mis võimaldavad ettevõttel raha luua, müües lubadust investoritele tagasi maksta. Nii üksikisikud kui ka institutsionaalsed investeerimisühingud võivad osta võlakirju, millel on tavaliselt kindlaks määratud intress või kupongimäär. Lisaks tavapärastele intressimaksetele peavad võlakirjaomanikud tagasi maksma võlakirja nominaalväärtuse kindlaks määratud kuupäevaks, mida nimetatakse tagasimaksetähtpäevaks. Võlakirjad toimivad samamoodi nagu laenud, välja arvatud seda, et ettevõte on laenuvõtja ja investorid on laenuandjad või võlausaldajad.

Kommertsväärtpaber on tagatiseta ja diskonteeritud lühiajaline ettevõtte võlg, mille tagasimakse tähtaeg on 270 päeva või vähem. Keskmiseks tähtajaks on 30 kuni 35 päeva. Seda tüüpi rahastamist kasutavad tavaliselt pangad, ettevõtted ja välisriikide valitsused.

Laenuvõtjate liigid

Üksikisikud

Üksikisikute ja majapidamiste võlgade hulka kuuluvad hüpoteeklaenud, auto laenud ja krediitkaardivõlad. Tavaliselt võtavad inimesed laenu, et osta majasid, autosid ja muid asju, mida on liiga kallis osta olemasoleva rahaga.

Ettevõtted

Ettevõte võib oma tegevuse rahastamiseks kasutada mitmesuguseid võlgu.

Tähtajaline laen on ettevõtte võla kõige lihtsam vorm. See koosneb kokkuleppest laenata kindel rahasumma, mis laenatakse kindlaks ajaperioodiks, mille summa tuleb tagasi maksta kindlaksmääratud kuupäevaks. Kommertslaenude intressid tuleb tasuda ka sellel kuupäeval või tasuda perioodiliselt, kas siis iga-aastaselt või igakuiselt.

Sündikaatlaen on laen, mis antakse ettevõtetele, kes soovivad laenata rohkem raha kui üks laenuandja on valmis laenama. Sündikaatlaenu annab laenuandjate grupp, mida struktureerib, korraldab ja haldab üks või mitu kommerts- või investeerimispanka.

Ettevõte võib samuti emiteerida võlakirju. Võlakirjadel on kindlaksmääratud eluiga, tavaliselt mitu aastat, pikaajalised võlakirjad, mis kestavad üle 30 aasta, on vähem levinud. Võlakirja lõppedes tuleb raha täielikult tagasi maksta.

Valitsused

Valitsused väljastavad jooksvate kulude, samuti suurte kapitaliprojektide eest võlgu. Valitsemissektori võlgu võivad emiteerida suveräänsed riigid, samuti kohalikud omavalitsused.

Valitsuse võlgade üldine tase väljendub tavaliselt võla suhtena SKPsse. See suhe aitab hinnata valitsemissektori võlgade muutuste kiirust ja võlgade suurust.

Võlaturg

Võlaturg on koht, kus investorid ostavad ja müüvad enamasti võlakirju. Võlakirja väljastamine suurendab võlakirjaemissiooni võlakoormust, kuna lepingulised intressimaksed tuleb tasuda võlakirjade omanikele. Võlakirjaturul ei omanda võlakirjade omanikud ettevõttes osalust ning neil ei ole mingeid nõudeid laenuvõtja tulevastele kasumitele. Laenuvõtja ainuke kohustus on laenu tagasi maksta intressiga.

Võlakirju peetakse vähem riskantseteks investeeringuteks. Põhjuseks on, et võlakirjaturu tootlus on vähem volatiilne kui aktsiaturu tulud, ning kui ettevõte peaks sattuma probleemidesse, tasutakse võlakirjade omanikele esimesena, peale seda tasutakse alles muud kulud.