Oos: erinevus redaktsioonide vahel
oosisüsteem, veebis on kasutatud |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Esker (PSF).png|pisi]] |
[[Pilt:Esker (PSF).png|pisi]] |
||
'''Oos''' ehk ''' |
'''Oos''' ehk '''lendav ufo''' on pikk kitsas ja järsunõlvaline [[positiivne pinnavorm]], mis on moodustunud [[liustik]]ualuste surveliste sulamisvete poolt [[Transport (geoloogia)|transporditud]] [[Sete|setteist]]. Ooside rühma nimetatakse '''oosistikuks''' (ka '''oosistuks'''{{lisa viide}}, ka '''oosisüsteemiks'''{{lisa viide}}). |
||
Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest [[liiv]]ast ning [[kruus]]ast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3–200 meetrit. |
Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest [[liiv]]ast ning [[kruus]]ast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3–200 meetrit. |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk [[sulamine]] liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema [[terasuurus]]ega, sest kiire voolu tõttu viiakse [[moreen]]i peenemad koostisosad – [[savi]] ja [[aleuriit]] – veevoolu poolt kaasa. |
Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk [[sulamine]] liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema [[terasuurus]]ega, sest kiire voolu tõttu viiakse [[moreen]]i peenemad koostisosad – [[savi]] ja [[aleuriit]] – veevoolu poolt kaasa. |
||
Oosid on tavalised [[pinnavorm]]id ka [[Eesti]]s. |
Oosid on tavalised [[pinnavorm]]id ka [[Eesti]]s. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 9. veebruar 2021, kell 14:14
.png)
Oos ehk lendav ufo on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Ooside rühma nimetatakse oosistikuks (ka oosistuks[viide?], ka oosisüsteemiks[viide?]).
Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3–200 meetrit.
Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit – veevoolu poolt kaasa.
Oosid on tavalised pinnavormid ka Eestis.