Kopter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. veebruar 2021, kell 12:04

Algelise helikopteri katsetus 1922

Helikopter (vanakreeka keelest ἕλιξ hélix 'keere, spiraal' + πτερόν pterón 'tiib') ehk kopter (eesti keeles sõnast helikopter loodud lühikuju) on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev tiivik.^[1]

Rootor ehk tiivik koosneb selle võllil asuva kaldketta abil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest labadest.

Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad sabas asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate reaktiivmootoritega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate pöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate telgedega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). ^[1] Nelja tiivikuga kopter on kvadrootor. Enamik tänapäeva suuremaid koptereid on gaasiturbiinmootoriga, väiksemad valdavalt kolbmootoriga.

Kopteriga saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal^[1]. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes lennukiga väike, rippuvat kopterit saab pöörata lausa paigal. Paigalt tõusta ja selle kohal rippuda annab võimaluse kopterit kasutada raskemini ligipääsetavate rajatiste püstitamisel kraanana, päästeteenistuses, põllumajanduses ja sõjanduses (näiteks dessandid, allveelaevatõrjeoperatsioonid jne.)^[1].

Ajalugu

Esimene helikopterilaadse masina põhimõtte visand omistatakse Leonardo da Vincile. 19. sajandi lõpupoolel tehti mitmeid kohmakaid katseid algeliste lennumasina konstruktsioonidega, millega sai juhitamatult teha mõningaid hüppeid maapinna kohal.

Sõna "helikopter" võttis kasutusele 1861 prantsuse leiutaja Gustave de Ponton d'Amécourt, kes demonstreeris avalikkusele väikest aurumasina jõul töötavat mudelit. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, alumiiniumi, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.

15. aprillil 1877 katsetas Itaalia insener Enrico Forlanini veidi üle kolme kilo kaaluvat aurumasina jõul töötavat kopterimudelit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumasin, mida toitis aurukatel. Ungari insener Ján Bahýl (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal sisepõlemismootoriga kopterimudeli, mis tõusis poole meetri kõrgusele. 5. mail 1905 tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.

1930. aastate algul ehitasid Louis Breguet ja Rene Dorandi masina Gyroplane-Laboratoire, mis oli esimene inimest kandev ja juba kestvamat aega lendav kopter.

Esimese kasutuskõlbliku lennus juhitava helikopteri ehitas 1936. aastal Henrich Focke (1890-1979) Saksamaal. Henrich Focke ehitatud kopteriga Focke-Wulf Fw 61-ga saavutati lennukõrgus 3200 m, pikim lend üle 230 km lennukiirusega 120 km/h. Esimene seeria helikopter Focke-Achgeli Fa-223 ehitati 1941. aastal II maailmasõja ajal Saksamaal, millele järgnes Fletner Fi-282 sari 1943. aastal.

Esimese tänapäeval levinud skeemiga kopteri arendas ameeriklane Igor Sikorsky (1880-1972). Aastal 1939 ehitatud Sikorsky VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga kopter, selle esmalend oli 1939. aastal.

Praegu on maailmas levinumad tuntud USA firma Bell Helicopters (eri tüüpi koptereid on kasutuses kokku umbes 21 000), Sikorsky, Mil, Kaman ja teiste firmade kopterid.

Kopterimargid

Helikopteri arenguetapid

Breguet ja Dorand Gyroplane-Laboratoire 1. Esimene pikema lennuajaga stabiilne juhitav helikopter. 1935
Focke-Wulf Fw 61 (1936), esimene autorotatsioonis pöörlevate rootoritega helikopter, mis saab maanduda ka seisva mootoriga.
Focke-Achgelis Fa-223, esimene seeriana ehitatud helikopter. 1941
Bell 47, esimene tsiviilkopter. 1946
Maailmas küllaltki levinud kopter Mi-8 (Pamiir 1986)
Mi-8 Han-Tengri taustal (2004)

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Tehnikaleksikon, lk. 136

Välislingid

Kopteri aerodünaamika (inglise keeles)

[Tehnikaleksikon-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Tehnikaleksikon, lk. 136

[1]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 [[Pilt:Bits & Pieces - BP374 - Test flight of Pescara's helicopter - 1922 - EYE FLM7760 - OB105716.ogv|pisi|Algelise helikopteri katsetus 1922]]
 [[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8.jpg|pisi|[[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|Eesti piirivalve]] merepäästetreening [[Mil Mi-8]] kopteriga 2008. aastal]]
-'''Kopter''' ([[vanakreeka keel]]est ἕλιξ ''hélix'' 'keere, spiraal' + πτερόν ''pterón'' 'tiib'), varem '''helikopter''', on [[õhk|õhust]] raskem lennuaparaat, mille  tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev [[tiivik]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 136</ref>
+'''Helikopter''' ([[vanakreeka keel]]est ἕλιξ ''hélix'' 'keere, spiraal' + πτερόν ''pterón'' 'tiib') ehk '''kopter''' ([[eesti keel]]es sõnast ''helikopter'' loodud lühikuju) on [[õhk|õhust]] raskem lennuaparaat, mille  tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev [[tiivik]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 136</ref>
 Rootor ehk tiivik koosneb selle võllil asuva kaldketta abil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest [[laba|labadest]].