Kersti Kaljulaid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 193.40.62.2 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Jan Myšák.
Märgis: Tühistamine
frhh
Märgised: Asendamine Tühistatud Visuaalmuudatus
28. rida: 28. rida:
| sugulased=[[Raimond Kaljulaid]]
| sugulased=[[Raimond Kaljulaid]]
|}}
|}}
'''Kersti Kaljulaid''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1969]] [[Tartu|Tartus]]) on Eesti [[poliitik]], alates [[10. oktoober|10. oktoobrist]] [[2016]] [[Vabariigi President|Eesti Vabariigi viies ja praegune president]]. Ta on Eesti esimene naispresident.


Kaljulaid lõpetas 1992. aastal [[Tartu Ülikool]]i bioloogia erialal. Aastatel 1994–1997 töötas ta mitmes andmesideettevõttes müügi ja turunduse alal. Aastal 1997 asus ta tööle [[Hoiupank|Hoiupangas]] investeerimispanganduse valdkonnas, kus töötas kuni aastani 1999, mil Hoiupank liideti [[Hansapank|Hansapangaga]]. Aastatel 1999–2002 oli ta peaminister [[Mart Laar]]i majandusnõunik. 2002. aasta alguses sai Kaljulaidist [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonna juhataja, hiljem samal aastal asus ta tööle Iru elektrijaama direktori ametipostile, kus töötas kuni 2004. aastani, mil Eestist sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik ja Kaljulaid määrati Eesti esindajaks [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]]. Ta oli selles ametis kuni aastani 2016.


Pärast seda, kui [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] jäi president nii [[Riigikogu]]s kui ka [[valimiskogu]]s valimata, tegi [[Riigikogu vanematekogu]] Kaljulaidile 27. septembril 2016 ettepaneku kandideerida [[Eesti president|Eesti presidendiks]], mille Kaljulaid vastu võttis. 90 Riigikogu liiget seadis ta 30. septembril 2016 Riigikogus presidendikandidaadiks ja 3. oktoobril 2016 valiti Kaljulaid Riigikogu presidendivalimiste esimeses voorus Eesti Vabariigi presidendiks. Ta astus ametisse 10. oktoobril 2016.

2017. aastal jõudis ta esimese eestlasena majandusajakirja [[Forbes]] koostatava saja mõjukaima naise nimekirja.<ref name="L0QPo" />

== Nimi ==
Kersti Kaljulaidi [[Kaljulaid_(perekonnanimi)|perekonnanimi "Kaljulaid"]] pärineb [[nimede eestistamine|nimede eestistamise]] ajast. Perekond oli rannarootsi päritolu{{lisa viide}}. Tema vanaisa Theodor Kaljulaid (enne nimemuutmist Theodor Klook, seejärel{{lisa viide}} Look) võttis selle endale nimeks 1935. aastal [[Lümanda vald (Kihelkonna kihelkond)|Lümanda vallas]] [[Saaremaa]]l.<ref name="PDs5Z" />

Kersti Kaljulaid andis enne enda presidendiks valimist teada, et tema nime käänatakse Kaljulaid: Kaljulaidi: Kaljulaidi.<ref name="f82Ha" />

== Elulugu ==
=== Lapsepõlv ja kooliaeg ===
Kersti Kaljulaid sündis 30. detsembril 1969 [[Tartu]]s.<ref name="w7F65" /> Tema ema Lindu Kaljulaid töötas [[Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituut|Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudis]]. Kersti Kaljulaidi lapsepõlvekoduks oli kahetoaline korter [[Tallinn]]as [[Mustamäe]]l [[Mustamäe tee]] ääres, tüüpilises viiekorruselises paneelmajas. Ta kasvas üles ilma isata, lahutatud peres, majanduslikult kitsastes oludes. Kodus polnud isegi televiisorit.<ref name="ee_20161108" />

Lasteaias oli Kersti pandud vanemasse rühma. [[Tallinna 44. Keskkool]]i esimesse klassi läks ta teistest nooremalt, kuueaastaselt. Kooli astumiseks pidi ta läbima katsed. Koolipõlves töötas ta taskuraha teenimiseks lapsehoidjana.<ref name="ee_20161108" />

Keskkooli ajal kuulus Kaljulaid [[Õpilaste Teaduslik Ühing|Õpilaste Teaduslikku Ühingusse]]. 1986. aastal tegi ta Õpilaste Teadusliku Ühingu konverentsil ettekande [[vainurästas|vainurästa]] pesitsemisest. 1987. aastal avaldas ajakiri [[Eesti Loodus]] artikli "Vainurästa ja laulurästa pesitsemisest", Kersti Kaljulaid oli artikli kaasautoriks.<ref name="fj8Eu" /><ref name="ee_20161108" /><ref name="ee20161005" />

Keskkoolis õppis ta inglise keele eriklassis. Hiljem tuntuks saanud inimestest õppisid temaga samas klassis ja lõpetasid kooli [[Ahti Pärna]], [[Arvi Tavast]] ja [[Tarmo Uustalu]], põhikooli ajal ka [[Rauno Pehka]] ja [[Tõnu Kõrvits]].<ref name="44kool" /> 1987. aastal lõpetas Kaljulaid keskkooli hõbemedaliga.<ref name=":1" /><ref name="MG_vilistlased" /><ref name="ee_20161108" />

=== Ülikooliaastad, 1987–1993===

Ema eeskujul soovis Kaljulaid saada teadlaseks ja astus [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond]]a, kus valis põhiaineks [[geneetika]].<ref name="ee_20161108" />

1. aprillil 1988 abiellus Kaljulaid endast viis kuud vanema [[Taavi Talvik]]uga ja kandis järgmised kümme aastat nime '''Kersti Talvik'''. Ülikooli esimesel kursusel jäi Kaljulaid lapseootele ja mõni nädal enne 19-aastaseks saamist sündis tema esimene laps, tütar Silja.<ref name="ee_20161108" />

1990. aasta kevadsemestril liitus ta korporatsiooniga [[Filiae Patriae]].<ref name="YDTY5" /><ref name="ut20100510" /> Samasse korporatsiooni kuulus ka Kersti Kaljulaidi vanaema.<ref name="ee_20161108" />

Aastal [[1992]] lõpetas ta ''[[cum laude]]'' [[Tartu Ülikool]]i bioloogina<ref name="ETIS" /> ja töötas pärast seda mõned kuud [[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut|Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis]] (TÜMRI). 1993. aastal ilmus ajakirjas Journal of Bacteriology instituudi teadurite artikkel "Regulation of the Catechol 1,2-Dioxygenase- and Phenol Monooxygenase-Encoding ''pheBA'' Operon in ''[[Pseudomonas putida]]'' PaW85", Kaljulaid oli artikli üks viiest autorist ja artikkel oli tema bakalaureusetöö.<ref name="ee_20161108" />

Taas lapseootele jäädes pidi Kaljulaid töölt instituudis lahkuma, sest ülikooli laboris kasutati radioaktiivseid aineid. Kaljulaidi teine laps, poeg Siim, sündis oktoobris 1993.<ref name="ee_20161108" />

=== Töö erasfääris, 1994–1998===
1994. aastal soovis Kaljulaid pärast lapsepuhkust tööle tagasi minna. Ta mõistis, et erialane töö bioloogina poleks perele piisavat sissetulekut taganud. Ta on kirjeldanud, kuidas ta enne teise lapse sündi kaheksa kuud külmkapi ostmiseks raha kogus. Ta ei soovinud ka lastega koju jääda ja abikaasa sissetulekust sõltuda. Seega otsustas ta asuda tööle ärivaldkonnas. Kaljulaid on end nimetanud majanduspõgenikuks ja öelnud, et seadis eesmärgiks teenida vähemalt kolm keskmist palka: ühe endale ja ühe kummalegi lapsele.<ref name="ut20100510" /><ref name="epl20160927" /><ref name="ee_20161108" />

Ta asus tööle müügimehena [[Siemens]]i sidetehnikat edasi müüvas ettevõttes Haberst Tehing (hilisema nimega [[Haberst Infra AS]]), mille üks omanik oli Kersti Kaljulaidi hilisem abikaasa Georgi-Rene Maksimovski, kellele kuulus kolmandik ettevõtte aktsiatest. Kaljulaidi tööks oli telefonikeskjaamade müümine ettevõtetele. Siemensi Soome allüksuses töötanud Mauno Hirvonen iseloomustas tolleaegset Kersti Kaljulaidi järgmiselt: "Kersti oli väga sõbralik, positiivne ja ka otsekohene. Kui midagi ei meeldinud, pani plärtsti vastu."<ref name="ee_20161108" /><ref name="ee20161005" />

Kaljulaidi järgmiseks töökohaks oli AS Nösper (hilisema nimega [[AS Uninet]]), mille asutasid aastal 1994 [[Andres Bauman]] ja Kaljulaidi tollane abikaasa [[Taavi Talvik]]. Nöspris tegeles Kaljulaid samuti turundusega, ta müüs klientidele veebiühendusi. Kaljulaidi enda sõnade kohaselt töötas ta Nöspris vaid mõned kuud.<ref name="ee_20161108" /> Äriregistri andmebaasi järgi oli Kaljulaid aastatel 1997–1999 Unineti Andmeside AS-i juhatuse liige,<ref name="infopank" /> registri paberdokumentide järgi lahkus ta juhatusest aga juulis 1997.<ref name="ee_20161108" />

Uninetist lahkumise järel töötas Kaljulaid aastatel 1996–1997 [[Eesti Telefon AS]]-is telefonikeskjaamade müügijuhina.<ref name="pm" /><ref name="ETIS" /><ref name="pm20110507" /><ref name="ee_20161108" /> Seal oli tema ülemuseks [[Valdo Kalm]], kes iseloomustas Kaljulaidi kui lennukat noort daami, kes jäi silma nutikusega. Kalmu sõnade järgi oli Kaljulaidil "tehnilist taipu, head veenmisjõudu ja müügioskust".<ref name="ee_20161108" />

Aastal 1997 asus Kaljulaid tööle projektijuhina [[Eesti Hoiupank|Eesti Hoiupanga]] [[investeerimispangandus]]e allüksuses Hoiupanga Investeeringute AS. Ta leidis töökoha tänu oma Hoiupangas töötavale korporatsioonikaaslasele [[Kadi Tarand]]ile, kes soovitas ta tööle võtta. Kaljulaid tegeles Hoiupangas müügidokumentide, -prospektide ja -esitluste ettevalmistamisega.<ref name="ee_20161108" /><ref name="ETIS" />

Pool aastat pärast Kaljulaidi Hoiupanka tööle asumist liideti Hoiupank [[Hansapank|Hansapangaga]]. Kummastki ettevõttest jäeti tööle parimad töötajad, nende seas Kersti Kaljulaid, kelle töökohaks sai investeerimispanganduse allüksus [[Hansabank Markets]]. Sellel töökohal oli Kaljulaidi peamiseks tööülesandeks nõustada ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehinguid ning erastamisprotsesse, samuti vastutas ta ettevõtete ostueelse analüüsi eest.<ref name="pm" /><ref name="ETIS" /><ref name="ee_20161108" />

6. jaanuaril 1998 lahutasid Kersti Kaljulaid ja Taavi Talvik abielu.<ref name="ee_20161108" />

1998. aastal alustas Kaljulaid magistriõpinguid Tartu Ülikoolis.<ref name="ETIS" />

=== Tööaastad avalikus sfääris, 1999–2016===
[[Fail:Kersti Kaljulaid, TÜ nõukogu istung 2016-02-22.jpg|pisi|Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid nõukogu istungil 22. veebruaril 2016]]

1998. aastal sattus Kersti Kaljulaid sõitma [[Filiae Patriae]] suvepäevadele samas autos koos [[Matti Maasikas|Matti Maasikaga]]. Teel rääkisid nad [[Ida-Virumaa]] ettevõtluse arenguprobleemidest. Kui [[Mart Laar]] sai aastal 1999 peaministriks, helistas peaministri büroo juhiks saanud Maasikas Kaljulaidile ja kutsus teda tööle peaministri meeskonda. Kaljulaid võttis otsustamiseks ühe ööpäeva aega ja nõustus.<ref name="ee_20161108" /><ref name="ut20100510" />

Aastatel 1999–2002 töötas Kaljulaid peaministri majandusnõunikuna. Tema tööülesandeks oli peaministri büroo, [[Eesti Pank|Eesti Panga]], [[Eesti rahandusministeerium|rahandusministeerium]]i ja suurima eelarvega ministeeriumide töö kooskõlastamine, samuti koordineeris ta suhteid [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja teiste multilateraalsete finantsasutustega (sealhulgas [[Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank|Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga]], [[Põhjamaade Investeerimispank|Põhjamaade Investeerimispanga]] ja [[Maailmapank|Maailmapangaga]]). Ta valmistas koos rahandusministri ja sotsiaalministriga ette pensionireformi ning oli peaministri nõuandja ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.<ref name="CV Kontrollikoda" /><ref name="pm" />

[[Hans H. Luik|Hans H. Luige]] sõnul oli just nõunik Kaljulaid see, kes peatas [[Narva Elektrijaamad]]e erastamise USA ettevõttele [[NRG Energy]].<ref name="OIjNv" /> [[Priit Simson]] on aga spekuleerinud, et Kaljulaid aitas alguses valitsusel [[NRG-tehing]]ut läbi suruda, kuid taipas hiljem esimesena, et NRG Energy kehva majandusseisu tõttu ei tule tehingust midagi välja.<ref name="JcdlC" />

1999. aastal elas Kaljulaid juba koos oma praeguse abikaasa Georgi-Rene Maksimovskiga.<ref name="ee_20161108" />

2001. aastal sai Kaljulaid Tartu Ülikoolist kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises.<ref name="pm20110507" /> Magistritöö teemaks oli "Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimissüsteemi täiustamine".<ref name="ETIS" />

2001–2004 oli ta valitsuse esindaja [[Eesti Geenivaramu]] nõukogus.<ref name="CV Kontrollikoda" /> 2002–2004 oli ta [[AS Regio]] nõukogu liige.<ref name="infopank" />

2002. aasta veebruarist kuni septembrini oli Kaljulaid [[Eesti Energia AS]]-i [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonna juhataja, seejärel kuni 2004. aasta maini Iru elektrijaama direktor.<ref name="ETIS" /><ref name="CV Kontrollikoda" />

Eesti sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks 1. mail 2004 ja Eestit määrati [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]] esindama Kersti Kaljulaid, kes alustas [[Luksemburg]]is asuvas asutuses tööd 7. mail 2004. Kaljulaid alustas tööd Kontrollikoja II auditigrupis, mis tegeles struktuuripoliitika-, transpordi-, teadusuuringute- ja energeetikavaldkonnaga. Ta oli ka Europoli ühise auditikomitee liige. 2006. aasta märtsist kuni 2008. aasta märtsini oli Kaljulaid Kontrollikoja halduskomitee esimees. Alates 2008. aasta veebruarist kuni 31. maini 2010 oli Kaljulaid II auditikoja esindajana CEAD-auditigrupi (kooskõlastus, teabevahetus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö) liige. Kontrollikoja töö ümberkorraldamise järel oli Kaljulaid 1. juunist 2010 kuni detsembrini 2013 kinnitava avalduse eest vastutav liige CEAD-auditikojas (kooskõlastus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö). Alates jaanuarist 2014 kuni töö lõpuni Euroopa Kontrollikojas oli ta I auditikoja (loodusressursside säilitamine ja haldamine) liige.<ref name="pm" /><ref name="CV Kontrollikoda" />

2005. aastal sündis Kersti Kaljulaidil esimene poeg kooselust Georgi-Rene Maksimovskiga.<ref name="ee_20161108" />

2007. aasta sügisel alustas Kaljulaid õpinguid Tartu Ülikooli doktorantuuris. Doktoritöö teemaks oli "Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele". Aasta hiljem katkestas ta õpingud.<ref name="ETIS2" />

2009. aastal sündis Kersti Kaljulaidi ja Georgi-Rene Maksimovski teine poeg. Kersti Kaljulaid ja Georgi-Rene Maksimovski abiellusid Tallinnas aastal 2011.<ref name="ee_20161108" />

2016. aasta mais Kaljulaidi ametiaeg Euroopa Kontrollikoja liikmena lõppes, kuid [[Vabariigi Valitsus]]e otsustamatuse tõttu esitada Eestist uus kandidaat Kontrollikoja liikmeks jätkas ta samas ametis 2016. aasta septembrini.<ref name="XjnuD" /><ref name="D" /> 30. septembril 2016 tema mandaat kontrollikojas peatati ja teda hakkas asendama Euroopa Kontrollikoja president.

Kaljulaid oli 16. jaanuarist 2012 kuni 10. oktoobrini 2016 [[Tartu Ülikooli nõukogu]] esimees.<ref name="P1MKI" />

2015. aasta septembris valiti ta [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS|Poliitikauuringute Keskuse Praxis]] juhiks, kuid asendaja puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda.<ref name="praxis_2015-10" /><ref name="D" /> Seejärel tehti talle ettepanek asuda Praxise nõukogusse, kus ta alustas tegevust 20. juulil 2016.<ref name="G4BSJ" /><ref name="k0Oys" /> Kaljulaid lahkus Praxise nõukogust presidendi ametisse astudes.

[[2016]]. aasta kevadel omandas Kaljulaid ettevõttes [[Regio]] viieprotsendilise osaluse.<ref name="cptjA" />

19. septembril [[2016]] valis [[Riigikogu Kantselei]] juurde moodustatud [[arenguseire nõukoda]] Kaljulaidi oma esimeheks.<ref name="ro05y" /><ref name="0RUXm" />

===Poliitiline tegevus===
[[Fail:Kersti Kaljulaid ja Toomas Hendrik Ilves abikaasadega.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Toomas Hendrik Ilves]] abikaasadega vastuvõtul 10. oktoobril 2016]]
Aastatel [[2001]]–[[2004]] kuulus ta [[Isamaaliit]]u<ref name="67Gm5" />, kuid valimistel kandidaadina ei osalenud.<ref name="pm" /> Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.<ref name="sxJVQ" />

2011. aasta sügisel nimetas [[Juhan Parts]] Kersti Kaljulaidi ühe võimaliku Mart Laari mantlipärijana [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimehe kohale.<ref name="OXlLX" />

[[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] tegi [[Riigikogu vanematekogu]] 27. septembril pärast presidendi valimata jäämist [[valimiskogu]]s Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida Vabariigi Presidendiks ja Riigikogu liikmetele ettepaneku esitada Kaljulaid presidendikandidaadiks.<ref name=":0" /> 30. septembril 2016 seadsid 90 Riigikogu liiget Kersti Kaljulaidi üles [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] kandidaadiks<ref name="vidLh" /> ja 3. oktoobril 2016 valiti Kersti Kaljulaid tulemusega 81 poolthäält (tühje sedeleid 17) Riigikogus Vabariigi Presidendiks.<ref name="81 häälega" /> Tema ametiaeg algas 10. oktoobril.<ref name="81 häälega" />

Peamine, mida Kaljulaidile presidendiks kandideerimise ajal ajakirjanduses ja osade poliitikute poolt ette heideti – ja mida näitasid ka tänavaküsitlused –, oli tema vähene tuntus rahva seas, võrrelduna teiste presidendikampaanias osalenud kandidaatidega.<ref name="HeR0D" /><ref name="cP4Pe" /><ref name="sf56c" /> Kaljulaid vastas etteheitele avalikus kirjas ja intervjuudes, lubades, et asub presidendiks saades end Eesti inimestele tutvustama, külastab riigi erinevaid piirkondi ning suhtleb inimestega vahetult ja kohapeal.<ref name="epl20160930" />

10. oktoobril 2016 astus Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametisse.

== Poliitilised vaated ==

Kersti Kaljulaid on öelnud, et ta maailmavaateks on [[liberaalne konservatism|liberaalsem konservatism]].<ref name="syZ1S" /> Ta on pooldanud konservatiivset majanduspoliitikat, kuid paljudes sotsiaalsetes küsimustes – näiteks [[LGBT]]-õigused ja immigratsioon – on tal [[liberalism|liberaalsed]] vaated.<ref name="ew20161003" /> Teisalt on ta öelnud, et riik peab rahaliselt toetama enne nõrgemaid, kui hakkab toetama tugevaid; tugevate asi on kasutada riigi antud vabadusi ja end ise aidata.<ref name="epl20160930" /> Samuti on Kaljulaid väljendanud toetust tugevale [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonnale]], kus riigi roll kohaliku tasandi asjade korraldamisel on väiksem ning enesekindla ja aktiivse [[kolmas sektor|kolmanda sektori]] roll suurem.<ref name="ew20161003" />

21. jaanuaril 2017 ajalehes [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] ilmunud intervjuus ütles Kaljulaid, et peab [[Juunipööre|Eesti iseseisvuse kaotamises 1940. aastal]] osaliselt vastutavaks [[Konstantin Päts]]i ja [[Johan Laidoner]]i, kelle tegevuse tulemusel kehtestati [[Vaikiv ajastu|1934. aastal Eestis autoritaarne riigikord]]. Sel põhjusel ei pooldanud ta monumendi rajamist Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks, ega läinuks selle avamisele.<ref name="cIPVM" />

==Publitsistika==
Ta on avaldanud ajakirjanduses palju Euroopa-teemalisi artikleid.<ref name="UQuKJ" />

Aastatel 2002–2016 oli ta [[Kuku raadio]] saate "[[Keskpäevatund]]" üks esinejaid ja aastatel 2007–2016 Kuku raadio saate "[[Eurominutid]]" autor.<ref name="pm20110507" /><ref name="OmD6s" /><ref name="praxis_2015-10" />

12. aprillil 2016 Postimehes avaldatud kõnes ütles Kaljulaid, et tema meelest oleks mõistlik anda [[avalik teenus|avalike teenuste]] osutamine niipalju kui võimalik [[erasektor|era-]] ja [[vabasektor]]i kätesse, sest need on ühiskonna vajaduste suhtes tundlikumad ja paindlikumad. Vajaduse korral saab riik neid rahaliselt abistada ning ka natuke kontrollida. "Erasektori teenused, mis senise avaliku teenusega kattuvad või seda täiendavad – vahel ka asendavad –, saavad sündida ainult vastastikusest usaldusest." Munitsipaalkoolid tunnistavad kindlasti meelsasti oma puudusi, eriti kui avalik debatt on sõbralik. Muidugi on õige, kui lapsevanemad teevad ise kooli: "me kõik oleme riik ja ühel või teisel moel panustades loome avalikku ruumi, avalikku teenust, Eestit". Era- ja vabasektoriga koostöös saab avalikke teenuseid disainida juhul, kui "aus analüüs õigel tasandil näitab olemasoleva süsteemi puudusi ja võimalusi neid paindlikult ja esialgu väikeses mahus era- ja vabasektori abiga kõrvaldada". "Kogu otsustamispädevus kohaliku teenuse üle ... tuleb anda kohalikule tasemele koos suurema otsustusõigusega." Aga avaliku teenuse ülevõtjad peavad täitma omavalitsuse ootusi selle teenuse suhtes. Selleks on tarvis vastastikust usaldust.<ref name="jO4lj" />

==Tegevus Vabariigi Presidendina==
[[Fail:EuPhO 2017 - Kersti Kaljulaid.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid kõnelemas 2017. aasta [[Euroopa füüsikaolümpiaad]]i lõpetamisel Tallinnas]]
[[Fail:EuPhO 2017 - Kersti Kaljulaid.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid kõnelemas 2017. aasta [[Euroopa füüsikaolümpiaad]]i lõpetamisel Tallinnas]]
=== Suhted kirikuga ===
{{vaata|Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe}}
Kaljulaid loobus ametisse vannutamise päeval tänujumalateenistusest, mille korraldamist [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] (EELK) oli presidendile pakkunud. Kõik senised taasiseseisvumisjärgsed Eesti presidendid on oma ametisse vannutamise tänujumalateenistusel osalenud. Kaljulaid ütles otsust põhjendades, et ta austab küll inimeste usuvabadust, kuid pole ise kirikuskäija. Ta lisas, et kuna kirikus käimine pole tema jaoks olnud riiklike tähtpäevade või kiriklike pühade osa, siis oleks sinna nüüd minemine ebasiiras. EELK peapiiskop [[Urmas Viilma]] kommenteeris presidendi otsust sõnadega, et selle langetab president ise, kuid "kindlasti on selles ametis keeruline leida õiget tasakaalu inimese enda soovide ja institutsionaalsete ülesannete vahel".<ref name="Nk7rY" /><ref name="HZ9P7" /><ref name="n3n77" />

Kaljulaidi otsus tänujumalateenistusest loobuda tekitas ühiskonnas palju vastukaja<ref name="err_20161201" /><ref name="ol_20161217" />, leidus nii neid, kes presidendi otsust toetasid<ref name="pPV2E" /><ref name="A2koE" />, kui ka neid, kes seda vastustasid<ref name="iCZCr" /><ref name="uIhBA" />.

24. novembril 2016 tegi peapiiskop Urmas Viilma tervitusvisiidi Kadriorgu, mille käigus andis presidendile ülevaate Eesti kirikuelust, kirikute omavahelisest oikumeenilisest koostööst ja EELK panusest Eesti ühiskonda. Viilma sõnul oli kohtumine äärmiselt meeldiv ja positiivne ning talle ei jäänud muljet, et president ei sooviks kirikuga koostööd teha.<ref name="WBEhJ" />

Kaljulaid ei osalenud ka 1. detsembril 2016 [[Tallinna toomkirik|Toomkirikus]] toimunud advendikontserdil, kuhu EELK peapiiskop Urmas Viilma oli kutsunud osalema valitsuse ja riigikogu liikmed, riigi võtmeisikud ja välisriikide saadikud.<ref name="err_20161201" /> Teisalt külastas ta 15.–16. detsembril toimunud Harjumaa visiidi käigus muuhulgas [[EELK Risti kogudus]]t.<ref name="ol_20161217" />

9. detsembril 2016 [[Mart Soidro]]le ja [[Andrus Kivirähk|Andrus Kivirähale]] antud intervjuus ütles Kaljulaid, et jõulude juurde ei kuulu ilmtingimata kirikus käimine.<ref name="0MHyQ" /><ref name="gLzqX" />

Kaljulaidi suhtumise tõttu jumalateenistustel osalemisse ja kirikusse on mitmed inimesed teda tituleerinud ilmalikuks presidendiks.<ref name="FQ2Kk" /><ref name="bssYA" /><ref name="ol_20161217" />

===Seaduste väljakuulutamine===

====2016. aasta maksumuudatused====

Kaljulaid kuulutas 23. detsembril 2016 välja Riigikogu poolt 19. detsembril 2016 vastu võetud maksupaketi. Opositsioonis olev [[Reformierakond]] ja mitmed huvigrupid olid teinud presidendile ettepaneku jätta seadus välja kuulutamata, sest nende hinnangul oli muudatused kiiruga ette valmistatud ja vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Seaduse väljakuulutamisega kaasnenud avalduses märkis president, et ta pole rahul seaduse vastuvõtmise asjaoludega, kuid seadust välja kuulutamata jättes jääks [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] enne saabuva aasta algust vastu võtmata. Kaljulaid pöördus palvega [[õiguskantsler]]i poole analüüsida maksumuudatuste üksikuid aspekte.<ref name="wdnEc" />

====Magusamaks====
2017. aasta juulis jättis Kaljulaid välja kuulutamata magustatud joogi maksu seaduse ja saatis selle tagasi Riigikogule arutamiseks. President ütles, et toetab seaduse eesmärki suunata inimesi tarbima vähem [[suhkur|suhkrut]] ning vähendada seeläbi suhkru liigtarbimisest tekkinud tervisekahjusid. Kuid ta leidis, et seadus on vastuolus põhiseaduse §12 võrdse kohtlemise põhimõttega, sest seaduse järgi oleks magusamaksust vabastatud magustatud joogid, mida müüakse rahvusvahelisi reise tegeva [[laev]]a või [[õhusõiduk]]i pardal. Presidendi hinnangul andnuks see ühele majandussektorile alusetu eelise.<ref name="dOh8n" />

====Kaitseväe luureseadus====

Veebruaris 2019 võttis Riigikogu vastu seaduse, mis andis kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi. Seadus andis muuhulgas kaitseväele õiguse julgeolekuala kaitseks varjatult kontrollida isikuandmeid andmekogudest, kasutada variandmeid, konspiratsioonivõtteid ja isikut varjatult jälgida. Märtsis hindas president seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle välja kuulutamata. Ta ütles seadust välja kuulutamata jättes, et kaitseväele täiendavate õiguste andmine on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi.<ref name="qBbT5" /><ref name="ol_2019_09_20" />

Riigikogu võttis seaduse 2019. aasta mais uuesti muutmata kujul vastu. Juunis 2019 jättis president seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus seaduse põhiseaduslikkusele vastavuse hindamiseks riigikohtusse. Riigikohus tunnistas seaduse 2019. aasta detsembris põhiseadusvastaseks, kuid ei nõustunud enamiku presidendi taotluses toodud etteheidetega seaduse põhiseadusvastasuse kohta. Riigikohtu seisukoha järgi oli põhiseadusega vastuolus tõhusa kontrolli puudumine selle üle, kas kaitseväe otsus jätta isik varjatud jälgimisest teavitamata on põhjendatud.<ref name="ol_2019_09_20" /><ref name="GXx2v" />

====Pensionireformi seadus====

Veebruaris 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse. Kaljulaidi hinnangul riivab seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.<ref>{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15808-president-kaljulaid-jaetan-kohustusliku-kogumispensioni-reformi-seaduse-vaelja-kuulutamata-kuna-see-on-vastuolus-pohiseadusega/index.html |pealkiri=President Kaljulaid: jätan kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega |väljaanne=president.ee |aeg=07.02.2020 |vaadatud=27.06.2020}}</ref> Märtsis 2020 võttis riigikogu seaduse uuesti muutmata kujul vastu.<ref>{{Netiviide |url=https://poliitika.postimees.ee/6919079/riigikogu-vottis-pensionireformi-seaduse-uuesti-vastu |pealkiri=Riigikogu võttis pensionireformi seaduse uuesti vastu |väljaanne=Postimees.ee |aeg=11. märts 2020 |vaadatud=27. juunil 2020}}</ref> Kaljulaid jättis seaduse ka teist korda välja kuulutamata ja esitas taotluse riigikohtule kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.<ref>{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15897-vabariigi-president-poeoerdus-pensionireformi-seadusega-riigikohtusse/index.html |pealkiri=Vabariigi President pöördus pensionireformi seadusega Riigikohtusse |väljaanne=president.ee |aeg=20.03.2020 |vaadatud=27.06.2020}}</ref>

====Välisteenistuse seaduse muudatused====

Juunis 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata välisteenistuse seaduse muudatused, viidates nende vastuolule põhiseadusega. Peamise vastuoluna nimetas president abikaasade ja [[kooseluseadus]]e alusel registreeritud elukaaslaste ebavõrdset kohtlemist. Kaljulaid ütles, et nii [[perekonnaseadus]]e alusel abielu sõlminud kui ka kooseluseaduse alusel kooselu registreerinud [[diplomaat|diplomaadid]] on oma suhted reguleerinud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel, mistõttu tuleb selliseid [[perekond]]i kohelda ühetaoliselt.<ref>{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/16058-vabariigi-president-jaettis-vaelisteenistuse-seaduse-muudatused-vaelja-kuulutamata/index.html |pealkiri=Vabariigi President jättis välisteenistuse seaduse muudatused välja kuulutamata |väljaanne=president.ee |aeg=25.06.2020 |vaadatud=27.06.2020}}</ref>

===Visiidid===
====Välisvisiidid====
{{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid}}
[[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29833779284).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja Läti Seimi spiiker [[Ināra Mūrniece]]]]
[[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29834117054).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 21. oktoobril 2016 töövisiidil Lätis]]
[[Fail:Vladimir Putin and Kersti Kaljulaid (2019-04-18) 08.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Vladimir Putin]] 18.&nbsp;aprillil&nbsp;2019<ref name="o2019-04-18_Kreml" />]]
Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 20. oktoobril 2016 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja parlamendi esimehe [[Maria Lohela]]ga,<ref name="UmG8J" /> 20.–21. oktoobril visiidil [[Läti|Lätti]] kohtus ta [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Raimonds Vējonis]]e ja parlamendi spiikri [[Ināra Mūrniece]]ga<ref name="3s4JN" /> ning 26. oktoobril toimunud töövisiidil [[Leedu|Leetu]] kohtus ta [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Dalia Grybauskaitė]]ga.<ref name="UZYEn" />

====Sisevisiidid====
# [[Paldiski]] külastus, 19. oktoober 2016. Külastas Paldiski sõjaväelinnakut ja pidas kõne [[Liibanon]]i suunduvale [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] üksusele.<ref name="eiRNW" />
# [[Lääne-Virumaa|Lääne-]] ja [[Ida-Virumaa]] külastus, 27.–28. oktoober 2016. Külastas Lääne- ja Ida-Virumaa ettevõtteid ja asutusi ning kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.<ref name="CM0Gn" />
# [[Jõgevamaa|Jõgeva-]] ja [[Tartumaa]] külastus, 17.–18. november 2016. Kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega, külastas ettevõtteid ja riigiasutusi, sealhulgas [[Eesti Rahva Muuseum]]i ning ettevõtteid [[Fortum Tartu]] ja [[Salvest]]. Ööbis visiidi käigus [[hostel]]is.<ref name="GIZ8m" /><ref name="ci3Z2" />
# [[Harjumaa]] külastus, 15.–16. detsember 2016. Külastas Harjumaa ettevõtteid ja asutusi ning kohtus kohaliku elu edendajatega. Tutvus [[Risti kogudus]]e juures tehtava sotsiaaltööga.<ref name="Ibkoh" /><ref name="ol_20161217" />
# [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Viljandimaa]] külastus, 18.–19. jaanuar 2016. Külastas ettevõtteid ja asutusi, kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega.<ref name="hoen0" />
# [[Pärnumaa|Pärnu-]] ja [[Raplamaa]] külastus, 2.–3. veebruar 2017. Külastas Pärnumaal ja Raplamaal ettevõtteid (sealhulgas [[AS Wendre]]t) ja haridusasutusi (sealhulgas [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]t). Kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.<ref name="ojMD2" />
# [[Valgamaa]], 16.–[[17. märts]] 2017
# [[Läänemaa]], [[29. märts]] 2017
# [[Hiiumaa]], [[30. märts]] 2017
# Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum [[4. aprill]] 2017
# [[Põlvamaa]], [[5. aprill]] 2017
# [[Saaremaa]], 1.–[[2. juuni]] 2017
# [[Võrumaa]], 12.–[[13. juuni]] 2017
# [[Ruhnu]], [[Abruka]], [[Vilsandi]] 24.–[[26. juuli]] 2017

===Presidendikõned===
{{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendikõned}}
====Ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016====
Kaljulaid ütles, et poliitikute ja kõrgete riigiametnike ülesanne on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku ning lasta rahval tunda end kõrgeima võimu kandjana. Me tahtsimegi sellist Eestit, kus igaüks koos teistega loob endale sellist Eestit, nagu tema tahab, nii et kokku tuleb meie kõikide riik. Et inimesed oleksid enesekindlad, tuleb kaasinimestes näha kaasteelisi, kelles me näeme head, mitte vigu. Elu viivad julgelt otsustades edasi enesekindlad inimesed, mitte need, kes kardavad, et osutatakse nende nõrkustele. Riik peab lastele andma ka hariduse ning tagama ettevõtluse lihtsuse ja vabaduse. President, kes vastutab riigi tuleviku eest, saab olla nõudlik sõnastaja, peab olema seal, kus on raske, toetama neid, kes võiksid muidu kõrvale jääda. Eetiline riik annab inimestele enesekindluse ja muutub seeläbi ka ise tugevamaks, olles rahva oma. Meie siin peame julgustama unistama ning toetama unistuste täitumist ja unistuste purunedes ka tükid üles korjama. Kaljulaid avaldas usku ja lootust, et viie aasta pärast on Eestis rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu, rohkem abistamist, rohkem julgust ja vähem hirme. Franklin Delano Roosevelt ütles: "Ainus, mida karta, on hirm ise". Meie tugevus on Kaljulaidi sõnul see, et ütleme otsekoheselt ja selgelt, et meie suurim probleem ei ole majandus, vaid julgeolek. Meil endal peab olema enesekindlust ja usku, et suudame hoida Eesti riiki.<ref name="presidendikõne1" />

Kaljulaid ütles ka, et Lennart Meri on olnud suur Eestit Läände viies, Arnold Rüütel Euroopat inimesteni tuues ja Toomas Hendrik Ilves Eestit küberilma saates.<ref name="presidendikõne1" />

====Galal "Eesti parimad ettevõtted 2016", 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas====
Kaljulaid ütles, et olulises osas sektorites oleme kinni keskmise sissetuleku klaaslaes. Õigel ajal tuleb leida väljapääsud, sest lihtsad, selged ja valed või ainult lühiajaliselt õiged suured üksiklahendused meid ei rahulda. Klaaslaes on juba mõrad. Kaljulaid avaldas usku, et Eesti ettevõtjad suudavad olla innovatsiooniliidrid. Meie ülesanne on oma väheneva tööjõu kõrgemad nõudmised rahuldada ja minna edasi tagasilöökideta. Ta kutsus ettevõtjaid üles olema nõudlikud, et neil oleks vaba keskkond, kus vaba vaim saab luua ja kasvatada, sest noored otsivad tööturult vabadust. Kaljulaidi sõnul saavad ettevõtjad kaitsta oma vabadusi, kui nad võtavad vastutuse meie majanduskeskkonna eest.<ref name="presidendikõne2" />

====Aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016====
Kaljulaid ütles, et oma elementaarsete vajaduste katmise tagamine nõuab järjepidevat ja piisavalt mahukat põllumajandust. Selleks on tarvis turgu sekkuda, mida teeb ka Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, millega saavutatud põllumajandustoodete ühisturg jätab mulje, nagu olekski tegemist vaba turuga. Kui kõik toetusmeetmed oleksid täiesti võrdsed, siis oleks turg üldiselt siiski vaba. Ent täielikku võrdsust poleks ka siis, kui kõigi riikide toetused arvestaksid täiesti võrdselt riigisisest kulukomponenti ja ainult maailmaturu hindadest sõltuvaid kulutusi. Konkreetse farmi asukohta ja eesseisvaid ilmastikutingimusi ei saa täiesti õiglaselt arvestada. Toetusskeemid ei suuda tootmismahte vastavalt turu tingimustele reageerida. Toetuste eraldamisel ei kontrollita ka, kas ei jõuta liiga lähedale üleinvesteerimisele. Sellest tekivad paratamatult vead põllumajanduse juhtimises ja küsimus on, kuidas sellest tulenevaid riske tootjate, töötlejate, tarbijate ja toetuse maksjate vahel jagada. Tuleb luua süsteem, mis "arvestab põllumajandustoodete turu erisusi ja paratamatuid moonutusi ning loob hoiatusmehhanismi" moonutustele reageerimiseks. Hea oleks vähemalt Eestis kokku leppida üldised põhimõtted kriisi või ka tulude ootamatu suurenemise puhuks. Tuleb nõuda süsteemset lähenemist, et reageerida ka järgmistele kriisidele, mitte ainult käimasolevale. Ka üksik põllumees on edukas ainult juhul, kui ta tajub ka innovaatiliste muutuste tulekut ning oskab ja suudab selleks valmistuda. Maailmaturu jaoks tuleb luua üha suurema lisandväärtusega toodangut ning müüa seda mujal kehtivaid kombeid ja tavasid arvestades.<ref name="presidendikõne3" />

===Seisukohavõtud seoses naistevastase vägivalla ja perevägivallaga===
Oma ametiaja jooksul on Kaljulaid korduvalt juhtinud tähelepanu perevägivallaga võitlemisele.<ref name="Ycgin" /><ref name="Jaagant" />

Ta taunis 2017. aastal vabariigi aastapäeva kõnes perevägivalda ja juhtis tähelepanu asjaolule, et just pühade ajal on probleem kõige aktuaalsem.<ref name="S814s" /> Sama aasta 25. septembril kuulutas ta välja seaduse, millega ratifitseeriti naistevastase ning perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon.<ref name="kuC4d" /> 2018. aasta mais [[vägivallaennetuse auhind]]u üle andes ütles ta, et "vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem" ning lisas, et perevägivald on Eestis kahjuks levinud nähtus.<ref name="0fvH3" /> 24. novembril 2018 heiskas ta Kadriorus presidendi kantselei ees oranži lipu, märkimaks järgneval päeval tähistatavat naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.<ref name="tMj2J" />

==== 104 kiri ====
{{Vaata|Tiit Ojasoo#Füüsiline vägivallatsemine teatri NO99 juures|104 kiri}}
16. jaanuaril 2018 saatsid 104 allakirjutanut president Kaljulaidile avaliku kirja<ref name="KfnYy" />, milles tauniti [[Tiit Ojasoo]] kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse, põhjendades seda 2016. aasta jaanuaris asetleidnud intsidendiga, mille käigus Ojasoo tarvitas füüsilist vägivalda teatri naistöötaja suhtes<ref name="vs19G" />. President vastas kirjale sotsiaalmeedias, kirjutades, et Tiit Ojasoo kaasamine ei tähenda vägivalla heakskiitmist, aga kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest.<ref name="ZHfQE" />

==== Marti Kuusiku juhtum ====
{{Vaata|Marti Kuusik#Süüdistused perevägivallas}}
29. aprillil 2019 lahkus ta EKRE poliitikust väliskaubanduse ja IT-ministri [[Marti Kuusik]]u ametivande andmise ajaks protestiks Riigikogu saalist, põhjendades seda samal päeval ajakirjanduses avaldatud väidetega,<ref name="Delfi" /> et Kuusik on kasutanud oma eksabikaasa suhtes vägivalda.<ref name="EE" /> Kaljulaid ütles Postimehele, et kui süüdistused Kuusiku suhtes peaksid osutuma alusetuks, on ta esimene, kes Kuusiku ees vabandab.<ref name="Jaagant" />

=== ÜRO julgeolekunõukogu valimiskampaania ===
Kaljulaid juhtis Eesti [[ÜRO julgeolekunõukogu]] ajutiseks liikmeks kandideerimise kampaaniat.<ref name="epl_20190529" /><ref name="err_20171002" /> President avas kampaania ametlikult [[New Yorgi Eesti Maja]]s 13. juulil 2017.<ref name="T32Dz" /> Juulis 2017 moodustas ta Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kampaania toetamise nõukoja, mille ülesandeks oli toetada ja suunata presidendi tegevust ÜRO kampaanias.<ref name="LSiJC" /><ref name="err_20171002" /> Kaljulaid külastas kampaania raames Eesti kandidatuurile toetuse kogumiseks paljusid välisriike ja poliitilisi tippkohtumisi.
Muuhulgas kohtus ta 24. septembrist kuni 4. oktoobrini 2018 toimunud töövisiidil USA-sse kahepoolselt mitmekümne riigijuhiga, käis 2018. aasta oktoobris töövisiidil [[Austraalia]]s, [[Vanuatu]]s, [[Fidži]]s ja [[Uus-Meremaa]]l ning 2018. aasta detsembris [[Benin]]is ja [[Senegal]]is.<ref name="XqMaw" />

Kaljulaidi sõnul tõi kampaania kasu nii Eesti [[diplomaat]]idele maailma parema mõistmise näol, kui ka Eesti [[ettevõtja]]tele uute ärivõimaluste näol arenevatel turgudel. Samuti oli kampaania Kaljulaidi hinnangul Eestile kasulik julgeolekupoliitilises plaanis, suurendades riigi tuntust maailmas.<ref name="epl_20190529" /> Eesti valiti ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2020–2021 [[ÜRO Peaassamblee]]l 7. juunil 2019 toimunud salajasel hääletusel.<ref name="9ASO4" />

==Avaliku arvamuse uuringud==
Vahetult pärast Kaljulaidi presidendiks saamist, 2016. aasta oktoobris toetas teda [[Kantar Emor]]i läbiviidud küsitluses presidendina 73% küsitletutest (võrdluseks: [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas 71%,<ref name="2016okt" /> [[Arnold Rüütel]] 74%<ref name="2016okt" /> ja [[Lennart Meri]] 32%<ref name="2017okt" /> toetusega). Keskmisest suurem oli toetus [[naine|naiste]], [[eesti rahvus]]est inimeste ja üle kolmekümne viie aastaste hulgas.<ref name="2016okt" />

2017. aasta oktoobri Kantar Emori küsitluses arvas vastanutest 72,5%, et Kaljulaid on presidendi kohustustega hästi toime tulnud ja 27,5%, et halvasti. Keskmisest sagedamini andsid positiivse hinnangu naised ja eesti rahvusest inimesed, keskmisest sagedamini andsid negatiivse hinnangu [[EKRE]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] valijad.<ref name="2017okt" />

2019. aasta juunis viis Kantar Emor läbi [[poliitik]]ute usaldusväärsuse uuringu. Uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 54% Eesti elanikest, millega ta jäi Eesti poliitikute usaldusväärsuse edetabelis teisele kohale [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] järel, keda usaldas 59% Eesti elanikest. Kaljulaidi usaldasid keskmisest enam noored ja kõrgharitud inimesed.<ref name="CBi42" /><ref name="8pp2l" />

2020. aasta 7.-9. aprilli [[Norstat]]i küsitluses paluti hinnata rahulolu presidendi tegevusega [[2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Eestis|koroonaviiruse pandeemia]] ajal. Rahul oli 45% vastanutest (sealhulgas 50% eestlastest ja 25% mitte-eestlastest), 41% ei olnud rahul ja 14% ei osanud öelda. Parteide toetajatest olid presidendi tegevusega kõige enam rahul [[Reformierakond|Reformierakonna]] (75%) ja kõige vähem rahul EKRE valijad (13%).<ref>[https://www.inst.ee/uudised/koroonakriisis-ollakse-enim-rahul-politsei-ning-koige-vahem-rahul-presidendi-tegevusega Koroonakriisis ollakse enim rahul politsei ning kõige vähem rahul presidendi tegevusega]. [[Ühiskonnauuringute Instituut]], 14.04.2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1077648/valitsuse-tegevusega-koroonakriisis-on-rahul-koikide-erakondade-valijad Valitsuse tegevusega koroonakriisis on rahul kõikide erakondade valijad]. [[ERR]], 15.04.2020</ref>

[[Turu-uuringute AS]] on regulaarselt riigikaitseteemaliste avaliku arvamuse uuringute raames mõõtnud ka presidendi institutsiooni usaldusväärsust vastajate seas. Tulemused Kaljulaidi ametiperioodil:<ref name="N9gQV" />

{| class="wikitable" style="text-align:center"
|
|Täielikult/pigem usaldab, %
|Üldse/pigem ei usalda, %
|-
|2016 oktoober
|48
|10
|-
|2017 märts
|66
|17
|-
|2017 oktoober
|68
|22
|-
|2018 märts
|66
|22
|-
|2018 oktoober
|71
|20
|-
|2019 märts
|64
|27
|-
|2019 oktoober-november
|66
|22
|}

==Tunnustus==
*[[2009]] – [[aasta eurooplane]].<ref name="ihE2l" />
* 2014 – [[Koosmeele auhind]]. Pälvis auhinna asjatundlike Euroopa-teemaliste analüüside ja seisukohavõttude eest, mis on aidanud Eesti inimestele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toimimist selgitada ja lahti mõtestada.<ref name="CI7q5" />
* 2016 – [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]].<ref name="YKJM1" />
* Eesti 2016. aasta mõjukaim inimene [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi]], [[Maaleht|Maalehe]] ja [[Laupäevaleht LP]] valikul.<ref name="9u2m4" /><ref name="wSP4B" />
* 2019 – [[aasta pressisõber]].
* 2019 – aasta mesilaste sõber, [[Eesti Mesinike Liit|Eesti Mesinike Liidu]] (EML) aunimetus. EML tõi kommentaaris välja, et Kaljulaid on seisnud järjekindlalt puhta [[loodus]]e, [[kliimamuutus]]tega võitlemise ja [[elurikkus]]e hoidmise eest.<ref name="TwieZ" /><ref name="ovrP1" />
*2020 – [[Skytte medal]].<ref>[https://tartu.postimees.ee/7118897/president-kersti-kaljulaid-vottis-tartu-ulikooli-aulas-vastu-johan-skytte-medali President Kersti Kaljulaid võttis Tartu ülikooli aulas vastu Johan Skytte medali]. [[Tartu Postimees]], 26. november 2020</ref>

== Isiklikku ==
===Pere===
Kersti Kaljulaidi ema Lindu Kaljulaid<ref name="ee_20161108" /> (sündinud 1941. aastal) on elukutselt arst. Lindu vanemad olid Ilmar Raudma (kuni 1935. aastani Pommer; 1912–1951) ja Alvi Raudma (Alvi Kull; 1910–1987).<ref name="sugupuu" /> Kersti Kaljulaidi isa Jaak Kaljulaid (1946–1998) oli riikliku elamumajanduse arenduskeskuse konsultant. Tema vanemad olid ehitusettevõtja Theodor Kaljulaid (sünninimega Theodor Klook; 1903–1983) ja Maare Margus (Maare Tammik; 1914–2004).<ref name="sugupuu" /> [[Raimond Kaljulaid]] on Kersti Kaljulaidi poolvend, neil oli ühine isa.<ref name="Q63vY" /><ref name="YhzjA" />

Kaljulaid on teist korda abielus. Ta on sünnitanud neli last ning on ka vanaema.<ref name="aIdmW" />

Abielust Taavi Talvikuga<ref name="ee20161005" /> on Kaljulaidil tütar ja poeg. Tütar [[Silja Märdla]] (sündinud 1988, endise nimega Silja Talvik<ref name="06HT9" />) kaitses 2017. aasta lõpul doktoritöö ehituse valdkonnas<ref name="ol20160929" /><ref name="YusAN" /> ja poeg Siim Talvik on lõpetanud [[IT Kolledž]]i.<ref name="ol20161006" />

Kaljulaidi teine abikaasa on aastal [[1991]] [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] raadioinsenerina lõpetanud ja [[Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus]]es sideinsenerina töötanud Georgi-Rene Maksimovski, neil on kaks poega.<ref name="ol20160929" /><ref name="wlXNl" /><ref name="56Qnu" /><ref name=":1" />

===Harrastused===
====Rahvasport====
Kaljulaid on Eesti maratonijooksu edetabelis olnud 11. kohal (aastal 2007) ja 23. kohal (aastal 2008).<ref name="pm20110507" /> Ta on jooksnud [[maraton]]i ajaga 3 tundi ja 52 minutit.<ref name="qhAo6" />

29. jaanuaril 2017 osales ta [[Viljandi järv]]el toimunud VII [[Mulgi Uisumaraton|Mulgi uisumaraton]]il 30 kilomeetri distantsil.<ref name="iG9cV" />

5. jaanuaril 2017 tegi Kaljulaid kaasa [[Soome]] suurimal rahvaspordiüritusel [[Finlandia-hiihto]]. Ta saavutas 50 kilomeetri vabatehnikaga suusamaratonil naiste seas 70. koha ajaga 4 tundi 7 minutit ja 30,4 sekundit.<ref name="harVm" />

21. juulil 2019 osales Kaljulaid esimese riigipeana [[Tour de France]]'i rahvasõidul. Ta läbis 135 km pikkuse distantsi ajaga 8 tundi 54 minutit 4 sekundit. Kaljulaid sai rahvasõidu 20. etapil osalenud 16 000 jalgratturi seas 6072. koha, naiste arvestuses 281. koha ja oma vanuseklassi naiste seas 38. koha.<ref name="BSQ3M" />

====Koorilaul====
Kaljulaid tegeleb [[koorilaul]]uga. Ta alustas [[Koor_(muusika)|kooris]] laulmist juba keskkooli ajal.<ref name="muusika_06072019" /> Alates ülikooliajast on ta laulnud korporatsiooni Filiae Patriae [[naiskoor]]is, ehkki ei võta koori tegevusest pidevalt osa ega esine kontsertidel.<ref name="muusika_06072019" />

[[Luksemburg]]is elades laulis ta aastani 2014 sealses eesti naiste ansamblis Meloodilised Tordid. [[Häälerühm]]a poolest on Kaljulaid II [[alt]].<ref name="bReiv" />

[[XXVII üldlaulupidu|2019. aasta juubeli-üldlaulupeol]] osales Kaljulaid laulupeorongkäigus ja valikkooride proovis. Sellega sai temast esimene Eesti president, kes on lauljana [[üldlaulupidu|üldlaulupeol]] osalenud.<ref name="5JH1T" /><ref name="30pY8" />

===Seaduserikkumised===
1. aprillil 1995 jäi ta GAZ 24-10 roolis politseile vahele juhiloata ja alkoholi tarvitamise jääknähtudega sõiduga.<ref name="Roolijoodik" />

===Keeleoskus===
Võõrkeeltest räägib Kaljulaid vabalt [[inglise keel]]t, suhtlustasemel [[prantsuse keel]]t ja tasemel B1 [[saksa keel]]t.<ref name="pm20161004" /> [[Soome keel]]t pole Kaljulaid õppinud,<ref name="pm20161004" /> kuid presidendiks valimise järgsel pressikonverentsil ütles ta [[Soome]] ajakirjaniku küsimusele vastates, et "räägib halba soome keelt, nagu kõik eestlased"<ref name="Nm52K" />. Samal üritusel ütles ta, et tema endised kolleegid Iru elektrijaamast võivad kinnitada, et kitsas ringis on ta suuteline rääkima ka [[vene keel]]es.<ref name="BIBFh" />

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="o2019-04-18_Kreml">{{cite web|url=http://www.kremlin.ru/events/president/news/60322/photos |title=Встреча с Президентом Эстонии Керсти Кальюлайд |trans-title= |date=18. aprill 2019 |accessdate=18.04.2019 |website=kremlin.ru}}</ref>
<ref name="CV Kontrollikoda">[http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/CV_KALJULAID/CV_KALJULAID_ET.pdf Euroopa Kontrollikoda: Kersti Kaljulaid, CV], vaadatud 3. oktoober 2016</ref>
<ref name="ee_20161108">{{cite web|url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-tundmatu-minevik?id=76160121 |title=Valged laigud Kersti Kaljulaidi eluloos |date=8. november 2016 |accessdate=17. november 2016 |publisher=[[Eesti Ekspress]] |first1=Sulev |last1=Vedler|subscription=yes |registration=yes}}</ref>
<ref name="MG_vilistlased">[https://web.archive.org/web/20070627032116/http://www.mg.edu.ee/?page=inimesed&sub=vilistlased&lend=XXI Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi vilistlased]</ref>
<ref name="ut20100510">Sigrid Sõerunurk: [http://www.ut.ee/et/801943 "Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu"]. UT, 10. mai 2010</ref>
<ref name="epl20160927">Raul Ranne: [http://epl.delfi.ee/news/lp/taismahus-kersti-kaljulaid-vahel-pean-endalt-kusima-kas-ma-ikka-julgen?id=73481041 "TÄISMAHUS: Kersti Kaljulaid: vahel pean endalt küsima, kas ma ikka julgen."] Päevaleht, 27. september 2016</ref>
<ref name="ee20161005">[[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]], [[Mikk Salu]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta], ekspress.delfi.ee, 5. oktoober 2016</ref>
<ref name="infopank">[https://infopank.ee/isik/270736/kersti-kaljulaid Infopank.ee: Kersti Kaljulaid], vaadatud 3. oktoober 2016</ref>
<ref name="pm">[http://www.postimees.ee/v2/3852005/kes-on-kersti-kaljulaid Kes on Kersti Kaljulaid?] Postimees, 27. september 2016</ref>
<ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/6d3908a6-364c-4ffb-b510-9dee13009ab8 Eesti Teadusinfosüsteem: Kersti Kaljulaid]</ref>
<ref name="ETIS2">[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/9236616c-1cf6-445a-abbc-8af6b072177f Eesti Teadusinfosüsteem: Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele]</ref>
<ref name="D">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kersti-kaljulaiu-ametiaeg-euroopa-kontrollikojas-loppes-kuid-ta-jaab-valitsuse-otsustamatuse-tottu-ametisse-ega-saa-asuda-praxise-juhiks?id=74452859 Kersti Kaljulaiu ametiaeg Euroopa Kontrollikojas lõppes, kuid ta jääb valitsuse otsustamatuse tõttu ametisse ega saa asuda Praxise juhiks. Delfi, 6. mai 2016]</ref>
<ref name="praxis_2015-10">[http://www.praxis.ee/2015/10/praxise-uueks-juhiks-valiti-kersti-kaljulaid/ "Praxise uueks juhiks valiti Kersti Kaljulaid"]. Praxis, 29. oktoober 2015</ref>
<ref name=":0">[http://uudised.err.ee/v/eesti/7b052710-91ec-4627-9771-2b852bcabba2/fotod--vanematekogu-tegi-ettepaneku-esitada-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaid "FOTOD ja VIDEO | Vanematekogu tegi ettepaneku esitada presidendikandidaadiks Kersti Kaljulaid"] ERR, 27. september 2016</ref>
<ref name="81 häälega">[http://uudised.err.ee/v/eesti/1182decd-e6dd-4e08-b91e-c7acc87b2559/kersti-kaljulaid-sai-81-haalega-uueks-eesti-presidendiks "Kersti Kaljulaid sai 81 häälega uueks Eesti presidendiks"] ERR, 3. oktoober 2016</ref>
<ref name="ew20161003">[http://estonianworld.com/people/former-european-auditor-kersti-kaljulaid-elected-president-estonia/ Former European auditor Kersti Kaljulaid elected president of Estonia]. Estonian Worlds, 3. oktoober 2016.</ref>
<ref name="epl20160930">Kersti Kaljulaid: [http://epl.delfi.ee/news/eesti/minu-kiri-koigile-eestimaa-inimestele?id=75766473 "Minu kiri kõigile Eestimaa inimestele."] Päevaleht, 30. september 2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref>
<ref name="pm20110507">Priit Pullerits: [http://majandus24.postimees.ee/430460/kersti-kaljulaid-elu-euroopas-kodu-eestis Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis]. Majandus24.postimees.ee, 7. mai 2011 (vaadatud 06.10.2016).</ref>
<ref name="err_20161201">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b077fbe0-2a8e-421f-9570-7a9c43787b29/kaljulaid-ei-osale-kirikus-riigijuhtidele-moeldud-advendikontserdil "Kaljulaid ei osale kirikus riigijuhtidele mõeldud advendikontserdil"]. ERR.ee, 1.12.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref>
<ref name="ol_20161217">[http://www.ohtuleht.ee/777010/president-kaljulaid-kulastas-harjumaa-visiidi-ajal-risti-kirikut "President Kaljulaid külastas Harjumaa visiidi ajal Risti kirikut"]. Õhtuleht.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016.</ref>
<ref name="presidendikõne1">[https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12551-vabariigi-president-kersti-kaljulaid-ametisseastumise-tseremoonial-10-oktoobril-2016/index.html "Vabariigi President Kersti Kaljulaid ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016"]. President.ee, 10.10.2016</ref>
<ref name="presidendikõne2">[https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12566-2016-10-14-05-25-44/index.html "Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti parimad ettevõtted 2016 galal 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas"]. President.ee, 13.10.2016</ref>
<ref name="presidendikõne3">[https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12621-2016-10-26-06-33-47/index.html "Vabariigi President Kersti Kaljulaid aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016"]. President.ee, 25.10.2016</ref>
<ref name="ol20161006">Maarit Stepanov: [http://www.ohtuleht.ee/763261/kersti-kaljulaidi-lapsed-on-tublid-nagu-emagi "Kersti Kaljulaidi lapsed on tublid nagu emagi."] Õhtuleht, 6. oktoober 2016</ref>
<ref name="ol20160929">[http://digileht.ohtuleht.ee/761864/kes-on-kersti-kaljulaiu-salaparane-abikaasa-georgi-rene-maksimovski Kes on Kersti Kaljulaiu salapärane abikaasa Georgi-Rene Maksimovski?]</ref>
<ref name=":1">{{cite web|url=http://digileht.epl.delfi.ee/lp/kaugest-ametnikust-koduseks-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaidi-kiirmarss?id=75776321 |title=Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss |date=1. oktoober 2016|accessdate=6. oktoobril 2016 |publisher=[[Eesti Päevaleht]] |first1=Raul |last1=Ranne |subscription=yes |registration=yes}}</ref>
<ref name="pm20161004">[http://elu24.postimees.ee/v2/3861007/kersti-kaljulaid-paljastas-oma-halva-omaduse-ma-olen-vaega-kaersitu-inimene "Kersti Kaljulaid paljastas oma halva omaduse: ma olen väga kärsitu inimene."] Elu24.postimees.ee, 4. oktoober 2016</ref>
<ref name="PDs5Z">[http://www.ohtuleht.ee/762707/kas-tahad-teada-kuidas-sai-kersti-kaljulaid-oma-nime "KAS TAHAD TEADA: kuidas sai Kersti Kaljulaid oma nime?"] Õhtuleht.ee, 3. oktoober 2016</ref>
<ref name="f82Ha">[[Liisa Tagel]]. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3856121/segadusttekitavad-perenimed-kaljulaidi-tuleb-kaeaenata-nagu-kaljulaid-eelistab "Segadusttekitavad perenimed: Kaljulaidi tuleb käänata, nagu Kaljulaid eelistab."] Arvamus.postimees.ee, 30. september 2016.</ref>
<ref name="w7F65">[https://www.president.ee/et/vabariigi-president/elulugu/index.html Kersti Kaljulaid: elulugu]. President.ee</ref>
<ref name="fj8Eu">Kaljulaid, K. (1986) Vainurästa (Turdus ilacius) pesitsusbioloogiast Eestis, Eesti NSV Õpilaste Teadusliku Ühingu VI teaduskonverentsi teesid, Tallinn, lk. 24</ref>
<ref name="YDTY5">[http://www.cfp.ee/VILISTLASKOGU_73.htm Vilistlaskogu nimekiri Filiae Patriae saidil.]</ref>
<ref name="OIjNv">Kadri Paas: [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kersti-kaljulaid-paastis-narva-elektrijaamad-kahtlasest-erastamisest?id=75753853 "Kersti Kaljulaid päästis Narva Elektrijaamad kahtlasest erastamisest."] Ärileht.ee, 28. september 2016</ref>
<ref name="JcdlC">Priit Simson: [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nrg-tehing-kas-kersti-kaljulaid-lootis-susteemi-seestpoolt-parandada?id=75960969 "NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?"] EPL.ee, 18. oktoober 2016</ref>
<ref name="XjnuD">[http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/HISTORICAL_TABLE/HISTORICAL_TABLE_EN.PDF The Members of the European Court of Auditors since 1977]</ref>
<ref name="P1MKI">[http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu Nõukogu] Tartu Ülikool</ref>
<ref name="G4BSJ">[http://www.praxis.ee/2016/07/praxise-noukogu-uue-liikmena-alustas-tood-kersti-kaljulaid/ "Praxise nõukogu uue liikmena alustas tööd Kersti Kaljulaid"]. Praxis, 20. juuli 2016</ref>
<ref name="k0Oys">[http://www.postimees.ee/v2/3856613/praxis-ei-kiirusta-kaljulaidile-asendaja-leidmisega "PRAXIS ei kiirusta Kaljulaidile asendaja leidmisega"]. Postimees.ee, 30. september 2016</ref>
<ref name="ro05y">[http://uudised.err.ee/v/eesti/fa2ce90e-97a9-468e-a395-e084a5ecfaa4/arenguseire-noukoja-esimeheks-valiti-kersti-kaljulaid "Arenguseire nõukoja esimeheks valiti Kersti Kaljulaid"]. ERR.ee, 19. september 2016</ref>
<ref name="0RUXm">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/korge-eesti-euroametnik-valiti-riigikogu-juurde-loodud-arenguseire-noukoja-juhiks?id=75658195 "Kõrge Eesti euroametnik valiti riigikogu juurde loodud arenguseire nõukoja juhiks"]. Ärileht.ee, 19. september 2016</ref>
<ref name="67Gm5">[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregistri päring]</ref>
<ref name="sxJVQ">[http://www.cidob.org/biografias_lideres_politicos/europa/estonia/kersti_kaljulaid CIDOB. Biografías Líderes Políticos: Kersti Kaljulaid.] 5.oktoober 2016.</ref>
<ref name="OXlLX">[http://www.postimees.ee/v2/567122/parts-miks-mitte-esimeheks-luik-hololei-kaljulaid "Parts: miks mitte esimeheks Luik, Hololei, Kaljulaid?"] Postimees.ee, 16. september 2011</ref>
<ref name="vidLh">[http://uudised.err.ee/v/eesti/dcca24d2-6161-4f3a-9da8-0b2c2a565f50/kaljulaiu-seadsid-presidendikandidaadiks-90-riigikogu-liiget-fotod Kaljulaiu seadsid presidendikandidaadiks 90 riigikogu liiget], ERR, 30. september 2016.</ref>
<ref name="HeR0D">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-tanavakusitlus-kui-tuntud-on-kersti-kaljulaid-rahva-seas?id=75742315 "DELFI TÄNAVAKÜSITLUS: Kui tuntud on Kersti Kaljulaid rahva seas?"] Delfi, 27. september 2016.</ref>
<ref name="cP4Pe">[http://www.postimees.ee/v2/3853539/kommunikatsiooniekspert-kaljulaiust-rahvale-tundmatu-inimene-kelle-nimegagi-eksitakse "Kommunikatsiooniekspert Kaljulaiust: rahvale tundmatu inimene, kelle nimegagi eksitakse."] Postimees, 28. september 2015</ref>
<ref name="sf56c">[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/janek-maggi-eestile-otsiti-presidenti-justkui-personalifirma-kaudu-n177282 "JANEK MÄGGI: Eestile otsiti presidenti justkui personalifirma kaudu."] Pealinn, 3. oktoober 2016</ref>
<ref name="syZ1S">{{cite web|url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/kersti-kaljulaid-inimestega-tuleb-raakida-igal-pool-toimib?id=75756097 |title=Kersti Kaljulaid: inimestega tuleb rääkida – igal pool toimib |date=29. september 2016 |accessdate= |publisher=[[Eesti Päevaleht]] |first1=Otti |last1=Eylandt}}</ref>
<ref name="cIPVM">[http://uudised.err.ee/v/eesti/01b899fc-306b-44d0-a13f-3e4a09125e88/president-kaljulaid-ei-poolda-patsile-monumendi-pustitamist "President Kaljulaid ei poolda Pätsile monumendi püstitamist"]. ERR.ee, 20. jaanuar 2017</ref>
<ref name="UQuKJ">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/avatud-eesti-fondi-koosmeele-preemia-saab-kersti-kaljulaid?id=68404135 Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia saab Kersti Kaljulaid]. Delfi.ee, 09. aprill 2014 (vaadatud 6.10.2016)</ref>
<ref name="OmD6s">[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/eurominutid/ "Eurominutid"]. kuku.postimees.ee (vaadatud 28.09.2016)</ref>
<ref name="jO4lj">[https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil/index.html Avalikust teenusest 21. sajandil], president.ee.</ref>
<ref name="Nk7rY">[http://uudised.err.ee/v/cc5ab757-8876-4f36-92aa-9e9c9bf591b0 "Leht: Kaljulaid loobus ametissenimetamise päeval jumalateenistusest"]. ERR.ee, 2. november 2016</ref>
<ref name="HZ9P7">[http://uudised.err.ee/v/25d7d0c6-688b-45c3-b9bb-2b886d41df72 "President: minu kirikuskäimine poleks siiras"]. ERR.ee, 4. november 2016</ref>
<ref name="n3n77">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-selgitab-riiklike-tahtpaevade-puhul-kirikus-kaimine-ei-oleks-siiras-olukorras-kus-see-pole-olnud-minu-jaoks-varem-kombeks?id=76159473 "President Kaljulaid selgitab: riiklike tähtpäevade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus see pole olnud minu jaoks varem kombeks"]. Delfi.ee, 4. november 2016</ref>
<ref name="pPV2E">Evelyn Kaldoja: [http://arvamus.postimees.ee/3924757/evelyn-kaldoja-president-pole-usuvalguse-lambijalg "Evelyn Kaldoja: president pole usuvalguse lambijalg"]. Postimees.ee, 25. november 2016.</ref>
<ref name="A2koE">Andrus Kivirähk: [http://epl.delfi.ee/news/lp/kivirahk-selge-et-uhes-ilmalikus-riigis-pole-sunnis-presidendile-taevastelt-vagedelt-toetust-anuda?id=76148521 "Kivirähk: selge, et ühes ilmalikus riigis pole sünnis presidendile „taevastelt vägedelt” toetust anuda"]. EPL.ee, 5. november 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref>
<ref name="iCZCr">Janek Mäggi: [http://arvamus.postimees.ee/3914627/janek-maeggi-miks-president-kersti-kaljulaid-jumalat-kardab "Janek Mäggi: miks president Kersti Kaljulaid Jumalat kardab?"] Postimees.ee, 17. november 2016</ref>
<ref name="uIhBA">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sibul-presidendi-kaitumine-tundub-pigem-nagu-vastuolude-otsimine-voi-kristlaste-jaoks-oluliste-vaartuste-eitamine?id=76632592 "Sibul: presidendi käitumine tundub pigem nagu vastuolude otsimine või kristlaste jaoks oluliste väärtuste eitamine"]. Delfi.ee, 17.12.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref>
<ref name="WBEhJ">Tiiu Pikkur: [http://www.eestikirik.ee/president-kersti-kaljulaid-kohtus-peapiiskop-urmas-viilmaga/ "President Kersti Kaljulaid kohtus peapiiskop Urmas Viilmaga"]. Eesti Kirik, 25.11.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref>
<ref name="0MHyQ">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/urmas-viilma-president-kaljulaid-saatis-advendiajal-joulukaardi-mitte-pooripaevakaardi?id=76664906 "Urmas Viilma: president Kaljulaid saatis advendiajal jõulukaardi, mitte pööripäevakaardi"]. Delfi.ee, 20.12.2016. Vaadatud 21.12.2016</ref>
<ref name="gLzqX">[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=73988 "AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)"] Meiemaa.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref>
<ref name="FQ2Kk">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-ajalehes-meie-maa-joul-on-uks-vana-sona-mis-seostub-pooripaevaga?id=76631248 "President Kaljulaid ajalehes Meie Maa: jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga"]. Delfi.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref>
<ref name="bssYA">[http://www.eesti.ca/president-kaljulaidi-torjuv-suhtumine-kirikusse-hammastab-kristlasi/article48885 "President Kaljulaidi tõrjuv suhtumine kirikusse hämmastab kristlasi"]. [[Estonian World Review]], 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref>
<ref name="wdnEc">[http://www.postimees.ee/3956595/kaljulaid-kuulutas-maksumuudatused-huvigruppide-vastuseisust-hoolimata-vaelja "Kaljulaid kuulutas maksumuudatused huvigruppide vastuseisust hoolimata välja"]. Postimees.ee, 23. detsember 2016. Vaadatud 24.12.2016</ref>
<ref name="UmG8J">[http://uudised.err.ee/v/f4916121-c80b-4a69-b008-baafc7d42095 "Fotod ja video: Kaljulaid kohtus Niinistöga"]. ERR.ee, 20. oktoober 2016</ref>
<ref name="3s4JN">Ragnar Kond. [http://uudised.err.ee/v/37f95fe9-6302-473c-a876-a6d4cdd5c990 "Fotod ja video: president Kaljulaid käis visiidil Lätis"]. ERR.ee, 21. oktoober 2016</ref>
<ref name="UZYEn">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-leedus-balti-riikide-tihe-koostoo-tagab-regiooni-tugevuse-ja-turvalisuse?id=76056691 "President Kaljulaid Leedus: Balti riikide tihe koostöö tagab regiooni tugevuse ja turvalisuse"]. Delfi.ee, 26. oktoober 2016</ref>
<ref name="eiRNW">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12592-2016-10-19-13-05-22/layout-visit.html "President Kaljulaid Liibanoni suunduvale kaitseväe üksusele: mina usun teisse"]. President.ee, 19. oktoober 2016</ref>
<ref name="CM0Gn">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12634-2016-10-28-13-04-25/index.html "President Kaljulaid Ida-Virumaal: Eesti on üks kogukond."] President.ee, 28. oktoober 2016</ref>
<ref name="GIZ8m">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12709-2016-11-17-18-19-25/layout-visit.html "President Jõgevamaal: avalike teenuste osutamisest koos vabakonnaga saaks uus Eesti edulugu"]. President.ee, 18. november 2016</ref>
<ref name="ci3Z2">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-president-kaljulaid-peatus-uhke-sviidi-asemel-hoopis-hostelis?id=76316729 "FOTOD: President Kaljulaid peatus uhke sviidi asemel hoopis hostelis"]. Publik.delfi.ee, 18. november 2016</ref>
<ref name="Ibkoh">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12796-2016-12-13-15-21-47/layout-visit.html "Vabariigi President külastab Harjumaad"]. President.ee, 13.12.2016</ref>
<ref name="hoen0">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12853-2017-01-16-11-57-52/layout-visit.html "Vabariigi President külastab sel nädalal Järva- ja Viljandimaad"]. President.ee, 16.01.2016</ref>
<ref name="ihE2l">[http://www.postimees.ee/?id=117217 "Aasta eurooplaseks valiti Kersti Kaljulaid."] Postimees.ee, 9. mai 2009</ref>
<ref name="CI7q5">[http://oef.org.ee/teoksil/koostoo-dialoog-debatt/koosmeel/ Avatud Eesti Fond: Koosmeele auhind.] Oef.org.ee, vaadatud 9. oktoobril 2016</ref>
<ref name="YKJM1">{{EVkavaler|19446}}</ref>
<ref name="9u2m4">[[Alo Raun]]: [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/kersti-kaljulaid-ebamugav-sekkuja?id=76482851 "Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja"]. EPL.ee, 10. detsember 2016</ref>
<ref name="wSP4B">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mojukate-ajakiri-lp-vahel-delfi-ja-epl-avalikustavad-eesti-2016-aasta-mojukaima-inimese?id=76554742 "MÕJUKATE AJAKIRI LP vahel: Delfi ja EPL avalikustavad Eesti 2016. aasta mõjukaima inimese"]. Delfi.ee, 10.12.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref>
<ref name="aIdmW">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kersti-kaljulaid-ujub-presidendiakvaariumis-uksinda-nad-on-koik-mu-seljataga-olemas-mu-perekond?id=75756461 Kersti Kaljulaid ujub presidendiakvaariumis üksinda: nad on kõik mu seljataga olemas, mu perekond]</ref>
<ref name="06HT9">[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/39350def-5dbf-4496-bcb3-9fdd777a8f75 Eesti Teadusinfosüsteem: Silja Märdla]</ref>
<ref name="wlXNl">[http://digi.lib.ttu.ee/i/?113 TTÜ lõpetajad 1918–2006]</ref>
<ref name="56Qnu">Postimees, Arter. 24. september 2016</ref>
<ref name="Q63vY">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/uhe-perekonna-tahtis-nadal-eesti-uueks-presidendiks-voib-saada-asja-abielu-lahutanud-raimond-kaljulaiu-poolode?id=75741119 Ühe perekonna tähtis nädal: Eesti uueks presidendiks võib saada äsja abielu lahutanud Raimond Kaljulaiu poolõde] Delfi, 27. september 2016</ref>
<ref name="YhzjA">Kadi Viljak, [http://www.ohtuleht.ee/109628/poliitika-ei-sega-maria-savisaare-abiellumist "Poliitika ei sega Maria Savisaare abiellumist"]. Õhtuleht.ee, 1. august 2001</ref>
<ref name="qhAo6">Anu Säärits: [http://sport.err.ee/v/spordipoliitika/bfa833ea-957c-40ee-af5b-db479c4f8c88/kaljulaid-eesti-sporti-tuleb-eelkoige-edendada-laste--ja-noortespordi-kaudu Kaljulaid: Eesti sporti tuleb eelkõige edendada laste- ja noortespordi kaudu]. ERR, 28.09.2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref>
<ref name="iG9cV">[http://www.ohtuleht.ee/784530/fotod-president-kersti-kaljulaid-osales-uisumaratonil "FOTOD | President Kersti Kaljulaid osales uisumaratonil"]. Õhtuleht.ee, 29. jaanuar 2017</ref>
<ref name="Nm52K">[http://www.ohtuleht.ee/762716/video-pressikonverentsilt-kaljulaid-tana-voitis-kogu-eesti "VIDEO PRESSIKONVERENTSILT | Kaljulaid: täna võitis kogu Eesti!."] Õhtuleht, 3. oktoober 2016</ref>
<ref name="BIBFh">[http://rus.delfi.ee/daily/estonia/kersti-kalyulajd-na-press-konferencii-segodnya-vyigrala-vsya-estoniya?id=75794617 "Керсти Кальюлайд на пресс-конференции: сегодня выиграла вся Эстония."] Rus.delfi.ee, 3. oktoober 2016</ref>
<ref name="44kool">[https://44kool.ee/kes.html?klass Tallinna 44. Keskkooli b-klass 1976-1987] 44kool.ee</ref>
<ref name="ol_2019_09_20">{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/977577/oiguskantsleri-look-presidendile-kaitsevagi-voib-ohu-korral-tegeleda-luurega |pealkiri=Õiguskantsleri löök presidendile: kaitsevägi võib ohu korral tegeleda luurega |väljaanne=Õhtuleht |aeg=20. september 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="Delfi">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-president-kaljulaid-lahkus-marti-kuusiku-ametivande-andmise-ajal-saalist?id=86056561 "VIDEO | President Kaljulaid lahkus Marti Kuusiku ametivande andmise ajal saalist "], Delfi, 29.04.2019</ref>
<ref name="EE">{{Netiviide |URL=https://ekspress.delfi.ee/kuum/marti-kuusiku-suur-saladus-peretuttavad-raagivad-et-uus-minister-on-vaga-vagivaldne-ja-on-kahel-korral-purustanud-oma-naise-kaeluu?id=86056291 |Pealkiri=Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019}}</ref>
<ref name="Jaagant">{{Netiviide |Autor=Urmas Jaagant |URL=https://www.postimees.ee/6633193/president-kaljulaid-mul-ei-olnud-voimalik-teistmoodi-kaituda |Pealkiri=President Kaljulaid: mul ei olnud võimalik teistmoodi käituda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019}}</ref>
<ref name="sugupuu">Fred Puss, Tarmo Vaher: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-sugupuu-300-aastaga-palli-talust-kadriorgu?id=79325502 "President Kaljulaidi sugupuu: 300 aastaga Pälli talust Kadriorgu"] Eesti Ekspress, 30. august 2017</ref>
<ref name="Roolijoodik">Sulev Vedler, Mikk Salu, Erik Moora, Tarmo Vahter [https://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 "10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta"], Eesti Ekspress 5.10.2016</ref>
<ref name="L0QPo">[http://menu.err.ee/640101/kaljulaid-paases-esimese-eestlasena-maailma-100-mojukaima-naise-hulka "Kaljulaid pääses esimese eestlasena maailma 100 mõjukaima naise hulka"] menu.err.ee, 1. november 2017</ref>
<ref name="cptjA">{{Netiviide|Autor=|URL=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|Pealkiri=Mart Laar ajab president Kersti Kaljulaidiga kaardiäri|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Group]]|Aeg=[[12. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712024318/http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416}}</ref>
<ref name="dOh8n">{{Netiviide |autor=Karel Reisenbuk |url=https://www.postimees.ee/4166417/president-tombas-suhkrumaksule-pidurit |pealkiri=President tõmbas suhkrumaksule pidurit |väljaanne=Postimees.ee |aeg=3. juuli 2017 |vaadatud=10. jaanuaril 2019}}</ref>
<ref name="qBbT5">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/952480/president-poordus-kaitsevae-luureoiguse-seaduse-asjas-riigikohtusse |pealkiri=President pöördus kaitseväe luureõiguse seaduse asjas riigikohtusse |väljaanne=ERR.ee |aeg=14. juuni 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="GXx2v">{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://poliitika.postimees.ee/6853988/riigikohus-rahuldas-presidendi-taotluse-ja-tunnistas-kaitsevae-luureseaduse-pohiseadusvastaseks |pealkiri=Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas kaitseväe luureseaduse põhiseadusvastaseks |väljaanne=Postimees.ee |aeg=19. detsember 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="ojMD2">{{Netiviide |URL=https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12896-2017-02-02-13-15-59/layout-visit.html |Pealkiri=President Kaljulaid külastas Pärnumaad |Väljaanne=President.ee |Aeg=2. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017}}</ref>
<ref name="Ycgin">{{Netiviide |Autor=Rebeka Põldsam |URL=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-vaike-saladus/ |Pealkiri=Meie väike saladus |Väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |Aeg=9. veebruar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="S814s">{{Netiviide |Autor=Liis Velsker |URL=https://www.postimees.ee/4028727/presidendi-konega-samal-paeval-reageeris-politsei-46-perevagivalla-juhtumile |Pealkiri=Presidendi kõnega samal päeval reageeris politsei 46 perevägivalla juhtumile |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=27. veebruar 2017 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="kuC4d">{{Netiviide |Autor=Merili Nael |URL=https://www.err.ee/632455/president-kuulutas-valja-istanbuli-konventsiooni-ratifitseerimise |Pealkiri=President kuulutas välja Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=25. september 2017 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="0fvH3">{{Netiviide |Autor=Triinu Laan |URL=https://www.ohtuleht.ee/877232/president-kaljulaid-vagivald-pole-pere-siseasi-vaid-uhiskonna-probleem |Pealkiri=President Kaljulaid: vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=16. mai 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="tMj2J">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/879651/kaljulaid-heiskas-naistevastase-vagivalla-paeva-puhul-kadriorus-oranzi-lipu |Pealkiri=Kaljulaid heiskas naistevastase vägivalla päeva puhul Kadriorus oranži lipu |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=24. november 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="KfnYy">{{Netiviide |Autor=Keiu Virro |URL=https://epl.delfi.ee/eesti/104-allkirjaga-avalik-kiri-presidendile-vagivallatsenud-tiit-ojasoo-ei-tohiks-olla-vabariigi-aastapaeva-programmi-lavastaja?id=80797917 |Pealkiri=104 allkirjaga avalik kiri presidendile: vägivallatsenud Tiit Ojasoo ei tohiks olla vabariigi aastapäeva programmi lavastaja |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Aeg=16. jaanuar 2019 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="vs19G">Merike Teder [https://www.postimees.ee/3732135/prokuratuur-ojasoo-loi-naist-kaks-korda-jalaga "Prokuratuur: Ojasoo lõi naist kaks korda jalaga"], Postimees, 14.06.2016</ref>
<ref name="ZHfQE">{{Netiviide |Autor=Elisabeth Kungla |URL=https://www.postimees.ee/4377297/kaljulaid-ettepanek-ojasoole-ei-konele-vagivalla-heakskiidust-vaid-voimalusest-andeks-anda |Pealkiri=Kaljulaid: ettepanek Ojasoole ei kõnele vägivalla heakskiidust, vaid võimalusest andeks anda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=16. jaanuar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="CBi42">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/960041/kantar-emor-erakondadejuhtidest-usaldavad-inimesed-enim-kaja-kallast |pealkiri=Kantar Emor: erakondadejuhtidest usaldavad inimesed enim Kaja Kallast |väljaanne=ERR.ee |aeg=10. juuli 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="8pp2l">{{Netiviide |url=https://www.kantaremor.ee/interaktiivne-info/ |pealkiri=Poliitikute usaldamise uuring |väljaanne=Kantar Emor |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="TwieZ">{{Netiviide |url=https://www.mesinikeliit.ee/aasta-mesinik-sober/ |pealkiri=2019 Aasta mesilaste sõber on EV President Kersti Kaljulaid |väljaanne=Eesti Mesinike Liit |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="ovrP1">{{Netiviide |url=https://maaelu.postimees.ee/6847133/mesinikud-tunnustasid-presidenti-mesilaste-sobra-tiitliga |pealkiri=Mesinikud tunnustasid presidenti mesilaste sõbra tiitliga |väljaanne=maaelu.postimees.ee |aeg=11. detsember 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="YusAN">[https://egu.ee/uudised/199/ S. Märdla doktoritöö kaitsmine]</ref>
<ref name="harVm">{{Netiviide |URL=http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/delfi-presidendiga-maratonil-kersti-kaljulaid-sai-finlandia-hiihtol-70-koha?id=77134738 |Pealkiri=DELFI PRESIDENDIGA MARATONIL: Kersti Kaljulaid sai Finlandia-hiihtol 70. koha |Väljaanne=Sport.delfi.ee |Aeg=5. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017}}</ref>
<ref name="2016okt">[https://www.postimees.ee/3880927/kaljulaid-alustas-presidendiaega-suure-toetusega Kaljulaid alustas presidendiaega suure toetusega]. [[Postimees]], 21.10.2016</ref>
<ref name="2017okt">[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]]. [[Postimees]], 19.10.2017</ref>
<ref name="N9gQV">[http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/avalik-arvamus-riigikaitsest Eesti kodanike hoiakud kaitseküsimustes]. [[Kaitseministeerium]]i kodulehekülg</ref>
<ref name="muusika_06072019">{{Netiviide |autor=Ia Remmel |url=https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2019/07/03/Kersti-Kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-v%C3%A4lja-m%C3%B5tlema |pealkiri=President Kersti Kaljulaid: suured ja olulised asjad kasvavad ise, ilma et peaks midagi välja mõtlema |väljaanne=Muusika |aeg=6. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="bReiv">{{Netiviide |autor=Urmo Soonvald, Sarah Adamson |url=https://epl.delfi.ee/lp/kersti-kaljulaid-50-juba-opetaja-nagi-et-temast-saab-keegi-suur-ja-oluline?id=88467385 |pealkiri=Kersti Kaljulaid 50. Juba õpetaja nägi, et temast saab keegi suur ja oluline |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=27. detsember 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="5JH1T">{{Netiviide |autor=Margus Ansu |url=https://tartu.postimees.ee/6723972/piltuudis-president-kersti-kaljulaid-marssis-laulupeo-rongkaigul-tartlastega-korvuti |pealkiri=Piltuudis: president Kersti Kaljulaid marssis laulupeo rongkäigul tartlastega kõrvuti |väljaanne=Tartu Postimees |aeg=6. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="30pY8">{{Netiviide |autor=Kristjan Järv, Ele Loonde |url=https://www.delfi.ee/news/laulupidu2019/uudised/video-kersti-kaljulaid-parast-valiknaiskooride-proovi-ka-presidendina-tahan-oma-kooris-edasi-laulda?id=86743071 |pealkiri=VIDEO <nowiki>|</nowiki> Kersti Kaljulaid pärast valiknaiskooride proovi: ka presidendina tahan oma kooris edasi laulda! | Kersti Kaljulaid pärast valiknaiskooride proovi: ka presidendina tahan oma kooris edasi laulda! |väljaanne=Delfi.ee |aeg=4. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="epl_20190529">{{Netiviide |autor=Raimo Poom, Ann-Marii Nergi |url=https://epl.delfi.ee/uudised/president-uro-kampaaniast-ma-ei-tea-kas-meid-praegu-enam-usutaks?id=86257405 |pealkiri=President ÜRO kampaaniast: ma ei tea, kas meid praegu enam usutaks |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=20.05.2019 |vaadatud=24.01.2020}}</ref>
<ref name="err_20171002">{{Netiviide |autor=Greete Palmiste |url=https://www.err.ee/633725/suur-ulevaade-kersti-kaljulaidi-364-paeva-presidendina |pealkiri=Suur ülevaade: Kersti Kaljulaidi 364 päeva presidendina |väljaanne=ERR.ee |aeg=02.10.2017 |vaadatud=24.01.2020}}</ref>
<ref name="T32Dz">{{Netiviide |autor=Lauri Tankler |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-president-kaljulaid-kais-new-yorgis-eesti-uro-julgeolekunoukogu-kampaaniat-avamas?id=78870182 |pealkiri=FOTOD <nowiki>|</nowiki> President Kaljulaid käis New Yorgis Eesti ÜRO julgeolekunõukogu kampaaniat avamas |väljaanne=Delfi.ee |aeg=14.07.2017 |vaadatud=24.01.2020}}</ref>
<ref name="LSiJC">{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/president-moodustas-julgeolekunoukogu-liikme-kampaania-toetusnoukoja-n197710 |pealkiri=President moodustas julgeolekunõukogu liikme kampaania toetusnõukoja |väljaanne=Pealinn |aeg=24.07.2017 |vaadatud=24.01.2020}}</ref>
<ref name="XqMaw">{{Netiviide |autor=Fred Püss |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-president-kersti-kaljulaid-tegi-tanavu-kokku-34-valisvisiiti-mis-laks-riigile-maksma-ule-420-000-euro?id=84835307 |pealkiri=GRAAFIKUD | President Kersti Kaljulaid tegi tänavu kokku 34 välisvisiiti, mis läks riigile maksma üle 420 000 euro |väljaanne=Delfi.ee |aeg=26.12.2018 |vaadatud=24.01.2020}}</ref>
<ref name="9ASO4">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/950247/eesti-sai-uro-julgeolekunoukogu-liikmeks |pealkiri=Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks |väljaanne=ERR.ee |aeg=07.06.2019 |vaadatud=24.01.2020}}</ref>
<ref name="BSQ3M">{{Netiviide |autor=Gunnar Leheste |url=https://sport.delfi.ee/news/jalgrattasport/uudised/president-on-finisis-kersti-kaljulaid-labis-tour-de-francei-raskeima-etapi-vahem-kui-9-tunniga?id=86900543 |pealkiri=President on finišis! Kersti Kaljulaid läbis Tour de France'i raskeima etapi vähem kui 9 tunniga |väljaanne=sport.delfi.ee |aeg=21.07.2019 |vaadatud=16.01.2020}}</ref>
}}

===Publikatsioone===
* Kersti Kaljulaid. [http://www.postimees.ee/250107/esileht/arvamus/241114.php "Kui riik petab, siis petab ka maksumaksja."] Postimees.ee, 25. jaanuar 2007
* Kersti Kaljulaid. [http://www.postimees.ee/170307/esileht/arvamus/250428.php "Kas teeme nii või naa."] Postimees.ee, 17. märts 2007
* Kersti Kaljulaid. [https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil/index.html "Avalikust teenusest 21. sajandil."] President.ee. ([http://arvamus.postimees.ee/v2/3651275/kersti-kaljulaid-avalikust-teenusest-21-sajandil "Kersti Kaljulaid: avalikust teenusest 21. sajandil."] Postimees.ee, 11. aprill 2016)
* Kersti Kaljulaid. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3776467/kersti-kaljulaid-raeaekides-eestist "Rääkides Eestist."] Postimees.ee, 25. juuli 2016
* Kersti Kaljulaid. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3798169/kersti-kaljulaid-eetiline-riik-ei-maengi-oma-rahvaga "Eetiline riik ei mängi oma rahvaga."] Postimees.ee, 12. august 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/v2/3855129/kersti-kaljulaid-minu-kiri-koigile-eestimaa-inimestele "Kersti Kaljulaid: minu kiri kõigile Eestimaa inimestele."] Postimees.ee, 29. september 2016

=== Intervjuud ===
* [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061029.mp3 Kersti Kaljulaid] saates "[[Kukul külas]]", 29. oktoober 2006
* Sigrid Sõerunurk. [http://www.ut.ee/et/801943 "Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu"]. [[Universitas Tartuensis]], 10. mai 2010
* [[Priit Pullerits]]. [http://majandus24.postimees.ee/v2/430460/kersti-kaljulaid-elu-euroopas-kodu-eestis "Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis"]. Postimees.ee, 7. mai 2011
* [https://vimeo.com/91604866 Kersti Kaljulaid – Koosmeel] OEF, 9. aprillil 2014 (mõtteid Euroopa Parlamendi valimistest)
* [http://uudised.err.ee/v/eesti/af8ecca6-d581-42ed-ad59-9c108ec2917e/kaljulaid-sooviks-presidendina-olla-eelkoige-eestvedaja-video "Kaljulaid sooviks presidendina olla eelkõige eestvedaja"]. ERR.ee, 30. september 2016
* [http://uudised.err.ee/v/eesti/27f21e0d-8588-415c-86b2-428ccfeb1086/kaljulaid-olen-tulevikus-ka-ekre-president "Kaljulaid: olen tulevikus ka EKRE president"]. ERR.ee, 30. september 2016
* [http://m.postimees.ee/section/122/3857095 "Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid räägib…"] Postimees.ee, 30. september 2016
* [http://tv3play.tv3.ee/sisu/7-uudised-klipid/772935 "KERSTI KALJULAID: kahtlemata võib midagi esmaspäeval nihu minna, kuid olen siiski väga uhke nende 90 allkirja üle"]. TV3, "[[Seitsmesed uudised]]", 30. september 2016
* [http://virumaateataja.postimees.ee/v2/3891091/intervjuu-kersti-kaljulaidiga-mulle-vaega-meeldib-kui-inimesed-uetlevad-ka-mulle-et-nad-ei-ole-minuga-nous?_ga=1.171689952.1969834455.1467139050 "Intervjuu Kersti Kaljulaidiga: mulle väga meeldib, kui inimesed ütlevad ka mulle, et nad ei ole minuga nõus"]. [[Virumaa Teataja]], 29. oktoober 2016
* [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=19772 "President Kaljulaid on sõnausuline"]. [[Põhjarannik]], 3. november 2016
* [[Mart Soidro]], [[Andrus Kivirähk]]. [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=73988 "AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)"]. Meiemaa.ee, 17. detsember 2016
* [[Rannar Raba]]. [http://sakala.postimees.ee/3987599/president-seaduste-ostmine-ei-ole-okei?_ga=1.172274795.955979669.1408129859 "President: seaduste ostmine ei ole okei"]. [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 21. jaanuar 2017
* Richard Milne. [https://www.ft.com/content/8080e94e-ed50-11e6-930f-061b01e23655 "Estonia ‘not afraid’ to be on Nato frontline, president says"]. [[Financial Times]], 9. veebruar 2017
* [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] arvamus.postimees.ee, 4. oktoober 2017

===Kirjandus===
*Liisa Tagel. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3852923/uelevaade-kersti-kaljulaiu-arvamuslood-ja-intervjuud-postimehes "Ülevaade: Kersti Kaljulaiu arvamuslood ja intervjuud Postimehes"]. Postimees.ee, 28. september 2016
*[[Andrus Kivirähk]]. [http://epl.delfi.ee/news/lp/korboja-perenaine?id=75766527 "Kõrboja perenaine."] EPL.ee, 1. oktoober 2016
*[http://arvamus.postimees.ee/v2/3859653/juhtkiri-tervist-proua-president "Juhtkiri: tervist, proua president!"] Postimees.ee, 4. oktoober 2016
*[[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]], [[Mikk Salu]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 "10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta"]. Eesti Ekspress, 5. oktoober 2016
*[[Priit Simson]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nrg-tehing-kas-kersti-kaljulaid-lootis-susteemi-seestpoolt-parandada?id=75960969 "NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?"] EPL.ee, 18. oktoober 2016
*[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]]. [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/kersti-kaljulaid-ebamugav-sekkuja?id=76482851 "Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja"]. EPL.ee, 10. detsember 2016
*Antonis Mavropoulos. [https://medium.com/@antonismavropoulos/more-kersti-less-donald-ef79f7041614#.ata655jar "More Kersti, Less Donald"]. Medium.com, 8. veebruar 2017

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Kersti Kaljulaid}}
{{vikitsitaat}}
* [https://president.ee/et/ Kersti Kaljulaid] President.ee


{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Toomas Hendrik Ilves]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=alates 10. oktoobrist [[2016]] | järgnev=—}}
{{lõpp}}
{{Eestipresident}}
{{Eestipresident}}



Redaktsioon: 5. veebruar 2021, kell 09:10

Kersti Kaljulaid
Kersti Kaljulaid
Kersti Kaljulaid (2016)
5. Eesti president
Ametis
Ametisse asumise aeg
10. oktoober 2016
Eelnev Toomas Hendrik Ilves
Euroopa Kontrollikoja liige
Ametiaeg
7. mai 2004 – 30. september 2016
Järgnev Juhan Parts
Isikuandmed
Sündinud 30. detsember 1969 (54-aastane)
Tartu
Erakond Isamaaliit (2001–2004)
Abikaasa Georgi-Rene Maksimovski
Sugulased Raimond Kaljulaid
Alma mater Tartu Ülikool


Kersti Kaljulaid kõnelemas 2017. aasta Euroopa füüsikaolümpiaadi lõpetamisel Tallinnas