Sisekaitseülem: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus |
P HC: eemaldatud Kategooria:Sisejulgeolek; lisatud Kategooria:Eesti julgeolek |
||
42. rida: | 42. rida: | ||
[[Kategooria:Ametid]] |
[[Kategooria:Ametid]] |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Eesti julgeolek]] |
||
[[Kategooria:Eesti sisekaitseülemad| ]] |
[[Kategooria:Eesti sisekaitseülemad| ]] |
Redaktsioon: 29. jaanuar 2021, kell 21:06
Sisekaitseülem on Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohtude korral riigisisese julgeoleku ja korra tagamise eest vastutav riigiametnik.
Sisekaitseülemad
- Ernst Põdder, 17. detsember 1918 – Sisemise kaitse ülem. Asukohaga Pagari uulits 1, Tallinn.
Sisekaitseülema ülesanded
Sisekaitseülema tegevuse aluseks oli Eesti Vabariigi 1938. aasta kaitseseisukorra seaduse [1] ja on 1996. aasta "Erakorralise seisukorra seadus" [2], mille kohaselt sisekaitseülem on Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohtude:
- Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katsest;
- terroristlikust tegevusest;
- vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist;
- ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist;
- Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldsest isoleerimisest;
korral riigisisese julgeoleku ja korra tagamise eest vastutav riigiametnik.
Erakorralise seisukorra seaduse § 20. alusel sisekaitseülem
- Sisekaitseülem on siseminister, tema äraolekul teda asendav minister.
- Sisekaitseülem allub erakorralise seisukorra juhile ning juhib vahetult Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamist.
- Sisekaitseülem võib erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
- rakendada piiranguid transpordivahendite liikumisele;
- rakendada isikute suhtes, kes viibivad politseitunni ajal tänavatel või muudes avalikes kohtades, dokumentide kontrolli;
- rakendada isikute suhtes, kes viibivad tänavatel või muudes avalikes kohtades ilma läbipääsuloata ja isikut tõendava dokumendita, kui see on nõutav, isikute ja asjade läbivaatust;
- rakendada isikute suhtes, kes rikuvad avalikku korda ning kes ei ole vastava paikkonna elanikud, saatmist paikkonda, mille elanikud nad on;
- rakendada nende isikute läbivaatust, kelle kohta on andmeid, et nende valduses on ilma vastava loata relvad või lõhkeained, samuti nimetatud isikute asjade, töö- ja eluruumide ning transpordivahendite läbivaatust;
- rakendada piiranguid nende isikute õigusele posti, telegraafi või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele, kelle suhtes on alust arvata, et nad oma tegevusega ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda;
- rakendada isikutelt relvade ning mürk- ja lõhkeainete äravõtmist erakorralise seisukorra ajaks;
- rakendada piiranguid massiteabevahendite valdajate suhtes;
- võtta kaitse alla riigile elutähtsad objektid;
- esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks.
- Sisekaitseülem tagab:
- Riigikohtu otsuse täitmise;
- Vabariigi Valitsuse erakorralist seisukorda korraldavate õigusaktide täitmise.
- Sisekaitseülem teeb koostööd valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse organite juhtidega Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamisel.
- Sisekaitseülem teeb koostööd kaitseväe juhatajaga kaitsejõudude kasutamisel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamisel.
- Sisekaitseülem annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele ja erakorralise seisukorra juhile.
- Sisekaitseülem annab korraldusi.
Viited
- ↑ Kaitseseisukorra seadus, RT 1938, 40, 365.
- ↑ Erakorralise seisukorra seadus, RT I 1996, 8, 165