Triigi mõis (Kose): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
25. rida: 25. rida:
==Mõisakompleks==
==Mõisakompleks==
[[File:Kõue-Triigi mõisa tall-tõllakuur.jpg|pisi|Tall-tõllakuur]]
[[File:Kõue-Triigi mõisa tall-tõllakuur.jpg|pisi|Tall-tõllakuur]]
[[Fail:Kõue-Triigi mõisa tööhobuste tall, 18.-20.saj.*.JPG|pisi|Tööhobuste tall]]
[[Fail:Kõue-Triigi mõisa kelder, 18.-20. saj.*.JPG|pisi|Mõisa kelder]]
Mõisa peahoone vanimad osad võivad pärineda keskaegsest kindlustatud mõisahoonest, millele viitavad paksud ebakorrapärased müürid.
Mõisa peahoone vanimad osad võivad pärineda keskaegsest kindlustatud mõisahoonest, millele viitavad paksud ebakorrapärased müürid.



Redaktsioon: 24. jaanuar 2021, kell 04:55

Kunagise Triigi mõisa peahoone

Triigi mõis ehk Kõue mõis (saksa keeles Kau) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Kose valda Harju maakonnas.

Ajalugu

Mõisa peahoone

Kõue mõisa on esmakordselt mainitud 1319, mis teeb sellest ühe vanima mõisa Harjumaal. Esialgu asus mõisakeskuse praeguses asukohas vasallilinnus. Keskajal kuulus mõis Dückeritele. 17. sajandil läks aga Saltzade valdusse.

Põhjasõja järel kuulus mõis Strykide aadlisuguvõsale, ning peale neid Mellinitele ja Reuternitele. Strykide nimest on tulnud ka mõisa eestikeelne nimi.

1779. aastal sai mõisa omanikuks Hermann von Brevern.

1832 ostis mõisa maadeavastaja Otto von Kotzebue, kelle järeltulijaile jäi mõis 1906. aastani.

1906–1919 kuulus Kõue mõis Hagemeisteritele ja oli Paunküla kõrvalmõis.

1922. aastal sai mõisa teenete eest Vabadussõjas kolonel Karl-Johann Laurits, VR II/2, VR II/3. Laurits müüs mõisa 1939. aastal.

1943. aastal paigutati mõisa kool, mis jäi hoonesse kuni 1975. aastani. Sealt alates seisis hoone tühjana ja lagunes.

1992. aastal müüs kohalik omavalitsus mõisa eraisikule. 2006. aastal omandas mõisa Eerik-Niiles Kross, kes alustas renoveerimistöid[1], mis lõppesid 2012. aastal.

Mõisa saksakeelsest nimest Hof Kau tulenes 1992–2013 eksisteerinud Kõue valla nimi.

Mõisakompleks

Tall-tõllakuur
Tööhobuste tall
Mõisa kelder

Mõisa peahoone vanimad osad võivad pärineda keskaegsest kindlustatud mõisahoonest, millele viitavad paksud ebakorrapärased müürid.

17.–18. sajandil rajati ühekorruseline barokne peahoone.

Hoone klassitsistlik kujundus pärineb 1817. aasta ümberehitustest, mil härrastemaja ühele otsale ehitati teine korrus, kujundati fassaadid klassitsistlikeks ning lisati kolm neljasambalist portaali. Samas säilis varasem barokne kelpkatus.

Hoone esise suure väljaku ääres paiknesid viie kaaravaga ait ja tall-tõllakuur. Eraldi sissesõidu tee ääres paikneb tööhobuste-tall.

Ülejäänud abihooned asusid härrastemajast eemal ning on nüüd valdavalt hävinud või varemeis.

Tänapäeval on mõisasüda eravalduses. 2010. aasta kevadel alustati Kõue mõisa mahukaid taastamistöid, mis lõpetati 2012. aastal[2].

Mõisas pakutakse kvaliteetset kultuurikava, eeskätt kontserte ja teatrietendusi.

Vaata ka

Viited

Välislingid