Versailles' rahu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. jaanuar 2021, kell 19:41

See artikkel räägib Esimese maailmasõja lõpetanud Versailles' rahulepingust; teiste lepingute kohta vaata lehelt Versailles' leping (täpsustus)

Versailles' lossi osa, kus kirjutati alla rahulepingule.

Versailles' rahulepingu allkirjastamine.

Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10. jaanuaril 1920 ning mis lõpetas esimese maailmasõja.

Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat esimese maailmasõja vallandanud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist. Lepinguga lõpetati 11. novembril 1918 sõlmitud ja Compiègne'i vaherahuga alanud rahuprotsess.

Pariisi rahukonverents

Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil (18. jaanuar 1919 – 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Konverentsist võttis osa 27 riiki, sõjast varem lahkunud Nõukogude Venemaad sinna ei kutsutud. Saksamaa lubati koos liitlastega rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Nende sõna oli rahulepingu sõlmimisel ka kõige kaalukam. Kõigi kolme soov oli rahu saavutada, kuid nad ei jõudnud selles üksmeelele.

USA president Woodrow Wilson soovis õiglast rahu, mille ta oli kavandanud oma 14 teesis. Ta soovis demilitariseerimist, enesemääramisõigust Ida-Euroopa riikidele ja Rahvasteliidu loomist, kus kõik riigid saaksid probleeme lahendada rahumeelselt, ilma sõjata;

Suurbritannia peaminister David Lloyd George soovis Saksamaad õiglaselt karistada ja nõuda sisse sõjakulusid, samuti säilitada Suurbritannia kontroll merede üle ning laiendada Briti impeeriumi;

Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau soovis Saksamaad Prantsusmaale sissetungi eest põhjalikult karistada– ta väitis, et on "20 miljonit sakslast liiga palju" – ning nõrgestada, et riik sissetungi kunagi enam ei kordaks. Tema soov oli Saksamaalt Reinimaa annekteerimine või 30 aastaks okupeerimine, samuti nõudis ta ränka reparatsiooni sõjakulude hüvitamiseks. Lloyd George ei pooldanud seda plaani, teades, et nii võib Saksamaa mõne aasta pärast uuesti sõja kuulutada. Reinimaa okupeerimist ei pooldanud ei Wilson ega ka Lloyd George, sest nad kartsid, et see võib Prantsusmaad Mandri-Euroopas ülearu tugevdada. Kompromiss oli aga Reinimaa demilitariseerimine. Clemenceau arusaama järgi olid USA ja Suurbritannia Prantsusmaa ees eelisseisundis – "Ameerika on kaugel ja ookeaniga kaitstud, ning isegi Napoleon ei suutnud Inglismaad puudutada. Teie olete mõlemad kaitstud, meie mitte." Rahu lõppversiooniga polnud rahul ka marssal Ferdinand Foch, Antandi vägede ülemjuhataja. Ta väitis, et "See pole rahu, see on 20-aastane vaherahu." Nii juhtuski – teine maailmasõda algas kõigest 20 aastat ja 64 päeva peale rahulepingu sõlmimist.

Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega.

Versailles' rahulepingu tingimused

Rahulepingu järgi loovutas Saksamaa oma piirialad, mistõttu riigi territoorium vähenes kaheksandiku võrra. Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50 km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon (vt Reinimaa okupeerimine).Saksamaa piirialad jagunesid alljärgnevalt:

Prantsusmaa sai Alsace'i (saksa Elsass) ja Lorraine'i (saksa Lotring);

Belgia Eupeni ja Malmedy;
Tšehhoslovakkia osa Sileesiat (Hultesneri maad);
Poola Poznańi, osa Lääne-Preisimaad ja Pomorzetist nn Poola koridori;
Gdańsk (saksa Danzig) kuulutati vabalinnaks;
Klaipeda (Memel) läks võitjariikide valdusse ja liideti 1923 Leeduga;
Schleswigi, Ülem-Sileesia ja Ida-Preisimaa lõunaosa riiklik kuuluvus määrati rahvahääletusega;
Saarimaa läks 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse. Saarimaa söekaevandused läksid Prantsusmaa kasutusse.

Peale selle pidi Saksamaa tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Asumaad, mille loovutamise järel loodi Rahvasteliidu mandaat, jagati suurriikide vahel:

Suurbritannia sai Tanganjika, koos Prantsusmaaga jagati veel Togot ja Kameruni;
Belgia sai Ruanda-Urundi;
Portugal sai Quionga kolmnurga Kagu-Aafrikas;
Lõuna-Aafrika liit sai Edela-Aafrika;
Austraalia sai Uus-Guinea;
Uus-Meremaa Samoa saared;
Jaapan sai Saksamaale kuulunud Vaikse ookeani põhjapoolkera saared ja Saksamaa õigused Hiina Mandžuurias.

Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja riigil sõjaväel ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Armee tohtis koosneda kuni 100 000 mehest, vabatahtlikke võis olla kuni 15 000. Sõjasüüdlaseks kuulutamise tõttu pidi Saksamaa teistele riikidele tekitatud kahjude eest reparatsiooni maksma (223 miljardit kuldmarka).

Rahulepingu jõustumine

Rahulepingule kirjutasid alla 26 riigi ja sõja kaotanud Saksamaa esindajad. Hiina keeldus alla kirjutamast.

USA, Ecuador ja Hidžaz ei ratifitseerinud 28. juunil 1919 alla kirjutatud Versailles' rahulepingut.

Rahulepingu rikkumised

25. augustil 1921 sõlmis USA Saksamaaga separaatrahu lepingu, hiljem sõlmiti sarnaseid lepinguid ka Saksamaa esimese maailmasõja liitlastega.

1924 koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsiooni summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). Koostatud plaan võimaldas Saksamaal majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu saada, 1929. aastal täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas reparatsioonimaksetega kuni 1931. aastani, mil loobus nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel.

1935. kehtestas Saksamaa üldise sõjaväekohustuse.

1936. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni.

1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks, ning algatas teise maailmasõja.

Teised rahulepingud

Välislingid

Peeter Treiberg, Versailles’i rahu a. 1919 uuemate avalduste põhjal., Ajalooline Ajakiri nr 3, 4/1924

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel| räägib Esimese maailmasõja lõpetanud Versailles' rahulepingust; teiste lepingute kohta vaata lehelt [[Versailles' leping (täpsustus)]]}}
+{{Viitamata}}[[File:Chateau-de-versailles-cour.jpg|thumb|300px|[[Versailles' loss]]i osa, kus kirjutati alla rahulepingule.]]
-{{keeletoimeta}}
+[[Fail:The signing of the peace treaty of Versailles.webm|thumb|thumbtime=5|Versailles' rahulepingu allkirjastamine.]]
-[[File:Chateau-de-versailles-cour.jpg|thumb|300px|[[Versailles' loss]]i osa, kus kirjutati alla rahuleping]]
+'''Versailles' rahuleping''' on [[28. juuni]]l [[1919]] liitlasriikide ja [[Saksamaa]] vahel [[Prantsusmaa]] pealinnas [[Pariis|Pariisis]] [[Versailles|Versailles' lossi]] Peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10. jaanuaril 1920 ning mis lõpetas [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja.]]
-[[Fail:The signing of the peace treaty of Versailles.webm|thumb|thumbtime=5|Versailles' rahulepingu allakirjutamine]]
-'''Versailles' rahu''' sõlmiti [[28. juuni]]l [[1919]] liitlasriikide ja [[Saksamaa]] vahel [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is [[Versailles' loss]]i Peeglisaalis ja jõustus 10. jaanuaril 1920.
-Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat [[I maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajendiks olnud ertshertsog [[Franz Ferdinand]]i [[Atentaat|atentaadist]]. Rahuleping lõpetas [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]], viies lõpule [[11. november|11. novembril]] [[1918]] sõlmitud [[Compiègne'i vaherahu]]ga alustatud rahuprotsessi.
+Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat [[I maailmasõda|esimese maailmasõja]] vallandanud ertshertsog [[Franz Ferdinand]]i [[Atentaat|atentaadist]]. Lepinguga lõpetati [[11. november|11. novembril]] [[1918]] sõlmitud ja [[Compiègne'i vaherahu]]ga alanud rahuprotsess.
-[[Fail:Council of Four Versailles.jpg|thumb|300px|Suurbritannia peaminister [[David Lloyd George]], Itaalia peaminister [[Vittorio Orlando]], Prantsusmaa peaminister [[Georges Clemenceau]], Ameerika Ühendriikide president [[Woodrow Wilson]]]]
+[[Fail:Council of Four Versailles.jpg|thumb|300px|Vasakult: Suurbritannia peaminister [[David Lloyd George]], Itaalia peaminister [[Vittorio Orlando]], Prantsusmaa peaminister [[Georges Clemenceau]], Ameerika Ühendriikide president [[Woodrow Wilson]].]]
 == Pariisi rahukonverents ==
-Rahulepingu tingimused valmistati ette [[Pariisi rahukonverents]]il ([[18. jaanuar]] [[1919]] – [[21. jaanuar]] [[1920]]), mille kutsusid kokku sõja võitnud [[Antant|Antandi]] riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. [[Nõukogude Venemaa]]d rahukonverentsile ei kutsutud, kuna ta lahkus sõjast varem. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, [[Suurbritannia]] ja [[USA]] delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Nende sõna oli rahulepingu sõlmimisel kõige kaalukam.
+Rahulepingu tingimused valmistati ette [[Pariisi rahukonverents]]il ([[18. jaanuar]] [[1919]] – [[21. jaanuar]] [[1920]]), mille kutsusid kokku sõja võitnud [[Antant|Antandi]] riigid. Konverentsist võttis osa 27 riiki, sõjast varem lahkunud [[Nõukogude Venemaa]]d sinna ei kutsutud. Saksamaa lubati koos liitlastega rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, [[Suurbritannia]] ja [[USA]] delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Nende sõna oli rahulepingu sõlmimisel ka kõige kaalukam. Kõigi kolme soov oli rahu saavutada, kuid nad ei jõudnud selles üksmeelele.
+* USA president [[Woodrow Wilson]] soovis õiglast rahu, mille ta oli kavandanud oma 14 teesis. Ta soovis demilitariseerimist, enesemääramisõigust Ida-Euroopa riikidele ja Rahvasteliidu loomist, kus kõik riigid saaksid probleeme lahendada rahumeelselt, ilma sõjata;
+* Suurbritannia peaminister [[David Lloyd George]] soovis Saksamaad õiglaselt karistada ja nõuda sisse sõjakulusid, samuti säilitada Suurbritannia kontroll merede üle ning laiendada Briti impeeriumi;
-Kõik kolm tahtsid saavutada rahu, kuid polnud üksmeelel selle osas.
-* USA president [[Woodrow Wilson]] soovis õiglast rahu, mille ta oli kavandanud oma 14 teesis. Ta soovis demilitariseerimist, Ida-Euroopa riikidele enesemääramisõigust ja Rahvasteliidu loomist, kus kõik riigid saaksid lahendada probleeme rahumeelselt ilma sõjata;
+* Prantsusmaa peaminister [[Georges Clemenceau]] soovis Saksamaad Prantsusmaale sissetungi eest põhjalikult karistada– ta väitis, et on "20 miljonit sakslast liiga palju" – ning nõrgestada, et riik sissetungi kunagi enam ei kordaks. Tema soov oli Saksamaalt [[Reinimaa]] annekteerimine või 30 aastaks okupeerimine, samuti nõudis ta ränka [[Reparatsioon|reparatsiooni]] sõjakulude hüvitamiseks. Lloyd George ei pooldanud seda plaani, teades, et nii võib Saksamaa mõne aasta pärast uuesti sõja kuulutada. Reinimaa okupeerimist ei pooldanud ei Wilson ega ka Lloyd George, sest nad kartsid, et see võib Prantsusmaad Mandri-Euroopas ülearu tugevdada. Kompromiss oli aga Reinimaa demilitariseerimine. Clemenceau arusaama järgi olid USA ja Suurbritannia Prantsusmaa ees eelisseisundis – "Ameerika on kaugel ja ookeaniga kaitstud, ning isegi Napoleon ei suutnud Inglismaad puudutada. Teie olete mõlemad kaitstud, meie mitte." Rahu lõppversiooniga polnud rahul ka marssal [[Ferdinand Foch]], Antandi vägede ülemjuhataja. Ta väitis, et "See pole rahu, see on 20-aastane vaherahu." Nii juhtuski – teine maailmasõda algas kõigest 20 aastat ja 64 päeva peale rahulepingu sõlmimist.
-* Suurbritannia peaminister [[David Lloyd George]] soovis Saksamaad õiglaselt karistada – nõuda sisse sõjakulud, säilitada Suurbritannia kontrolli merede üle ja laiendada Briti impeeriumi;
-* Prantsusmaa peaminister [[Georges Clemenceau]] soovis Saksamaa täielikku karistamist Prantsusmaale sissetungi eest – ta väitis, et on "20 miljonit sakslast liiga palju", ning soovis Saksamaad tunduvalt nõrgestada, et Saksamaa enam kunagi Prantsusmaale sisse ei tungiks. Ta soovis Saksamaalt [[Reinimaa]] annekteerida või 30 aastaks okupeerida, ning ränka [[Reparatsioon|reparatsiooni]] sõjakulude hüvitamiseks. Lloyd George ei pooldanud tema plaani, teades, et nii võib Saksamaa mõne aasta pärast uuesti sõja kuulutada. Wilson ja Lloyd George ei pooldanud Reinimaa okupeerimist, kartes, et see võib Mandri-Euroopas Prantsusmaad liigselt tugevdada. Kompromissiks saavutati aga Reinimaa demilitariseerimine. Clemenceau nägemuse järgi aga olid USA ja Suurbritannia eelisseisundis Prantsusmaa ees – "Ameerika on kaugel ja ookeaniga kaitstud, ning isegi Napoleon ei suutnud Inglismaad puudutada. Teie olete mõlemad kaitstud, meie mitte." Rahu lõppvariandiga polnud rahul ka marssal [[Ferdinand Foch]], Antandi vägede ülemjuhataja, ta väitis, et "See pole rahu, see on 20-aastane vaherahu." See osutus tõeseks – teine maailmasõda algas kõigest 20 aastat ja 64 päeva peale rahulepingu sõlmimist.
 Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega.
-==Versailles' rahulepingu tingimused ==
+== Versailles' rahulepingu tingimused ==
-* Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad, mistõttu riigi territoorium vähenes kaheksandiku võrra. Okupeeriti [[Reini jõgi|Reini jõe]] vasak kallas ja 50 km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati [[demilitariseeritud tsoon]] (vt [[Reinimaa okupeerimine]]).
+Rahulepingu järgi loovutas Saksamaa oma piirialad, mistõttu riigi territoorium vähenes kaheksandiku võrra. Okupeeriti [[Reini jõgi|Reini jõe]] vasak kallas ja 50 km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati [[demilitariseeritud tsoon]] (vt [[Reinimaa okupeerimine]]).[[Weimari vabariik|Saksamaa]] piirialad jagunesid alljärgnevalt:
-:[[Weimari vabariik|Saksamaa]] piirialad jagunesid järgmiselt:
-*Prantsusmaa sai [[Alsace]]'i (saksa [[Elsass]]) ja [[Lorraine]]'i (saksa [[Lotring]]),
+* Prantsusmaa sai [[Alsace]]'i (saksa [[Elsass]]) ja [[Lorraine]]'i (saksa [[Lotring]]);
-*[[Belgia]] [[Eupen]]i ja [[Malmedy]],
-*[[Tšehhoslovakkia]] osa [[Sileesia]]t ([[Hultesneri maad]]),
+*[[Belgia]] [[Eupen]]i ja [[Malmedy]];
+*[[Tšehhoslovakkia]] osa [[Sileesia]]t ([[Hultesneri maad]]);
-*[[Poola]] [[Poznań]]i, osa [[Lääne-Preisimaa]]d ja [[Pomorzet]]ist nn [[Poola koridor]]i.
+*[[Poola]] [[Poznań]]i, osa [[Lääne-Preisimaa]]d ja [[Pomorzet]]ist nn [[Poola koridor]]i;
-*[[Gdańsk]] (saksa [[Danzig]]) kuulutati [[vabalinn]]aks.
-*[[Klaipeda]] ([[Memeli piirkond|Memel]]) läks võitjariikide valdusse ja liideti [[1923]] [[Leedu]]ga.
+*[[Gdańsk]] (saksa [[Danzig]]) kuulutati [[vabalinn]]aks;
+*[[Klaipeda]] ([[Memeli piirkond|Memel]]) läks võitjariikide valdusse ja liideti [[1923]] [[Leedu]]ga;
-*[[Schleswig]]i, [[Ülem-Sileesia]] ja [[Ida-Preisimaa]] lõunaosa riiklik kuuluvus määrati rahvahääletusega.
+*[[Schleswig]]i, [[Ülem-Sileesia]] ja [[Ida-Preisimaa]] lõunaosa riiklik kuuluvus määrati rahvahääletusega;
 *[[Saarimaa]] läks 15 aastaks [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] haldusse. Saarimaa [[söekaevandus]]ed läksid Prantsusmaa kasutusse.
-:Saksamaa pidi tunnistama [[Austria]], Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust.
+Peale selle pidi Saksamaa tunnistama [[Austria]], Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. [[Asumaa]]d, mille loovutamise järel loodi Rahvasteliidu mandaat, jagati suurriikide vahel:
-:Saksamaa territoriaalsed kaotused, millega Saksamaa loovutas kõik [[asumaa]]d, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel:
-::Suurbritannia sai [[Tanganjika territoorium|Tanganjika]], koos Prantsusmaaga jagati veel [[Togo]]t ja [[Kamerun]]i.
+* Suurbritannia sai [[Tanganjika territoorium|Tanganjika]], koos Prantsusmaaga jagati veel [[Togo]]t ja [[Kamerun]]i;
-::Belgia sai [[Ruanda]]-[[Urundi]],
+* Belgia sai [[Ruanda]]-[[Urundi]];
-::Portugal sai Quionga kolmnurga [[Kagu-Aafrika]]s,
+* Portugal sai Quionga kolmnurga [[Kagu-Aafrika]]s;
-::Lõuna-Aafrika liit sai [[Edela-Aafrika]],
+* Lõuna-Aafrika liit sai [[Edela-Aafrika]];
-::[[Austraalia]] sai [[Uus-Guinea]],
+* [[Austraalia]] sai [[Uus-Guinea]];
-::[[Uus-Meremaa]] [[Samoa saared]],
+* [[Uus-Meremaa]] [[Samoa saared]];
-::[[Jaapan]] sai Saksamaale kuulunud [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] põhjapoolkera saared ja Saksamaa õigused Hiina [[Mandžuuria]]s.
+* [[Jaapan]] sai Saksamaale kuulunud [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] põhjapoolkera saared ja Saksamaa õigused Hiina [[Mandžuuria]]s.
-:Saksamaal kaotati [[sõjaväekohustus]] ja tal ei tohtinud olla suuri [[sõjalaev]]u, [[allveelaev]]u, [[lahingulennuk]]eid, [[tank]]e ega raskeid [[kahur]]eid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest.
-* Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest [[reparatsioon|reparatsiooni]] (223 miljardit [[kuldmark]]a).
+Saksamaal kaotati [[sõjaväekohustus]] ja riigil sõjaväel ei tohtinud olla suuri [[sõjalaev]]u, [[allveelaev]]u, [[lahingulennuk]]eid, [[tank]]e ega raskeid [[kahur]]eid. Armee tohtis koosneda kuni 100 000 mehest, vabatahtlikke võis olla kuni 15 000. Sõjasüüdlaseks kuulutamise tõttu pidi Saksamaa teistele riikidele tekitatud kahjude eest [[reparatsioon|reparatsiooni]] maksma (223 miljardit [[kuldmark]]a).
 === Rahulepingu jõustumine ===
-* Rahulepingule kirjutasid alla 26 riigi ja sõja kaotanud Saksamaa esindajad. Hiina keeldus alla kirjutamast.
+Rahulepingule kirjutasid alla 26 riigi ja sõja kaotanud Saksamaa esindajad. Hiina keeldus alla kirjutamast.
-* USA, [[Ecuador]] ja [[Hidžaz]] ei ratifitseerinud [[28. juuni]]l 1919 alla kirjutatud Versailles' rahulepingut.
+USA, [[Ecuador]] ja [[Hidžaz]] ei ratifitseerinud [[28. juuni]]l 1919 alla kirjutatud Versailles' rahulepingut.
 === Rahulepingu rikkumised ===
-*USA sõlmis [[25. august]]il [[1921]] Saksamaaga [[separaatrahu]]lepingu, hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega esimeses maailmasõjas.
+[[25. august]]il [[1921]] sõlmis USA Saksamaaga [[separaatrahu ]]lepingu, hiljem sõlmiti sarnaseid lepinguid ka Saksamaa esimese maailmasõja liitlastega.
-*[[1924]]. aastal koostatud [[Dawesi plaan]]i alusel määrati reparatsiooni summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). Koostatud plaan võimaldas Saksamaal saada majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu, [[1929]]. aastal täiendati maksmise korda [[Youngi plaan]]iga. Saksamaa venitas reparatsioonimaksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest [[Herbert Hoover]]i moratooriumi alusel.
+[[1924]] koostatud [[Dawesi plaan]]i alusel määrati reparatsiooni summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). Koostatud plaan võimaldas Saksamaal majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu saada, [[1929]]. aastal täiendati maksmise korda [[Youngi plaan]]iga. Saksamaa venitas reparatsioonimaksetega kuni 1931. aastani, mil loobus nende maksmisest [[Herbert Hoover]]i moratooriumi alusel.
-*[[1935]]. kehtestas Saksamaa üldise sõjaväekohustuse.
-*[[1936]]. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni.
+[[1935]]. kehtestas Saksamaa üldise sõjaväekohustuse.
-*1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks, ning algatas [[II maailmasõda|teise maailmasõja]].
+[[1936]]. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni.
+. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks, ning algatas [[II maailmasõda|teise maailmasõja]].
 ==Teised rahulepingud==