Eesti-Venemaa piir: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pro99ton (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
4. rida: 4. rida:


Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist maismaa riigipiiri piirilõike käsitletakse järgmiselt:
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist maismaa riigipiiri piirilõike käsitletakse järgmiselt:
{| class="wikitable mw-collapsible mw-collapsed"
{| class="wikitable"
|+
|+
!Nr.
!Nr.

Redaktsioon: 17. jaanuar 2021, kell 20:38

Eesti-Venemaa piir (ka Eesti-Vene piir) on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon.

Viimase mõõtmise kohaselt on riigipiir Venemaaga 333,7 km, sealjuures 207,5 km maismaal ja jõgedel ning 126,2 km Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järvel. Piiri määratleb 21 piirilõiku, alates Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni riigipiiri lõikumispunktist Pedetsi jõe keskel kuni Narva jões asuva maismaapiiri lõpp-punktini, mis on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheliste merealade piirijoone algpunkt.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist maismaa riigipiiri piirilõike käsitletakse järgmiselt:

Nr. Piirilõik
1 Riigipiiride lõikumispunktist ligikaudu 8,8 km mööda Pedetsi jõe keskjoont vastuvoolu Kivioru-Veskini ja sealt edasi mööda nimetut oja kuni lõikumiseni piirimärke number 18-17-16 ühendava joone pikendusega.
2 Geomeetriline piir, piirimärgid number 17–43.
3 Ligikaudu 1,6 km murdjooneliselt üle Pabra järve kirde suunas, läbides järves asuvat Puusaart kuni piirimärgini number 44.
4 Geomeetriline piir, piirimärgid number 44–109.
5 Murdjooneliselt põhjakirde suunas ligikaudu 5,0 km üle Vaniku paisjärve kuni Meeksi oja väljavooluni ja sealt edasi piki oja keskjoont allavoolu kuni piirimärgini number 117.
6 Geomeetriline piir, piirimärgid number 117–308, sealjuures piirimärkide 180-181 vaheline geomeetriline piir kulgeb sirgelt piki kraavi telge ning 182-183 vaheline geomeetriline piir kulgeb piki kõvera kraavi telge.
7 Algab piirimärkide number 307 ja 308 vahelise piirijoone pikenduse lõikumisega Belska jõe keskjoonega ja kulgeb edasi ida suunas ligikaudu 1,0 km piki jõe keskjoont vastuvoolu kuni lõikumiseni piirimärke number 312 ja 313 ühendava sirge pikendusega.
8 Geomeetriline piir, piirimärgid number 312–342.
9 Ligikaudu 12,5 km piki Piusa jõe keskjoont allavoolu kuni piirimärgini number 358.
10 Geomeetriline piir, piirimärgid number 358–359.
11 Kõverjooneliselt kagu suunas ligikaudu 1,6 km piki Hõbeoja keskjoont kuni piirimärgini number 361 ning sealt edasi piki Hõbeoja soostunud sängi kuni piirimärgini number 366.
12 Geomeetriline piir, piirimärgid number 366–385.
13 Kõverjooneliselt ligikaudu 5,6 km piki Mustjõe ja Pattina paisjärve keskjoont kuni piirimärgini number 403.
14 Geomeetriline piir, piirimärgid number 403–435.
15 Piki kuivenduskraavi telgjoont ja Piusa jõe keskjoonel ligikaudu 0,8 km kuni piirimärkide number 439 ja 438 läbiva suuna lõikumiseni Piusa jõe keskjoonega.
16 Geomeetriline piir, piirimärgid number 439–517.
17 Loode suunas ligikaudu 2,8 km piki Kulje jõe voolusängi keskjoont ja Kulje lahe keskjoont kuni Kulje tammi vee läbivoolu ava keskpunktini piirimärgini number 518.
18 Kartograafiline piir, Kulje lahel pikkusega ligikaudu 3,4 km kuni piirimärgini number 519.
19 Geomeetriline piir, piirimärgid number 519–538.
20 Kartograafiline piir, Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järvel.
21 Peipsi järve kaldajoonel ligikaudu 3,3 km kuni lõikumiseni Narva jõe pealaevatee algpunktiga risti oleva jooneni (3. muuli pikendus) ja sealt edasi piki pealaevatee keskjoont kuni Narva jõe suudmes asuvasse kontrolljoone maismaaosa lõpp-punkti, mis ühtib merealapiiride algusega.

Välislingid