Kadrina

See artikkel on Lääne-Virumaa alevikust, Tartumaa praeguse küla kohta vaata Kadrina (Peipsiääre); Tartumaa endise küla kohta vaata Kadrina (Maarja-Magdaleena kihelkond)

---

Kadrina
Pindala	2,5 km² (2020)
Elanikke	2113 (1.01.2020)
EHAK-i kood	2490
Koordinaadid	59° 21′ N, 26° 8′ E

Kadrina on alevik Lääne-Viru maakonnas, Kadrina valla keskus.

Kadrina alevik on nime saanud püha Aleksandria Katariina ja 15. sajandist pärineva temanimelise Kadrina kiriku Katariina koguduse järgi. Kadrina kiriku ümber on Kadrina kirikuaed.

Kadrinas on 1902. aastal asutatud Kadrina Keskkool, mille direktor on 2014. aasta jaanuari seisuga Arvo Pani.

21. märtsil 1989 asutati Kadrinas esimene Eesti kodanike komitee.

Kadrinas tegutseb Kadrina valla raamatukogu. Kadrinas on Kadrina rahvamaja.

Loodus

Kadrina paisjärv

Alevikku läbib Loobu jõgi. Kadrina loodenurgas paikneb Kadrina paisjärv.

Ettevõtlus

Pixner OÜ tootmishoone

Tööstuses on Kadrinas esikohal metalli ja puitu töötlevad ettevõtted. Puidutööstusest on esindatud Flexa Eesti AS (mööbel ja mööblidetailid), AS Plokk (lille-, pesa-, veinikastid jms) ja Pixner OÜ (mööbel). Metallitööstusest on esindatud Technobalt (HeTi Pere OÜ läks Technobaldi alla aastal 2014; erinevad keevitus- ja konstrueerimistööd) ja Inmet OÜ (metalli töötlemine). Ehitusmaterjalide tööstusest on esindatud AS Reideni Plaat (soojustusmaterjalid). Teenindavast tootmisest on esindatud autode hooldus- ja remonditöödega tegelev ettevõte Nuka Auto, OÜ Kadrina Sport (rekreatsiooni- ja majutusteenus), ilusalong Elis, OÜ Kadrina Kommunaal, AS Kadrina Soojus, OÜ Oto Ehitus. Keemiatööstust esindab HAKA Plast OÜ.

Infrastruktuur

Kadrina viadukt

Tänavaid on Kadrina alevikus 40 ning nende kogupikkus on 15,2 km.

Kadrinast kulgeb läbi 1870. aastal avatud (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee, samal aastal rajati sinna ka raudteejaam (nüüdisajal on vaksalihoone suletud ja teenindust seal enam ei toimu).

Mööda aleviku põhjapiiri kulgeb Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee. Maantee ületab raudteed Kadrina viaduktil.

Tervishoid

1945. aastal loodi Jõe tn 7 krundile haigla-ambulatoorium koos sünnitusmajaga, mis kandis nime Virumaa Maa-arstijaoskonna Kadrina haigla. 1950. aastal koliti haigla ümber Undla mõisahoonesse. Nüüdisajal on Kadrina alevikus tervishoiuasutustest esindatud Apotheka apteek Nooruse tänaval ja Kadrina Tervisekeskus Rakvere teel asuvas viiekorruselises korterelamus.

Mälestusmärgid

Kadrinas asuvad Emakeele ausammas ning mälestusmärgid Vabadussõjas langenutele ja parvlaeval Estonia hukkunutele. Samuti paikneb Kadrinas II maailmasõjas hukkunute ühishaud.

2019. aasta hingedepäeval, 2. novembril avati Kadrinas Ristisalu, mille materjaliks surnuaias mitte enam kasutust leidnud ristid. Ristisalu idee autoriteks on ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson tulid välja mõttega, et Kadrina kiriku veerel seisvad ristid vajaksid nii enamat väärtustamist kui ka korralikku eksponeerimist. Kunstilise lahenduse pakkus välja Teet Suur.

Pilte

• 
  Vabadussõja mälestussammas Kadrina kirikuaias
• 
  Kadrina kirik talvel
• 
  Kadrina valla raamatukogu
• 
  Kadrina raudteejaam
• 
  Kadrina ajalooline jaamahoone
• 
  Kadrina jaama allee sügisel
• 
  Bussipeatus 2014. aastal
• 
  Bussipeatus pärast uue kunstilise lahenduse loomist 2015. aastal
• 
  Grafiti Kadrina laululava küljeseinal (autor PRTKR, 2014)
• 
  Grafiti Kadrina rahvamaja abihoonel (autor PRTKR, 2014)
• 
  Kadrina rahvamaja
• 
  Kadrina paisjärv

Vaata ka

• Kadrina põllumeeste konvent