Dublini rahvusvaheline kirjandusauhind: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2018-2019
32. rida: 32. rida:
*2018 – [[Mike McCormack]], "Solar Bones"
*2018 – [[Mike McCormack]], "Solar Bones"
*2019 – [[Emily Ruskovich]], "Idaho"
*2019 – [[Emily Ruskovich]], "Idaho"
*2020 – [[Anna Burns]], "Milkman"


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 13. jaanuar 2021, kell 03:03

Dublini rahvusvaheline kirjandusauhind (inglise keeles Dublin Literary Award, iiri keeles Duais Liteartha Idirnáisiúnta Bhaile Átha Chliath; varasema nimega IMPAC Dublini kirjandusauhind) on igal aastal välja antav rahvusvaheline kirjandusauhind.

Kirjandusauhind loodi 1996. aastal Dublinis, et tunnustada inglise keeles kirjutatud või sellesse keelde tõlgitud "kõrge kirjandusliku väärtusega" ilukirjandusteoste autoreid. Sponsoriks oli kuni 2015. aastani konsultatsioonikompanii IMPAC. Praegu rahastab auhinda Dublini linnavolikogu. Auhinna suurus on 100 000 eurot, seega on Dublini kirjandusauhind üks maailma suurimaid. Kui auhinna saab tõlketeos, saab autor 75 000 eurot ja tõlkija 25 000 eurot. Lisaks auhinnarahale antakse üle kristallkujuke.

Auhinnale võivad kandideerida ükskõik millises keeles kirjutatud raamatud, mis on tõlgitud inglise keelde ja ilmunud kahel auhinna andmisele eelnenud aastal, tõlke puhul kuni kuus aastat enne auhinna väljaandmist. Nominente võivad välja pakkuda pealinnade ja teiste suuremate linnade raamatukogud üle maailma, kokku üle 400 raamatukogu 177 riigist. Osalevad raamatukogud võivad igal aastal välja pakkuda kuni kolm raamatut. 2019. aasta auhinnale kandideerivate teoste nominente võib esitada alates märtsist 2018. Lõpliku otsuse teeb viieliikmeline rahvusvaheline žürii. Finalistid kuulutatakse välja aprillis ning auhinnasaaja juunis.[1]

2017. aastal osales auhinna valimisel esimest korda Tartu Linnaraamatukogu. Tartu Linnaraamatukogu esitas 2018. aasta auhinnale Julian Barnesi "The Noise of Times" ja Martha Hall Kelly "Lilac Girls".[2]

Võitjad

Viited

Välislingid