Augustipreemia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida: 22. rida:
* 2017 [[Johannes Anyuru]], "De kommer att drunkna i sina mödrars tarar" ("Nad upuvad oma emade pisaratesse", 2018, tlk [[Mari Jesmin]])
* 2017 [[Johannes Anyuru]], "De kommer att drunkna i sina mödrars tarar" ("Nad upuvad oma emade pisaratesse", 2018, tlk [[Mari Jesmin]])
* 2018 [[Linnea Axelsson]], "Ædnan"
* 2018 [[Linnea Axelsson]], "Ædnan"
* 2019 [Marit Kapla]], "Osebol"
* 2019 [[Marit Kapla]], "Osebol"
* 2020 [[Lydia Sandgren]], "Samlade verk"
* 2020 [[Lydia Sandgren]], "Samlade verk"



Redaktsioon: 13. jaanuar 2021, kell 01:56

Augustipreemia auhinnakujuke

Augustipreemia (rootsi keeles Augustpriset) on rootsi kirjandusauhind, mida antakse välja igal aastal. Auhinna asutas Rootsi Kirjastajate Assotsiatsioon aastal 1989, eesmärgiga tõsta avalikkuse huvi kaasaegse rootsi kirjanduse vastu.

Augustipreemia on nime saanud kuulsa Rootsi kirjaniku August Strindbergi järgi, ning see auhind on üks Rootsi tunnustatumaid kirjandusauhindu.

1989–1991 oli auhinnal vaid üks kategooria. Alates 1992. aastast antakse Augustipreemiat igal aastal välja kolmes kategoorias: ilukirjandus, aimekirjandus ja lastekirjandus.

Kandidaate võivad esitada kõik Rootsi kirjastused. Žürii moodustab igas kategoorias kuuest teosest koosneva lühinimekirja. Neid kuut teost loeb 63 hääletajat (21 hääletajat iga kategooria kohta), kelle hulgas on nii raamatumüüjaid, raamatukogutöötajaid kui ka kirjanduskriitikuid. Auhinna võidab kõige rohkem hääli saanud teos, nii igas kategoorias.

Auhinnad antakse üle Berwaldhallenis Stockholmis. Võitjad saavad kunstnik Michael Fare loodud pronkskujukese ja 100 000 Rootsi krooni.

Viimaste aastate laureaadid (ilukirjandus)

Väike Augustipreemia

Lisaks põhiauhinnale antakse välja ka Väikest Augustipreemiat (Lilla Augustpriset), mille väärtus on 15 000 Rootsi krooni. Seda saavad taotleda 16–20-aastased noored kirjanikud.

Välislingid