Mari Tarand

Mari Tarand 12. aprillil 2013 Särevi teatritoas Raadioteatri näitlejaauhinna üleandmistseremoonia järel.

Mari Tarand (sünninimi Mari Viiding; 14. jaanuar 1941 Tallinn – 5. oktoober 2020) oli eesti raadioajakirjanik.

Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia žurnalistika eriharu.

Tarand töötas ülikooli lõpust kuni 2005. aastani Eesti Raadio toimetaja ja kommentaatorina. Ta on teinud 1964–1975 lastesaateid (sealhulgas "Kooliraadiot") ning Eesti-Soome tele-raadioviktoriini "Küsi, Helsingi-Tallinn" (1976), "Keskööprogrammi" luulesaateid ning keelesaateid ("Keeleminutid" ja „Keelekõrv”; 1994–2005).

Kirjutanud dokumentaalfilmistsenaariume.

Tunnustus

• 1975 – Eesti NSV Ajakirjanike Liidu aastapreemia
• 1997 – Eesti Ajakirjanike Liidu preemia kauni eesti keele eest
• 2004 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2008 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (raamat "Ajapildi sees" – oma venna Juhani lapsepõlve ausa ja siira kujutamise eest selges eesti keeles ja ajapildi sees)
• 2009 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga")
• 2009 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia ("Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga")
• 2012 – Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
• 2014 – Felix Moori tänuauhind

Isiklikku

Mari Tarand oli Andres Tarandi abikaasa, Indrek ja Kaarel Tarandi ema, Paul ja Linda Viidingu tütar, Reet Seina, Anni Kreemi ja Juhan Viidingu õde.

Välislingid

• Maris Podekrat, Mari Tarand lõpetab raadiotöö, Eesti Päevaleht, 18. juuni 2005
• Jaanus Kulli, Mari Tarand:"Kahju, et ma ei näe enam sügisel metsa vahelduvaid värve." Õhtuleht, 20. september 2008
• Priit Hõbemägi, Kui Mari Tarand räägib, siis õhk väreleb õrnalt, Eesti Ekspress, 7. märts 2009