Gustav Suits: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 11. jaanuar 2021, kell 17:14

Gustav Suits (30. november 1883 Kurista^[1] – 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.

Ta oli 1921. aastast Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse professori kohusetäitja, 1924. aastast erakorraline ja 1931. aastast korraline professor.^[2]

Oli üks nooreestlaste liikumise juhte ja sõnastas selle lipukirja "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks".

Elulugu

Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium (Tartu Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. 1904. aasta sügisel astus ka Eesti Üliõpilaste Seltsi^[3].

Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal.

Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana.

Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte.

Aastatel 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Helsingis elanud Suits saabus kodumaale, astus Eesti esseeride parteisse ning koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“. See ideekavand iseseisvast Eestist esitati 1918. aasta jaanuari alguses Eestis võimu haaranud kommunistide valitsusele ja hiljem ka Venemaa võimumeestele Petrogradis. Nõukogude võim vastas aga Eesti omariikluse ideele terrori kehtestamisega.^[4]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel.

Aastatel 1921–1944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast oli ta Uppsala ülikooli audoktor.

Aastal 1943 põgenes Gustav Suits Soome ja sealt 1944 Rootsi,^[3] kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus.^[2] 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu.

Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. 13. septembril 1958 avati tema haual rohekashall graniitkivi, mille esiküljel on skulptor Ernst Jõesaare loodud reljeef Pegasus ja Muusa. Kivi püstitas luuletajale ja tema varalahkunud tütrele Maret Elson-Suitsule perekond. Mälestusmärgi paljastas kattest professor Armin Tuulse.^[5]

Looming

Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas Uus Aeg. Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I–III (1901–1902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I–V, 1905–1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!".

Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. I maailmasõja ja 1917. aasta revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950).

Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse.

Artiklid, esseed

A. H. Tammsaare tee ja töö., Looming nr 1, 3, 1928
Balti kirjandusajaloo katse., Eesti Kirjandus nr 5, 1929
Vanemast vennastekoguduse kirjandusest., Raamatu osa Eesti arengus
Kreutzwald Peterburis, Looming nr 8, 1933
Noor Villem Grünthal, Eesti Kirjandus nr 5, 1935
Posthuumne Puškin, Looming nr 2, 1937
A. H. Tammsaare palgepooli., Eesti Kirjandus nr 1, 1938

Tunnustus

1939 Valgetähe III klassi teenetemärk^[6]
1945 Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane^[3]

Mälestuse jäädvustamine

2004. aastast annavad Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn välja Gustav Suitsu luulepreemiat.

1967. aastal avati Võnnu vallakooli, kus Suits õppis aastatel 1892–1895, seinal mälestustahvel.^[7]

Viited

↑ EAA.3172.1.47:42
↑ ^2,0 ^2,1 GUSTAV SUITS akadeemia.ee
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 Auvilistlased EÜS
↑ http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=485
↑ Mälestusmärk G. Suitsule – Stockholms Tidningen, 17.09.1958
↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 6894
↑ Mälestustahvel Gustav Suitsule – Sirp ja Vasar, 2.06.1967

Kirjandus

Ants Oras. Märkmeid Gustav Suitsu luule hilisemast stiilist, Looming nr 9, 1933
Jaan Kärner. Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult, Looming nr 9, 1933
Hans Kruus. Murdekuudel 1917–18, Looming nr 9, 1933
Johannes Semper. Kilde Gustav Suitsu puhul, Looming 1933, nr 9
Ants Oras. Gustav Suitsu teekond läbi värsside, Eesti Kirjandus nr 11, 1933
Ants Oras. Gustav Suits: Aastate aknal., Looming nr 4, 1934
Henrik Visnapuu. Gustav Suits rahvusliku aateluuletajana, Looming nr 2, 1934
Salme Sinimets. Soome mõjudest Gustav Suitsu luules., Eesti Kirjandus nr 6, 1937
Aino Thauvón-Suits, "Gustav Suitsu noorus kirjade, luuletuste ja mälestuste põhjal". Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1964; 2. trükk: Olion, Tallinn 1997
Nigol Andresen, "Suits ja tuli". Uurimusi ja artikleid. Eesti Raamat, Tallinn 1983
Helga Suits-Kangro, "Aino ja Gustavi lugu" ("Gustav Suitsu nooruse" järg kirjade, luuletuste ja Aino mälestuste põhjal). Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1987
"Gustav Suits". Personaalbibliograafia + fondinimestik. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1998

Välislingid

"Eesti värss" - Gustav Suits: elulugu ja terviktekstid
Fotod
Gustav Suitsu kirjad Aino Kallasele
Gustav Suits Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
100 luulepärli: Kerkokell. Gustav Suits. Loeb Guido Kangur | ERR | Digihoidla
Tiina Kirss: Kes kardab Gustav Suitsu? Sirp, 15. mai 2014

Eelnev Arnold Susi	Eesti haridusminister (ei astunud ametisse) 12. jaanuar 1953 – 23. mai 1956	Järgnev Enno Penno

[1] EAA.3172.1.47:42

[akadeemia-2] 2,0 ^2,1 GUSTAV SUITS akadeemia.ee

[eys-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 Auvilistlased EÜS

[4] ttp://www.kirjandusarhiiv.net/?p=485

[5] Mälestusmärk G. Suitsule – Stockholms Tidningen, 17.09.1958

[6] Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 6894

[7] Mälestustahvel Gustav Suitsule – Sirp ja Vasar, 2.06.1967

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Fail:WonderCon 2015 - Peter Griffin cosplay (17048137772).jpg|pisi|Gustav Suits]]
+[[Pilt:Gustav Suits.jpg|pisi|Gustav Suits]]
-'''Gustav Suits''' ([[30. november]] [[1869]] [[Kurista (Võnnu)|Kurista]]<ref>EAA.3172.1.47:42</ref> – [[23. mai]] [[1956]] [[Stockholm]]) oli [[eesti]] [[luuletaja|räppar]] ja kirjandusteadlane.
+'''Gustav Suits''' ([[30. november]] [[1883]] [[Kurista (Võnnu)|Kurista]]<ref>EAA.3172.1.47:42</ref> – [[23. mai]] [[1956]] [[Stockholm]]) oli [[eesti]] [[luuletaja]] ja kirjandusteadlane.
 Ta oli 1921. aastast [[Tartu Ülikool]]i eesti ja üldise kirjanduse professori kohusetäitja, 1924. aastast erakorraline ja 1931. aastast korraline professor.<ref name="akadeemia">[http://www.akadeemia.ee/_repository/file/LIIKMESKOND/IN%20MEMORIAM/IN%20MEMORIAM%20CV-d/ESIMENE%20LIIKMESKOND/Gustav%20SUITS.pdf GUSTAV SUITS] akadeemia.ee</ref>