Eesti Vabariigi põhiseadus: erinevus redaktsioonide vahel
47. rida: | 47. rida: | ||
*[[Julia Laffranque]], [http://arvamus.postimees.ee/892318/julia-laffranque-eesti-vabariigi-kehtiv-pohiseadus-kakskummend-miinus-kaheksa Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus – kakskümmend miinus kaheksa?], Postimees, 1. juuli 2012 |
*[[Julia Laffranque]], [http://arvamus.postimees.ee/892318/julia-laffranque-eesti-vabariigi-kehtiv-pohiseadus-kakskummend-miinus-kaheksa Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus – kakskümmend miinus kaheksa?], Postimees, 1. juuli 2012 |
||
* [http://omariikomaseadus.nlib.ee Eesti Rahvusraamatukogu virtuaalnäitus "Oma riik, oma seadus"] |
* [http://omariikomaseadus.nlib.ee Eesti Rahvusraamatukogu virtuaalnäitus "Oma riik, oma seadus"] |
||
* [https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid?id=9094 Digiteeritud Eesti põhiseaduste trükid eesti keeles ja tõlked võõrkeeltesse |
* [https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid?id=9094 Digiteeritud Eesti põhiseaduste trükid eesti keeles ja tõlked võõrkeeltesse (inglise, saksa, vene, poola, prantsuse, itaalia,jaapani)] |
||
{{Eesti Vabariigi põhiseadused}} |
{{Eesti Vabariigi põhiseadused}} |
Redaktsioon: 11. jaanuar 2021, kell 14:29
See artikkel vajab toimetamist. |
Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend PS) on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument.
Põhiseadus Eesti Vabariigis
Põhiseadust või konstitutsiooni võib mõista nii formaalses kui ka materiaalses tähenduses. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded.
Samas on põhiseadus ka rahvusliku kogukonna identiteedi ja püüdluste väljenduseks ning märgiks oma ajastu vaimust. Seega ei ole riigi põhiseadus üksnes juriidiline dokument, ta on ka poliitiline ja rahvuslik-kultuuriline dokument.
Põhiseaduse tekkesituatsiooni iseloomustab olukord, kus ühelt poolt on rahval kui suveräänil piiramatu õigus kehtestada mida tahes, ja teiselt poolt kohustus konstitueerida rahulikku kooseksisteerimist võimaldav põhikord, lähtudes – enamasti ajalooliselt – juurdunud tõekspidamistest ja väärtustest.
Kuna põhiseadusandlik võim ei ole ainult ühekordse akti aluseks, vaid kestev jõud, mis võib igal ajal kehtestada uue õiguse, on see tõsiasi ka põhiseadusandja kontrolli mehhanismiks. Kui põhiseadusandja ei pea kinni temal lasuvast kohustusest, on suveräänsel rahval õigus heita tema põhiväärtustele mittevastav põhikord kõrvale ja kehtestada uus neile väärtustele vastav põhikord.
Eesti keeles on termin "põhiseadus" erinevalt paljudest teistest keeltest selgelt normatiivse tähendusega termin. Ta tähendab riigi põhikorda sätestavat seadusandlusakti, põhikirja või põhilist, peamist seadust.[1]
Seevastu võõrsõnalise vastena kasutusel olevat mõistet "konstitutsioon" võib tõlgendada nii normatiivselt kui ka empiiriliselt. Konstitutsioonil normatiivses tähenduses on sama tähendus mis põhiseadusel. Empiiriline dimensioon hõlmab aga kehtiva tegelikkuse, selle, milliseid reegleid riigis tegelikult järgitakse.
Põhiseaduse preambul
- Preambul on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulist selgub, et põhiseadus nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt.
- 1992. aasta põhiseaduse 2007. aastal muudetud preambul:
- Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade – võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
- 1992. aasta põhiseaduse preambul:
- Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade – võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
- 1938. aasta põhiseaduse preambul:
- Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl, volitas rahvahääletusega kokku kutsuma Rahvuskogu, kes samal rahvahääletusel antud ülesande täitmiseks võttis vastu järgmise Põhiseaduse:
- 1933. aasta põhiseaduse preambul:
- Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu ja hiljem rahvahääletuse kaudu järgmise põhiseaduse:
- 1920. aasta põhiseaduse preambul:
- Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu kaudu järgmise põhiseaduse:
Vaata ka
- Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)
- 1992. aasta põhiseaduse referendum
- Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)
- Eesti Vabariigi põhiseadus (1933)
- Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)
- Manifest kõigile Eestimaa rahvastele 1918
- Põhiseaduse Assamblee
- Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord
Allikad
- ↑ Eesti kirjakeele seletav sõnaraamat
Välislingid
- Eesti Vabariigi põhiseadus
- Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus (1992)
- Julia Laffranque, Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus – kakskümmend miinus kaheksa?, Postimees, 1. juuli 2012
- Eesti Rahvusraamatukogu virtuaalnäitus "Oma riik, oma seadus"
- Digiteeritud Eesti põhiseaduste trükid eesti keeles ja tõlked võõrkeeltesse (inglise, saksa, vene, poola, prantsuse, itaalia,jaapani)